X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks ning võla saamiseks Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. aprilli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
13 530 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2021. a otsus osaliselt, järgmistes osades: - osas, millega maakohus jättis rahuldamata 10 030 euro üleandmisest tuleneva hüvitise nõude, kodulaenu maksete tegemisest tuleneva nõude ja C-le tehtud maksete hüvitamisenõude; - osas, millega maakohus rahuldas vastuhagis esitatud nõude lugeda X poolt C-le tasutud 1850 eurot ühisvara hulka ja mõista X-lt Y kasuks välja 925 eurot ning - osas, millega maakohus mõistis X-lt Y kasuks välja vastuhagilt tasutud riigilõivu 300 eurot.
2.Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab 10 030 euro üleandmisest tuleneva hüvitise nõude, kodulaenu maksete tegemisest tuleneva nõude ja C-le tehtud maksete hüvitamise nõude ning jätab rahuldamata vastuhagis esitatud nõude lugeda X poolt C-le tasutud 1850 eurot ühisvara hulka ja mõista X-lt Y kasuks välja 925 eurot.
3.1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista Y-lt X kasuks välja 15 289 eurot 72 senti.
3.2.Rahuldada vastuhagi osaliselt ja mõista X-lt Y kasuks välja 3617 eurot 50 senti.
3.3.Tasaarvestada poolte vastastikused nõuded ning tasaarvestuse tulemusena mõista Y-lt X kasuks välja 11 672 eurot 22 senti.
4.Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, sealhulgas vastuhagilt tasutud riigilõiv, poolte enda kanda.
6.Menetluskulude poolte enda kanda jätmise tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 11. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks ning võla saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. detsembril 2013 abielu, mille lahutasid
28.detsembril 2015. 16. oktoobril 2013 soetati korteriomand asukohaga XXX, Tallinn. Korteriomandi soetamiseks võttis kostja Swedbank AS-ilt 52 800 eurot laenu, hageja andis 10 030 eurot ja 3200 eurot laenati kostja isalt C-lt (kostja isa). Pangale on koos intressidega tagasi makstud 6919,44 eurot, kostja isale 3200 eurot.
1.1.Hageja soovis teha 10 030 euroga omapoolse panuse seltsingvarasse ja võttis kostjale üle antud summa 10 030 eurot laenuks Q-lt (Q), kes omakorda võttis laenu AS-ilt Odav Laen ja oleks pidanud tagastama AS-ile Odav Laen laenu koos intressidega kogusummas 21 902,22 eurot.
1.2.Hageja leiab, et kostja peab kostja lahusvaraks oleva korteriomandi soetamiseks hagejalt saadud 10 030 eurot hagejale tagastama.
1.3.Hageja palub jagada poolte ühisvaraks olev hüvitisenõue kostja vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 5059,72 eurot. Abielu ajal on pooled ühiselt tagastanud kostja isale laenu 7450 eurot ning Swedbank AS-le 6919,44 eurot, kokku 14 369,44 eurot. Hageja palub jagada poolte ühisvaraks oleva hüvitisnõude kostja vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 7184,72 eurot.
