Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 30 eurot (50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes), mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.2.Ixxxx Dxxxxxx kannab lapse Dxxxxxx Dxxxxxxx kulutusi (lisaks p.2.1. märgitule) kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 34,36 euro ulatuses kuus. 2.3.Elatisesumma 210 eurot (p.2.1. ja p.2.2. nimetatud summad kokku) tuleb tasuda Mxxxxx Vxxxxxxx pangakontole nr. EE682200221033427743 iga kuu 15.kuupäevaks selgitusega „elatis“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

oma ülalpidamiskohustust ning on andnud hagejatele ülalpidamist enam, kui on temale langev osa, tuleb hagi jätta rahuldamata. Alternatiivselt leiab kostja, et tema kohustus on anda kummalegi ülalpeetavale elatist 175,64 eurot. Kostja hinnangul tuleb kohase elatise leidmisel arvestada ka lasterikka pere toetusega ning seda olenemata asjaolust, et elatise kalkulaator seda arvesse ei võta. Hagejate seaduslikule esindajale tasutakse igakuiselt peretoetusi summas 539,18 eurot. Kostja viitab lisaks Riigikohtu lahendile nr 2-19-19160/42 p-d 15.2 ja 15.3 ning toob välja, et mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel alla miinimummäära võib olla mh asjaolu, et hagejate vajadusi on võimalik rahuldada lasterikka pere toetuse arvelt. Viidatud on Riigikohtu lahendile nr 2-16-118651/31 p 12. Kostja toob välja, et hagejatele makstav elatis peaks kujunema järgmiselt: baassumma 209,20 eurot + 46,44 eurot (s.o 3% keskmisest brutokuupalgas) – 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast PHS § 21 lg 2 mõttes) – 30 eurot (50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 I lause mõttes). Ühe ülalpeetava elatiseks kujuneb seega 175,64 eurot. Isegi kui möönda, et hageja I vajadused on 474 eurot ja hageja II vajadused 457 eurot, on selge, et hagejate vajadused on võimalik rahuldada pere- ja lasterikka pere toetuse, kostja makstava elatise 175,65 eurot ja hagejate seadusliku esindaja panuse arvelt kokku summas 524,30 eurot. Eeldusel, et hagejate seaduslik esindaja panustab kostjaga samaväärselt, oleks hageja I vajaduste rahuldamiseks 50 eurot ja hageja II vajaduste rahuldamiseks 67 eurot enam rahalisi vahendeid, kui väidetavalt hagejate vajadused. Hagejate seaduslik esindaja panustaks hagejate ülalpidamisse ilmselgelt vähesemal määral. Lisaks on hagiavalduses hagejate vajadused ilmselgelt ülepaisutatud. Arvestada tuleb, et lapsed saavad lasteaias süüa 3 korda päevas, seega ei ole usutav, et laste toidukulu ühes kuus on 160 eurot. Igakuiselt ei vaja lapsed uusi mänguasju, riideid ega ka jalanõusid. Sarnases olukorras ei ole ka õige kohelda lapsi erinevalt - vaidlusteta arvestataks lasterikka pere toetust juhul, kui kostja maksaks elatist kolmele lapsele. Elatise vähendamiseks alla seadusjärgse määra on alust ka seetõttu, et hagejate seaduslikul esindajal puuduvad võimalused hagejaid üleval pidada samas ulatuses, kui hagejad nõuavad kostjalt. Olukorras, kus kostja tasuks igakuiselt hagejatele 225 eurot elatist, sh arvestades lasterikka pere toetust, oleks hagejate vajadused rahuldatud 398 euro ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja on töötu, mistõttu tuleb piirata kulutusi. Töötutoetus ei ole ka aluseks, miks kostja peaks hagejate ülalpidamiskohustust täitma oluliselt suuremas määras kui hagejate seaduslik esindaja. Kostja tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kostja tasub edaspidi hagejatele elatist 350 eurot ning katab hagejate huvialadega seotud kulud (trenni tasud, riided jms). Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

oktoober

• Mais 2022. a summas 465,05 eurot; • Juunis 2022. a summas 460,50 eurot; • Juulis 2022. a summas 388 eurot;

