2.Välja mõista K.K-lt (K) A.K kasuks elatis järgmiselt:
2.1.Tagasiulatuvalt perioodil 07.01.2022-11.07.2022 ühekordse summana 1319,16 eurot;
2.2.Alates 12.07.2022 kuni A.K täisealiseks saamiseni (14.11.2036) 225,64 eurot kuus (209,20 +46,44-60/2). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat (209,20 eurot) indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (46,44 eurot) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega. Seaduses sätestatud lapsetoetuse (60 eurot) muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
3.Punktis 2 välja mõistetud elatis tuleb tasuda A.K arvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Pank iga kuu 15.kuupäevaks selgitusega ,,A elatis“.
4.Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus
2-22-10158
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Asjaolud, menetluse käik
1.A.K esitas 12.07.2022 maakohtule hagi K.K vastu elatise nõudes alates 7.01.2022 miinimumsummas.
2.Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, märkis vaid 28.09.2022 saadetud e-kirjas, et ta ei näinud kuskil palju on elatise summa ja et tagantjärele peab ka maksma.
4.25.01.2023 toimunud eelistungile kostja ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu seisukoht
5.Kohus leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
6.Maakohus märgib, et kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja ei ole seda teinud ega istungi edasilükkamist taotlenud. Kui kostja kohtuistungile või eelistungile ei ilmu, teeb kohus TsMS § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 413 lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
7.Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine (TsMS § 407 lg 5).
8.Kohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - A.K on K.K laps; - hageja sünnitõendil puudub isa kohta kanne;
2-22-10158 -kostjal on rahvastikuregistri kande järgi üks alaealine laps so A.K; - Pärnu Maakohtu 14.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2330: 1) on piiratud K.Ki hooldusõigust A.Ki viibimiskoha määramise osas ning tervist ja haridust puudutatavate küsimuste osas; 2) K.K-lt on ära võetud A varahooldusõigus; 3) A.K üle on seatud eestkoste ja määratud eestkostjaks S.H; -hageja eestkostjale maksti perioodil 1.01.2022 kuni 30.06.2022 lasterikka peretoetust 300 eurot kuus ja A eest makstakse jätkuvalt lapsetoetust 60 eurot kuus.
9.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.
10.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel allapoole seadusega ettenähtud alammäära. Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega mitmikega, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lgtele 3-5.
11.Hageja nõuab elatist alates 7.01.2022, s.o tagasiulatuvalt perioodil 7.01.2022-11.07.2022. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
2-22-10158 Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on eelnimetatud perioodil hagejale elatist maksnud. Hageja tagasiulatuv elatise nõue on seega põhjendatud. Tagasiulatuva elatise mõistab kohus hagejale välja ühekordse summana 1319,16 eurot. Kohus selgitab, et: -elatist alates 7.01.2022 arvutades lähtub kohus, et perioodil 7.01.2022 – 31.03.2022 on ühe kuu elatise suurus on 138,44 eurot (elatise baassumma 200 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 43,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust – 75 eurot lasterikkapere toetusest (300:4), kokku elatise summa 415,32 eurot; - elatist alates 1.04.2022-11.07.2022 arvutades lähtub kohus, et ühe kuu elatise suurus on 150,64 eurot (elatise baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi brutopalgast s.o 46,44 eurot – 1⁄2 lapsetoetust – 75 eurot lasterikkapere toetusest (300:4), kokku elatise summa 451,92 eurot;
12.Alates 12.07.2022 mõistab kohus elatise kostjalt hageja kasuks välja kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% keskmisest brutopalgast 46,44 eurot – pool lapsetoetusest 30 eurot) muutuvas suuruses, mis tähendab, et elatis muutub iga aasta 01. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 lause 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
13.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja pangakontole.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hagejal ei ole tekkinud maakohtu menetluses hüvitatavaid menetluskulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
2-22-10158
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.