2-19-17627
1.4.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kostja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit. Tsiviilasjas nr 2-17-14424 on tunnistajana üle kuulatud Q. Samuti on AS-iga Odav Laen 13. septembril 2013 sõlmitud laenulepinguga tõendatud, et Q võttis kostjale kuuluva korteriomandi finantseerimise eesmärgil laenu AS-ilt Odav Laen. Q-le tasutud rahasummad kasutati kostja, mitte hageja lahusvara huvides. Kostja isale ühisvarast tehtud väljamakseid kasutati kostja lahusvara huvides. Harju Maakohtu 4. juuni 2018. a otsusega on tõendatud, et kostja isa andis kostjale korteriomandi soetamiseks vähemalt 3200 euro ulatuses laenu. Nimetatud laen tagastati poolte ühisvara arvelt, sealhulgas kandis kostja oma pangakontolt kostja isale 1850 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et kõneallolevad väljamaksed oleksid tehtud muu kohustuse katteks. Asjakohatud on kostja väited, et vastukostja on ühisvara arvelt tasunud oma enne abielu sõlmimist võetud kohustuste katteks LHV järelmaksu 291,36 eurot ja Credit.ee laenu katteks 535,56 eurot. AS LHV Finance laenu arvel ostsid pooled sülearvuti Packard Bell LV11HC,W8, mis oli kostja ainukasutuses ning pärast poolte lahutust jäi kostja valdusesse. Seega AS LHV Finance laen kasutati mitte hageja, vaid kostja lahusvara huvides. Credit.ee OÜ-lt võeti laenu 14. juulil 2015 ehk poolte abielu kestel ning kasutati jooksvate kulude katteks. Kostja ei ole tõendanud, et laenu arvel soetati vara, mida saab lugeda hageja lahusvaraks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
2.1.Hagejal ei ole õigust nõuda kodulaenu maksete hüvitamist, kuna need maksed tehti ainult hageja pangakontolt. Kodulaenu maksed korteri eest, kus pooled elasid, oli perekonna jaoks vajalik kulutus.
2.2.Kostja võttis pangakontolt välja 2200 eurot, mida ta ei kasutanud perekonna huvides. 10 030 eurot korteri ostmiseks oli abiellumise puhul tehtud kingitus.
2.3.Hagejal on elatise võlg 6146,42 eurot. Lahutusavaldust alla kirjutades olid pooled üksmeelel, et pooled ei ole abielu ajal ühisvara soetanud. Hageja tegi oma emale igakuiselt ca 300 euro suuruseid ülekandeid ning nendest ülekannetest ei nähtu, mille tasumiseks need on tehtud ning kuhu hageja ema tegelikkuses seda raha edasi kasutas.
2.4.Kostja palub kohaldada hageja nõuetele aegumist. Kahju hüvitamise nõue aegus 3 aasta jooksul alates kahju tekkimisest teada saamisest. Poolte abielu lahutati neli aastat tagasi ja korter soetati kuus aastat tagasi. Kingitusena antud raha oli hagejal õigus tagasi nõuda ühe aasta jooksul peale kinkimist.
2.5.Kostja esitas 28. septembril 2020 vastuhagi. Hageja tasus abielu ajal Qle ühisvara arvelt kokku 7235 eurot ning kostja isale 1850 eurot. Hageja tasus ühisvara arvelt enne abielu sõlmimist võetud kohustuste katteks LHV järelmaksu 291,36 eurot ja Credit.ee laenu katteks 535,56 eurot. Maksed tehti ühisvara arvelt mitte pere igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja võttis narkootikumide ostmiseks pangakontolt poolte ühisvara arvelt vähemalt 2200 eurot.
2.6.Kostja palub lugeda Q-le tasutud 7235 eurot, kostja isale tasutud 1850 eurot, AS LHV järelmaksu 291,36 eurot ja Credit.ee kiirlaenu 535,56 eurot, kokku 9911,92 eurot, ühisvara hulka ning jagada ühisvaraks olev hüvitisnõue perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 alusel ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 4955,96 eurot. Kostja palub kohustada hagejat hüvitama abikaasa nõusolekuta tehtud tehingutest tingitud vara vähenemise 2200 euro ulatuses ning lugeda see hüvitisenõue abikaasade ühisvaraks ning jagada ühisvaraks olev hüvitisenõue PKS § 34 lg 3 alusel, mille tulemusena mõista hagejalt kostja kasuks välja 1100 eurot.
2-19-17627 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 16. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt.
3.1.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja omandas korteriomandi XXX Tallinn enne abielu sõlmimist, 16. oktoobril 2013. Poolte abielu sõlmiti 19. detsembril 2013 ja lahutati 28. detsembril 2015. Kostja isalt saadud laen, Swedbank AS-iga sõlmitud laenuleping, AS-i LHV järelmaks ja Credit.ee laen on tehingud, mis on tehtud enne abielu sõlmimist. Pooled ei vaidle selle üle, et AS-le LHV ja Credit.ee tasutud summad on tasutud ühisvara arvelt.