• Augustis 2022. a summas 350 eurot; • Septembris 2022. a summas 475,30 eurot; • Oktoobris 2022. a summaas 380 eurot; Kokku 6 kuu jooksul 2518,85 eurot, s.o 419,80 eurot kuus (ühe hageja osa seega 210 eurot). Pärast hagiavalduse esitamist on kostja tasunud elatist novembris 2022 500,72 eurot, detsembris 2022 350 eurot ja jaanuaris 2023 summas 350 eurot. Kostja palub nende tasutud summadega arvestada kohtuotsuse tegemisel.

kulutused ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot, lasteaiamaks 65 eurot, trenn 10 eurot, taskuraha 15 eurot, mänguasjad 25 eurot, meelelahutus 35 eurot, sidekulu 7 eurot, juuksur 12 eurot ning hügieenitarbed 15 eurot. Hageja II keskmised igakuised kulud moodustavad kokku 457 eurot, sh toidukulu 160 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 120 eurot, kulutused ravimitele ja vitamiinidele kokku 25 eurot, lasteaiamaks 50 eurot, mänguasjad 40 eurot, meelelahutus 35 eurot, juuksur 12 eurot ning hügieenitarbed 15 eurot. Hagejad on 05.01.2023. a seisukohas täpsustanud, et lasteaiatasu on 70-75 eurot, trennid 15 eurot ning arvestada tuleb ka eluasemekulu 500 eurot. Seega on hagejad lõppseisukohtades esitanud uued asjaolud selle kohta, et hagejate tegelikud kulud on oluliselt suuremad, kuna on lisandunud eluasemekulusid 500 euro võrra kuus. Hagejate poolt on esitatud tõendid eluruumi üürilepingu sõlmimise kohta 04.11.2022, milles üürikokkulepe 290 eurot kuus, on lepitud kokku kindlustusmaksete tasumises (tl.46-53), on esitatud tõendid elektrikulu tasumise kohta (tl.44) ja maksete tegemise kohta korteriühistule kommunaalteenuste eest (tl.45), kokku lisanduvaid kulusid 495,46 eurot. Kostja seisukoht on, et hagejate eluasemekulud jagunevad nelja isiku peale, kes korteris elavad, seega on iga isiku osa eluasemekulust 125 eurot kuus. Puutuvalt hagejate 05.01.2023.a. esitatud seisukohas märgitule, et lasteaiaarve on kuu lõikes tegelikult 75-70 eurot ja tõusevad lasteaia ja trenni kuutasud ja selle kohta on lisatud lasteaia osalustasu arve (tl.54), märgib kohus, et hagiavalduses on juba näidatud hageja Dxxxxxx lasteaiamaks 65 eurot ja hageja Dxxxxxxxlasteaiamaks 50 eurot. Osalustasu arvest (tl.54) nähtub, et tegelikult on kahe hageja (lapse) lasteaiamaks kokku 62,70 eurot (hagejal Dxxxxxx 43,50 eurot, hagejal Dxxxxxx19,20 eurot), mis tähendab, et see kululiik on mõlema lapse kuludes hagiavalduses näidatud tegelikust oluliselt suuremana ja selle arvelt jääb hagejatele reserv muudeks vajalikeks kuludeks. Kostja on esitanud hagejate kuludele vastuväite toidukulu osas (mõlema lapse toidukulu 160 eurot kuus), kuna lapsed saavad lasteaias 3 korda päeva süüa (ka koolis on vähemasti lõuna tasuta), mistõttu lapse toidukulu 160 eurot kuus on üle paisutatud. Hageja Dxxxxxxx trennikulu on hagiavalduses juba kulude hulka arvestatud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et 3- ja 7-aastase hageja toidukulu on üle paisutatud. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et selline toidukulu summa katab ka edaspidi laste kasvades suurenevad kulud. Kohus on seisukohal, et hagejate seadusliku esindaja seisukoht (17.11.2022 menetlusdokumendis), et kostja pakutud summa (kompromissiettepanek) ei kata laste vajadusi, ei lähtu laste põhjendatud ja mõistlikest vajadustest ega ole kooskõlas elatise arvutamise põhimõtetega PkS § 101 järgi. Kohus, hinnates kokkuvõtlikult hagejatele vajalikke kulusid, leiab, et hagejate vajadused on esitatud n.ö. suure reserviga ja seda on kohus eespool ka juba käsitlenud. Kokku kujunevad hageja Dxxxxxxx vajadused 474+125=599 eurot kuus ja hageja Dxxxxxx vajadused 457+125= 582 eurot kuus. Kohus, võrreldes hagejate vajadusi laste vajaduspõhises uuringus (uuring „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“) kindlaks tehtud laste kuludega, märgib, et mõlema hageja kulud ületavad selliselt enam kui 200 euro võrra kuus uuringus kindlaks tehtud kulud, s.h. ületades oluliselt ka elukalliduse tõusust ja inflatsioonist põhjustatud suurenemise. Selliste suurte kulude puhul tuleb arvestada PkS § 101 lg.5 ja Perehüvitiste seaduse §-s 2 ettenähtut, et seaduse eesmärk on toetada perehüvitistega lastega peresid ja laste kasvatamist. PkS § 101 lg.5 võimaldab elatise väljamõistmisel arvestada, et lapse vajadusi saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

