Tartu Maakohus
Kohtunik
Roman Levin
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2023. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-23-1146
Tsiviilasi
D. M. hagi S. M. vastu abielu lahutamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: D. M. , isikukood XXX Kostja: S. M. , isikukood XXX
D. M. (hageja) esitas 20.01.2023. a Tartu Maakohtule hagi S. M. (kostja; Rahvastikuregistri andmetel S. M. ) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Eesti kodanik ja elab Eestis. Kostja on Süüria kodanik ja elab elamisloa alusel Saksamaal. Samuti elab Saksamaal poolte alaealine laps. Poole abielulised suhted on lõppenud. Hageja elab kostjast lahus juba alates 2021. aasta augustist. Kuivõrd pooltel puudub ühine majapidamine ja abielulised suhted ning edaspidine koosoelu on välistatud, soovib hageja abielu lahutada. Kostja ei ole nõustunud abielu lahutamisega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003, 27.11.2003, mis käsitleb mh kohtualluvust abieluasjades, artikli 3 kohaselt on abielulahutuse asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, a) kelle territooriumil: -
on abikaasade alaline elukoht või
-
oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või
-
on kostja alaline elukoht või
-
on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või
-
on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või
-
on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline elukoht;
b) kelle kodanikud mõlemad abikaasad on, või Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kus on mõlema abikaasa alaline asukoht. Rahvastikuregistri kohaselt on D. M. kehtiv elukoht Saksamaal. Aadress, mille hageja on märkinud hagiavaldusel, on hageja elukohana kehtetu alates 2014. aasta augustikuust. Töötamise registri andmetel ei ole hagejal kehtivaid töötamise kandeid Eesti Vabariigis. Ka ei ole hageja Maksu- ja Tolliameti andmetel pärast 2021. aasta septembrikuud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu saanud. Samuti on Maksu- ja Tolliameti andmetel hageja elukoht Saksamaal. Kohus on seisukohal, et hagis toodud asjaolud ja kohtule kättesaadavad andmed hageja elukohta kohta kinnitavad, et hagejal puudub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 tähenduses Eesti Vabariigis elukoht, mistõttu Eesti kohtud ei saa kohtualluvuse sätete kohaselt hagi lahendada. Kohus ei võta TsMS § 371 lg 1 p 2 järgi hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 näeb ette, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta Tartu Maakohtus menetlusse võtmata, sest hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Hageja saab hagi abielu lahutamiseks esitada Saksamaa pädevale kohtule. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, ei saa kostjal olla ka tekkinud menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada ja konto omaniku nimi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.