3.2.Maakohus tuvastas, et kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu alusel on ühisvarast tehtud tagasimakseid 6919,44 eurot. Pooled elasid abielu ajal kostja korteris. Maakohus leidis, et tegemist on PKS § 16 lg 2 ja § 18 lg 1 mõttes perekonna ülalpidamiseks ja perekonna huvides tehtud tehingutega. Perekonna huvides on tasuda pereliikmete võetud kohustusi, et tagada seeläbi perekonnale eluase.
3.3.Maakohus leidis, et hageja nõue kostjale üle antud 10 030 euro tagastamiseks on aegunud. Hagejal võis tekkida nõudeõigus raha tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetu rikastumise nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 151 kohaselt kolme aasta möödumisel ajast, mil õigustatud isik sai teada, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Pooled ei ole kohtumenetluses välja toonud täpset raha ülekandmise aega, kuid pole vaidlustanud asjaolu, et raha ülekanne oli toimunud korteriomandi omandamise lepingute sõlmimise ajaks s.o 16. oktoobriks 2013. Seega hakkas hageja nõude aegumine kulgema hiljemalt 17. oktoobrist 2013 ning lõppes 16. oktoobril 2016. Hageja nõue oli aegunud kohtuasjas 2-17-14424 hagi esitamise ajaks, seega ei olnud nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 mõttes peatunud.
3.4.Maakohus leidis, et hageja emale Q-le tehtud maksed 7235 eurot on tehtud ühisvara arvelt, kuid ei ole tehtud perekonna huvides. Tõendatud ei ole, et Q andis hagejale laenu. PKS § 34 lg 1 järgi tuleb pool tasutud summast kostjale hüvitada ja vastuhagi nõue 3617,5 euro ulatuses rahuldada.
3.5.Maakohus luges hageja poolt oma lahusvara katteks kostja isale tasutud 1850 eurot ühisvara hulka ja leidis, et kostjale tuleb PKS § 34 lg 1 järgi selles osas tema osa ühisvarast ehk pool tasutud summast hüvitada ja vastuhagi nõue 925 euro ulatuses rahuldada. Tõendatud ei ole, et kostja isale tehtud ülekanded 1850 eurot oleks tehtud perekonna huvides. Kostja isa andis korteriostuks hagejale raha, kuid ei ole tõendatud, et see oli laen või et hagejal oli kohustus see tagastada.
3.6.Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hüvitada AS-i LHV Finance krediidilepingu alusel tehtud makse. Hageja sõlmis sülearvuti järelmaksuga müügilepingu perekonna huvides. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hüvitada Credit.ee krediidilepingu alusel tehtud makse. Hageja kasutas võetud krediiti perekonna huvides. Maakohus jättis rahuldamata kostja nõude hageja kasutatud sularaha eest hüvitise saamiseks.
3.7.Maakohtu hinnangul ei ole hageja poolt Q-le tehtud ülekanded tehtud perekonna huvides ja need on tehtud ühisvara arvelt. Maakohus luges hageja poolt oma lahusvara katteks Q-le tasutud summa 7235 eurot ühisvara hulka ja leidis, et kostjale tuleb PKS § 34 lg 1 järgi tema osa ühisvarast ehk pool tasutud summast hüvitada ja vastuhagi nõue 3617,5 euro ulatuses rahuldada.
3.8.Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda, v.a vastuhagilt tasutud riigilõiv 300 eurot. Maakohus leidis, et see on õiglane, kuna hageja alustas kohtumenetlust ning kostja vastuhagi esitamine on tingitud üksnes hageja tegevusest.
2-19-17627 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 osas tühistada ning jätta kostja tuvastusnõue läbi vaatamata, tühistada ülejäänud otsus täies ulatuses ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule või teha uus otsus, millega hagi tervikuna rahuldada täies ulatuses ning jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus rahuldas otsuse resolutsiooni punktiga 3 rahuldas nõude lugeda hageja poolt Qle tasutud 7235 eurot ja kostja isale tasutud 1850 eurot ühisvara hulka. Nimetatud nõude näol on tegemist tuvastusnõudega, mille eseme kohta tuli teha otsustus ühisvara jagamise hagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes.