elatisesumma suuruse arvutamise alused. Kohus leiab, et väljamõistmiseks taotletud summas ei ole põhjendatud.

hagejate nõue elatise

Esmalt märgib kohus, et eespool p.12.2. on kohus näidanud, et kostja poolt makstud summad on olnud piisavad, et lugeda kostja poolt ülalpidamiskohustus täidetuks. Kostja on tasunud igakuiselt kindlas summas 350 eurot kahe hageja peale, s.t. 175 eurot ühele hagejale, lisaks on kostja hüvitanud 1⁄2 lastega seotud suurematest kuludest. Kokku on kostja kandnud kulusid nii, et iga kuu on mõlemale hagejale kantud kulutusi elatisena 210 euro ulatuses. Kohus on eespool p.12.2. näidanud, et PkS § 101 alusel arvutades on hageja Dxxxxxxx puhul elatisesumma 175,64 eurot ja hageja Dxxxxxx puhul 155,64 eurot. Elatis arvutatakse PkS § 101 lg.3 baassumma baasil, sellele lisandub lg.4 järgi arvutatav 3% keskmisest brutokuupalgast. PkS § 101 lg.5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. See tähendab, et hageja Dxxxxxxx puhul tuleb PkS § 101 lg.3, lg.4 järgi arvutatud summast 255,64 eurot (koosneb 209,20+46,44=255,64) maha arvutada 30 eurot ehk pool lapsetoetusest (Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 järgi 60 eurot) ja pool tema kohta makstavast lasterikka pere toetusest (Perehüvitiste seaduse § 21 lg.3 järgi 300 eurot) ehk 50 eurot. Nimelt kasvavad hagejad peres, kus on kolm alaealist last, kellele makstakse Perehüvitiste seaduse § 21 lg.1 järgi lasterikka pere toetust. Lasterikka pere toetus kolmele lapsele on 300 eurot, millest Dxxxxxxxxx langev osa 100 eurot. Dxxxxxxxxx makstav elatisesumma on 175,64 eurot. Hageja Dxxxxxx puhul tuleb PkS § 101 lg.3, lg.4 järgi arvutatud summast 255,64 eurot (koosneb 209,20+46,44=255,64) maha arvutada 50 eurot ehk pool pere kolmanda lapse lapsetoetusest (Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 järgi 100 eurot) ja pool tema kohta makstavast lasterikka pere toetusest (Perehüvitiste seaduse § 21 lg.3 järgi 300 eurot) ehk 50 eurot. hageja Dxxxxxx elatisesumma on- arvutatuna PkS § 101 lg.3, lg.4, lg.5 järgi 155,64 eurot. Kohus kirjaga 30.12.2022 selgitas pooltele elatisesumma arvutamist PkS § 101 järgi, esitas arvutused ja juhtis tähelepanu sellele, et hageja Dxxxxx on pere kolmas laps, mistõttu temale makstav lapsetoetus on 100 eurot kuus. Kohus kontrollis seda rahvastikuregistri andmete alusel (tl.33-36), millest nähtub, et hagejate seaduslikul esindajal on ka kolmas ülalpeetav, sündinud xxxx. a. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetuse määr pere teisele lapsele on 60 eurot ning kolmandale lapsele 100 eurot. Pooled ei vaidle, et toetust makstakse hagejate emale. PkS § 101 lg.6, lg.7 sätteid ei ole pooled palunud rakendada ja kohus on kontrollinud et selleks puuduvad käesolevas asjas ka alused.

