Tsiviilasi nr 2-23-1017
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Donald Kiidjärv
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2023, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-23-1017
Tsiviilasi
J. L. hagi V. L. vastu abielu lahutamiseks
Menetlustoiming
hagi menetlusse võtmata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: J. L. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX) kostja: V. L. (ik 38604010118; elukoht XXX)
b)
kelle kodanikud mõlemad abikaasad on.
Hagiavalduse kohaselt on hageja elukoht XXX ja kostja elukoht XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli ka hageja elukoht kuni 18.01.2023 XXX ning hageja on XXX ja kostja XXX kodanik. Seega ei ole poolte harilik viibimiskoht, poolte viimane harilik viibimiskoht ega kostja harilik viibimiskoht XXX (art 3 lg a p-d i, ii, iii). Kostja ei ole XXX kodanik (art 3 lg b). Hageja on XXX kodanik, kuid esitatud ja kogutud andmete põhjal on alust arvata, et ta ei ole elanud Eestis vähemalt kuus kuud vahetult enne hagi esitamist (art 3 lg a p vi). Asjaolu, et hageja harilik viibimiskoht ei ole viimased kuus kuud olnud Eesti, kinnitab ka see, hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine laps, kes elab koos hagejaga, kuid lapse andmeid ei olnud 20.01.2023 seisuga kantud rahvastikuregistrisse. Samuti puuduvad hageja kohta kanded töötamise registris ning Maksu- ja Tolliameti andmetel tehti hagejale Eestis viimane väljamakse 2007. a. TsMS § 102 lg 2 näeb küll ette, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal (p 1) või ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on (p 3). Brüssel II bis (uuesti sõnastatud) määruse art 6 lubab aga liikuda määruse sätete juurest TsMS-i asjakohaste sätete juurde vaid siis, kui abieluasi ei allu määruse sätete järgi ühegi Euroopa Liidu liikmesriigi kohtule ning kui kostja ei ole Euroopa Liidu kodanik või Euroopa Liidus harilikku viibimiskohta omav isik. Antud juhul on kostja Euroopa Liidu (XXX) kodanik, seega TsMS § 102 lg 2 ei kohaldu. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et praktikas on võimalik rahvusvahelise kohtualluvuse kontrollimisel tuletada kohtualluvus TsMS-st üpris piiratud juhtudel – tegemist peaks olema vaidlusega, kus kostjal ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust ega Euroopa Liidus harilikku viibimiskohta ning kus hageja on XXX kodanik, kes on XXX elanud vähem kui kuus kuud. [---] Kostjate puhul, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigis harilik viibimiskoht või kes on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud, saab Eesti kohus kohtualluvuse tuletada vaid uue määruse artiklitest 3–5 (vt M. Torga. Brüsseli II bis (uuesti sõnastatud) määrus (EL 2019/1111): uued ühtlustatud reeglid rahvusvaheliste abielu- ja vanemliku vastutuse vaidluste lahendamiseks. – Juridica 7/2019, lk-d 501, 503). Eeltoodut arvestades ei allu hagi Eesti kohtule.
TsMS § 372 lg 5 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.