4.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-t 1 rikkudes jättis maakohus lahendamata hageja nõude jagada poolte ühisvaraks oleva hüvitisnõue (PKS § 34 lg 1) kostja vastu, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3725 eurot (7450/2), tuginedes asjaolule, et abielu ajal on pooled ühiselt tagastanud kostja isale laenu 7450 eurot. Kostja isalt võetud laenu arvel soetati kostja lahusvaraks oleva korteriomand, järelikult kasutati laenu kostja lahusvara huvides.
4.3.Maakohtu järeldus, et kostja ja AS-i Swedbank vahel sõlmitud laenulepingu alusel ühisvarast tehtud tagasimaksed (6919,44 eurot) on PKS § 16 lg 2 ja § 18 lg 1 mõttes perekonna ülalpidamiseks ja perekonna huvides tehtud tehingud, on üllatuslik. Kuna laen võeti kostja lahusvaraks oleva korteriostmiseks, tuleb ka laenkohustus lugeda kostja isiklikuks kohustuseks, mistõttu ühisvarast tehtud laenu tagasimaksed tuleb lugeda kostja lahusvarale tehtud kuludeks.
4.4.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja poolt kostjale 10 030 euro andmine korteri ostmiseks oli alusetu rikastumine. Tegemist oli käsundita asjaajamisega. Hagejal on kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 1023 lg-st 1 tulenev kulutuste hüvitamise nõue. TsÜS § 149 järgi on selle nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Seega leidis maakohus ekslikult, et hageja nõue on aegunud. Isegi kui nõue oleks aegunud, oleks hageja saanud VÕS § 200 lg 2 järgi seda kasutada kostja teiste nõuetega tasaarvestamisel.
4.5.Hageja ei nõustu maakohtu otsusega osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja vastuhagilt tasutud riigilõivu 300 eurot. Ühisvara jagamise menetluses peaks kumbki pool TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kandma oma menetluskulud ise. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata 10 030 euro üleandmisest tuleneva hüvitise nõude, kodulaenu maksete tegemisest tuleneva nõude ja Cile tehtud maksete eest hüvitise nõude, samuti osas, millega maakohus rahuldas vastuhagis esitatud nõude lugeda hageja poolt kostja isale tasutud 1850 eurot ühisvara hulka ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 925 eurot. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab 10 030 euro üleandmisest tuleneva hüvitise nõude, kodulaenu maksete tegemisest tuleneva nõude ja kostja isale tehtud maksete hüvitamise nõude ning jätab rahuldamata vastuhagis esitatud nõude lugeda hageja poolt kostja isale tasutud 1850 eurot ühisvara hulka ja mõista hagejalt
2-19-17627 kostja kasuks välja 925 eurot. Ringkonnakohus muudab menetluskulude jaotust vastuhagilt tasutud riigilõivu osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.TsMS § 652 lg 1 p-i 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest, mis on märgitud käesoleva otsuse p-des 3.1 ja 3.2.
8.Kolleegium leiab, et 10 030 euro andmine kostjale korteri ostmiseks tuleb kvalifitseerida käsundita asjaajamiseks ja seega ei ole hageja nõue aegunud.
8.1.Hageja tõi nõude alusena esile, et hageja andis kostjale korteri ostmiseks 10 030 eurot, mille võttis laenuks Q-lt, kes omakorda võttis laenu AS-ilt Odav Laen.
8.2.Samade poolte vahel on kohtuasjas nr 2-17-14424 tuvastatud, et hageja ja kostja ei sõlminud korteri ostmiseks seltsingulepingut ning et hageja ei andnud raha korteri ostmiseks üle lepingu alusel. Seda järeldust ei ole pooled vaidlustanud ka praeguses kohtuasjas.
8.3.Lepinguõiguslike nõuete järel tuleb kontrollida lepingusarnaste nõuete, eeskätt käsundita asjaajamisest tulenevate nõuete olemasolu (Varul jt (2012), lk 65; VÕS III Kommentaar, komm 2, lk 565). Seega hindab kolleegium, kas hagejal võib olla nõue kostja vastu käsundita asjaajamise sätete alusel.