asjaolusid, mis mõjutavad miinimumelatise suurust. Elatise vähendamist PkS § 102 lg.1, lg.2 alusel ei ole käesolevas asjas taotletud. Kohus märgib, et poolte seisukohtadest tuleneb, et vanemad on seni laste kulude kandmisel ja sellekohase kokkuleppe tegemisel lähtunud asjaolust, et mõlemale hagejale tehtavad kulud on võrdsed. Nii on kostja maksnud hagejatele elatist kokku 350 eurot kuus ja vanematevaheline kokkulepe on, et lisaks sellele kostja hüvitab 1⁄2 lastega seotud suurematest kulutustest. Kostja on tõendanud (pangakontode väljavõtted tl.20-24 ja kokkuvõte tl.25), et kostja on maksnud alates maist 2022 igakuuliselt 350 eurot, lisaks sellele teinud erinevates summades makseid konkreetsetele esemetele laste tarbeks (näiteks: Dxxxxxxx riided, Dxxxxxx vihmakad, Dxxxxxx riided jne). Kostja on arvutanud (hagivastuse p.2.2.), et kuue kuu keskmisena on ta maksnud elatist ühe ülalpeetava kohta 210 eurot. Hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus hagejate vajadustena on esitatud Dxxxxxxxxe 599 eurot ja Dxxxxxxxe 582 eurot ehk kokku 1181 eurot, jääb vanemate kanda sellest 821 eurot, sest lasterikka pere toetuse arvel saab katta mõlemale lapsele langeva osa 100 eurot (100+100=200 eurot), Dxxxxxxx lapsetoetuse arvel saab katta 60 eurot ja Dxxxxxx lapsetoetuse arvel saab katta 100 eurot, kokku PkS § 101 lg.5 alusel 100+100+60+100=360 eurot. PkS § 102 lg.3 sätestab: Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kohtule esitatu pinnalt ei ole poolte vahel olnud vaidlust selles, et kostja on seni maksnud hagejate ülalpidamiseks lisaks elatisesummale (175 eurot ülalpeetava kohta) veel 1⁄2 laste suurematest kuludest kuus. See summa on kujunenud keskmiselt 35 eurot kuus (210175=35). Kohus hindab, et arvestades seniseid kokkuleppeid vanemate vahel, mille kohaselt kostja kandis lastega seotud kulutusi lisaks arvestuslikule elatisesummale veel 35 euro ulatuses lapse kohta kuus, on põhjendatud, et kostja jätkab elatise maksmist varem makstud määras 210 eurot kuus ühele hagejale ehk PkS § 101 alusel arvutatud summast suuremas summas. Kostja jätkab hagejale Dxxxxxx Dxxxxxx elatise maksmist ka edaspidi 210 eurot kuus, millest 175,64 eurot on PkS § 101 sätete alusel arvutatud elatisesumma ja 34,36 eurot vanematevahelise kokkuleppe alusel jaotatud lapsega seotud kulud. Hagejale DxxxxxxDxxxxxxxjätkab kostja elatise maksmist summas 210 eurot kuus, millest 155,64 eurot on PkS § 101 sätete alusel arvutatud elatisesumma ja 54,36 eurot vanematevahelise kokkuleppe alusel jaotatud lapsega seotud kulud. Kohus juhib tähelepanu, et hagejatele makstav elatis koosneb kahest osast- üks osa on arvutatud muutuva suurusena PkS § 101 sätete alusel, mis indekseeritakse (arvutatakse ümber) PkS § 101 lg.3, lg.4 alusel iga aasta 1.aprillil. Teine osa igakuisest elatisesummast on kindel suurus. Kokku maksab kostja kahele hagejale elatist kohtuotsuse tegemise seisuga 210+210=420 eurot. PkS § 116 lg.1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus on eespool näidanud, et hagejate kuludest (kokku kahe hageja peale 1181 eurot) jääb vanemate kanda 821 eurot ja 360 eurot on võimalik katta PkS § 101 lg.5 alusel riiklike peretoetuste arvel. Makstes kahele hagejale elatist kokku 420 eurot kuus, osaleb kostja PkS § 116 lg.1 ettenähtud määras laste ülalpidamises. Seda on kostja seni ka teinud.