8.4.Poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: - teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); - isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); - isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); - täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest. VÕS § 1018 lg 1 p 1 järgi tekib käsundita asjaajamise võlasuhe muuhulgas siis, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks.
8.5.Kolleegium leiab, et hageja tegutses käsundita asjaajajana VÕS § 1018 mõttes, kui andis kostjale korteri ostmiseks rahasumma, pooltel ei olnud raha üleandmiseks lepingulist suhet ning kostja kiitis soorituse heaks, võttes raha vastu.
8.6.VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused (sh kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest) ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks, lähtudes kulutuste tegemise ajast. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5713). Kolleegium leiab, et hagejal on kostja vastu kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 1023 lg 1 järgi ning hageja nõue ei ole aegunud.
9.Maakohus järeldas põhjendatult, et hageja on PKS § 34 lg 1 alusel kohustatud hüvitama Qle tehtud maksetest 7235 eurot kostjale poole ehk 3617,5 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et hageja kohustus Q ees oli hageja lahusvara. Hageja tõi esile, et ta võttis kostjale üle antud summa 10 030 eurot laenuks Q-lt, kes omakorda võttis laenu AS-ilt Odav Laen. Selle käsitluse järgi on tegemist hageja lahusvara hulka kuuluva kohustusega. Kostja on menetluses järjepidevalt leidnud, et hageja kohustused Q ees kuulusid hageja lahusvara hulka. Seega on pooled TsMS § 231 lg 2 mõttes nõustunud, et abikaasadel ei olnud Q ees ühisvara hulka kuuluvaid kohustusi.
10.Kolleegium leiab, et maakohus rahuldas põhjendamatult kostja nõude kostja isale tehtud soorituse 1850 eurot eest hüvitise saamiseks ja jättis ekslikult rahuldamata hageja nõude kostja isale tehtud maksete eest hüvitise saamiseks.
2-19-17627
10.1.Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses kostja isale makseid tehti. TsMS § 231 lg 2 tähenduses on pooled nõustunud, et hageja kandis kostja isale üle 1850 eurot. Kostja Swedbank AS-i pangakonto väljavõttest (dtl 288 jj) nähtub, et ajavahemikul 10.01.2014–31.12.2014 toimus kostja kontol kostja isaga hulgaliselt tehinguid, sealhulgas 18.08.2014 makse 4600 eurot. Kostja isa nii andis raha kui sai seda ise. Kokku on kostja isa sel ajavahemikul saanud raha 2236 euro võrra rohkem, kui on ise üle kandnud. Hageja hinnanguga üleantud summa kohta ei saa nõustuda, sest hageja arvestas üksnes neid makseid, mida kostja isa sai, kuid jättis arvestamata need maksed, mida kostja isa tegi kostjale.
10.2.Kolleegium leiab, et sooritused kostja isale olid osaliselt ühisvarasse kuuluva kohustuse täitmiseks ning osaliselt kostja lahusvara hulka kuuluva kohustuse täitmiseks. Eelnevalt oli kostja isa andnud kostjale korteri ostuks 3200 eurot. Selles olukorras on vastupidise info puudumisel mõistlik eeldada, et kostja isa andis hagejale raha korteri ostmiseks laenuna. Tunnistaja W ütlusest ei selgu, kas kostja isa ja kostja sõlmisid laenulepingu, kinkelepingu või muu kokkuleppe. Et tegemist oli sugulastega ja usalduslike suhetega, ei pruukinudki pooled artikuleerida, mis tingimustel raha üle antakse. Et kostja isa andis 3200 eurot kostjale korteri ostmiseks ja kostja võttis raha vastu, võib seda TsÜS § 68 lg 3 järgi mõista kui kaudset tahteavaldust raha andmiseks tähtajatu laenuna kostjale. Sellega sõlmisid kostja ja kostja isa tähtajatu laenulepingu 3200 eurot laenamiseks.
10.3.Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja tegi soorituse kostja isale ühisvara arvel. Ringkonnakohus tuvastab, et samamoodi on kostja maksed kostja isale tehtud ühisvara arvel. Seega saab kohus tuvastada, et ühisvara arvel on kostja isa saanud 4086 eurot.
10.4.Poolte esile toodu alusel saab järeldada, et sellest 3200 eurot tagastati laenuna, mille kostja võttis lahusvara hulka kuuluva korteri ostmiseks. Ülejäänud 886 euro tasumise põhjuste kohta ei ole pooled midagi esile toonud ja seega saab eeldada, et see tasuti perekonna huvides. Hagejal on PKS § 34 lg 1 alusel õigus saada tagastatud laenu 3200 eurot arvel hüvitist 1800 eurot.
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata kodulaenu maksete tegemisest tuleneva nõude.
12.Tsiviilasjas nr2-17-14424 tehtud kohtulahendist ja kohtuistungi protokollist (tl 89-92) nähtub, et kostja ja Swedbank AS-i vahel sõlmistud laenulepingu alusel on ühisvarast tehtud tagasimakseid 6919,44 euro ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled elasid abielu ajal kostja omandatud korteris. Seda tõendavad ka Q ütlused tsiviilasjas nr 2-17-14424 (tl 91 pöördel).
12.1.Apellatsiooniastmes ei ole vaidlust selle üle, et abielu ajal tegi kostja ühisvarast kodulaenu tagasimakseid 6919,44 eurot. Seega on hageja õigustatud PKS § 34 lg 1 alusel saama hüvitist kostja lahusvara hulka kuuluva kohustuse täitmise eest 6919,44/2=3459,72 eurot.
13.TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Ringkonnakohtu otsuse ning maakohtu otsuse jõusse jääva osa järgi on kostjal oli õigus saada hüvitist 3617,5 eurot ja hagejal õigus saada hüvitist (10 030+1800+3459,72=)15 289,72 eurot. Kolleegium tasaarvestab poolte nõuded ning mõistab kostjalt välja hüvitise 11 672,22 eurot.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus oleks pidanud hageja tuvastusnõude läbi vaatamata jätma, märgib kolleegium järgmist. Riigikohtu praktika tuvastusnõude osas on üksikjuhtumitel mõnevõrra erinev. Riigikohus selgitas tsiviilasjas nr 3-2-1-136-11 tehtud
21.detsembri 2011. a otsuse p-s 26 , et kui tuvastusnõue esitatakse koos sooritusnõudega, siis kahtluse korral peab kohus selgitama, kas hageja soovib asjaolu tuvastamist otsuse
2-19-17627 resolutsioonis. Samas viidatud juhtumil ei mõjutanud see asja lahendamist ja tegemist ei olnud olulise menetlusõiguse normi rikkumisega.
14.1.Praegusel juhul saab apellatsioonkaebusele esitatud vastusest järeldada, et kostja ei soovinud asjaolu tuvastamist otsuse resolutsioonis, vaid üksnes hüvitise väljamõistmist. Kohtuotsuse tervikresolutsioonis kolleegium asjaolu ei tuvasta, vaid lahendab üksnes hüvitisenõude. Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kolleegium jätab menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus. TsMS § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda
15.1.Maakohus jättis põhjendamatult hageja kanda vastuhagilt tasutud riigilõivu 300 eurot. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks oli vaja riigilõiv jaotada teistmoodi kui õigusabikulud ja miks oli maakohtu arvates õiglane jätta see täies ulatuses hageja kanda. Seejuures ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et vastuhagi esitamine on tingitud üksnes hageja tegevusest. Vastuhagi sisust saab järeldada, et kostja esitas vastuhagi, kuna ta ei nõustunud hageja õiguslike järeldustega ning soovis ühisvarana jagada ka kohustusi, mida hagis ei sisaldunud. Kuna ei ole ühtegi alust, miks oleks riigilõivu kulu jaotamine üldreegli alusel äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes, tuleb ka riigilõivu kulu jätta TsMS § 164 lg 1 järgi selle poole kanda, kes lõivu tasus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.