otsuse

Hageja on 05.01.2023.a seisukohas (p.3) märkinud, et lastele asju ostes maksab ta need esmalt kinni ja siis peab ostutšekkidega tõendama, et ta on need ostnud. Sellise ebakindla olukorra lõpetamiseks on põhjendatud fikseerida kogu kostjalt hagejate ülalpidamiseks makstav raha elatisena, millest üks osa on muutuv suurus ja üks osa kindel summa. Kohtule on esitatud andmed makstud elatise kohta ka pärast hagiavalduse esitamist 2022.a novembri ja detsembrikuu eest ja 2023.a jaanuarikuu eest. Seetõttu märgib kohus otsuse resolutsioonis elatise maksmise jätkuva kohustuse kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse muutuva suurusena arvutatuna PkS § 101 alusel ja osaliselt kindlas summas. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summa tuleb kostjal tasuda hageja arvelduskontole hiljemalt iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Selgituseks märkida „elatis“. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 tulenevalt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 tulenevalt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Sellekohaseid asjaolusid kohus ei tuvastanud. TsMS § 164 lg.12 sätestab: Alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Käesolevas asjas jääb hagi rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 alusel jäävad hagejate menetluskulud hagejate kanda. Kohus on seisukohal, et kohaldades TsMS § 164 lg.12 sätteid tuleb kostja menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja Mxxxxx Vxxxxxxx kanda, kuna vähemalt alates kohtu 30.12.2022.a kirjast pidi olema hagejate seaduslikule esindajale arusaadav menetluse kulg ja tulem. Kohus selgitas ka kompromissi sõlmimise põhjendatust. Kostja oma 15.11.2022.a menetlusdokumendis tegi samuti hagejale kompromissiettepaneku (p.3.6) sellesarnases ulatuses nagu on fikseeritud kohtulahendis. Hagejate nimel kompromissi sõlmida ei soovitud.’See ei ole menetlusõiguste heauskne kasutamine. TsMS § 175 lg.1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt on kostjale osutatud õigusabiteenust 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 70 eurot, kokku 420 eurot. Õigusabiteenust on osutatud OÜ MONEO kaudu, käibemaksu ei lisandu. On esitatud TsMS § 174 lg.10 ja § 176 lg.5 kinnitused. On esitatud õigusteenuse arved (tl.64,65). Kohus leiab, et kostja esindaja rakendatav õigusteenuse tunnihinne 70 eurot tund (käibemaksuta) on kohane, vastab asja vähesele keerukusele. Õigusteenuse ajakulu 4 tundi

+2 tundi on kohtu hinnangul olnud selles asjas põhjendatud ja vajalik. Esitatud menetlusdokumendid on sisukad ja argumenteerivad. Kohus määrab kostja menetluskulud 6 tunni õigusabiteenuse eest summas 420 eurot, mille kohus mõistab välja hagejate seaduslikult esindajalt TsMS § 164 lg.12 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.