Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-59799
Tsiviilasi
Osaühingu Maakri KVF hagi AL vastu 16 669 euro 32 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.11.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 090 eurot 9 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Maakri KVF apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Osaühing Maakri KVF (registrikood 10905854), tehinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja (vastustaja): AL (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Reet Rattur
Istungi toimumise aeg
17.03.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Indrek Leppik ja kostja esindaja Reet Rattur
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.11.2014 otsus hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt AL hageja Osaühing Maakri KVF kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitis 583 1(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 eurot 43 senti, otsuse tegemise hetkeks (s.o 30.03.2016 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 108 eurot 56 senti ning viivis alates 31.03.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (583 euro 43 senti) tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Tühistada otsuse jõustumisel käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtu poolt 17.12.2013 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu.
4.Poolte maakohtu menetluses kantud ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Maakri KVF (hageja) esitas 16.12.2013 Harju Maakohtule hagi AL (kostja) vastu kahjuhüvitise 16 669 euro 32 sendi ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas Mere pst 8a asuva mitteeluruumist korteriomandi omanik. Kostjale kuulub samas majas korteriomand. 11.07.2013 süttis kostja korter põlema ja hageja korter sai kahjustada. Riiklikult tunnustatud ekspert HP 12.08.2013 ekspertiisiakti kohaselt sai tulekahju alguse kostja korteri seina sees asuvast elektrikilbist. Elektrikilp kuulub kostja korteriomandi reaalosa hulka ning seda kasutab ainult kostja. Kostja on rikkunud kohustust hoida elektrikilp korras. Kostjal oli võimalik arvestada elektrikilbi süttimisega ning seda vältida ja takistada, nt kontrollides elektrikilbi korrasolekut. Kostja pole olnud vajalikul määral hoolas.
3.Hagejal kulub kahju kõrvaldamiseks 16 669 eurot 32 senti. Lisaks peab kostja maksma hagejale viivist seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
5.Hageja nõue pole kostja hinnangul põhjendatud. Ekspert pole tuvastanud, et kostja oleks rikkunud kehtivaid eeskirju või norme. Elektriarvesti ja -kilp on korterelamu 2(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 elektrisüsteemi osa ja kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse. Mis tahes muudatuste tegemine ühe korteriomandi piirides (nt ühefaasilise elektriarvesti vahetamine kolmefaasilise vastu) eeldab kõikide teiste korteriomanike nõusolekut. Elektrijuhtmete ja -kilpide korrasolek on kõikide omanike ühine huvi, sellest sõltub kõikide korterite ohutus ja säilimine olenemata sellest, kus kilp asub. Korteriühistu põhikirja p 13 järgi on korteriühistul kohustus tagada elektrisüsteemi korrasolek. Elektrikilpi ei ole võimalik muust hoonest eraldi kasutada ning seda ei saa muuta ega lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. Elektrikilp on hoone elektrisüsteemi osa ja sellega lahutamatult seotud.
6.Ekspert HP on leidnud, et tulekahju sai alguse kostja korteri elektrikilbist väljuvatest juhtmetest, mis asusid seina sees. Korteriomanike kaasomandis olevas seinas asuvad juhtmed ei ole korteriomandi reaalosa ning kostjal ei olnud õigust ega kohustust neid korras hoida ja nende korrasolekut kontrollida. Maja varustatakse elektriga ühe liitumispunkti kaudu, igal korteriomanikul pole oma liitumispunkti. Asjaolu, et kostja korteris asuv elektriarvesti on kaasomandi osa, kinnitab ka see, et elektriarvesti on kantud hoone inventariseerimisjoonistele. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus jättis 05.11.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu otsuse kohaselt on eksperdiarvamusega tõendatud, et tulekahju kolle asus elamu koridori nr 89 ja tubade nr 73 ja nr 74 vahelise vaheseina sisemuses, kus paiknes ka kostja korteri elektrikilp. Eksperdiarvamuse järgi võis tulekahju tekkida arvestist väljuva kahe faasijuhtme vahelisest lühisest, mis kutsus esile kaarleegi koos sädemetega, mille järel süttis vaheseina sisene puitkonstruktsioon, või asjaolust, et arvestist väljuvate juhtmete ühenduskohad olid ebakindlad ja suure kontakttakistusega, mistõttu suure koormuse korral ühenduskoht kuumenes ja muutus lühiseks, tekkis sädelemine ja vaheseina sees olev puitkonstruktsioon süttis.
9.Elektrikilp ja sellest väljuvad juhtmed on tarbijapaigaldised, mis on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1, § 2 lg 1 ja lg 2 kohaselt korterelamu osana kinnisasja olulised osad ja korteriomandite omanike kaasomandis sõltumata nende asukohast. Korteriomandi reaalosa esemeks ei saa olla esemed või süsteemid, mis läbivad mitut reaalosa. Elektrivõrgu või elektrienergia tarbimisega seotud seadmed teenindavad kõigi korteriomanike huve ühiselt ning elektrisüsteemis muudatuste tegemine eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Elektrikilpi pole võimalik muust hoonest eraldi kasutada ning seda ei saa muuta ega lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata. Ka KOS § 11 lg 3 ja § 15 lg 1 ning korteriühistu põhikirja p-de 13j ja 13n kohaselt on elamu elektrisüsteem tervik ja korteriomanike kaasomandis ning korteriomanikud on kohustatud valitsema seda ühiselt. Asjaolu, et elektrisüsteem koos selle juhtmete, kilpide ja arvestitega on korteriomanike kaasomandis, tõendab ka see, et elamut varustatakse elektriga ühe liitumispunkti 3(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 kaudu ning elektrisüsteem on juba hoone projekteerimisel kavandatav ja hoone toimimiseks hädavajalik. Seega on elektrisüsteem korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalik seade. Kuna elektriarvesti on elektrisüsteemi osa, on ka see kaasomandi osa. Seda, et kostja korteri elektriarvesti on osa kortermaja elektrisüsteemist, kinnitab ka asjaolu, et see elektriarvesti on eksperdiarvamusest nähtuvalt kantud hoone inventariseerimisjoonistele. Kuna elamu elektrisüsteem koos selle elektrikilpide ja juhtmetega on korteriomanike kaasomandis, ei vastuta kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest. Apellatsioonkaebus
10.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
11.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et korteri nr 15 siseseina paigaldatud elektrikilp on korteriomandite omanike kaasomandis. Elektrikilp oli funktsionaalses mõttes paigaldatud üksnes vastustaja korteriomandi tarvis ning seda kasutasid eraldi üksnes vastustaja korteriomandi reaalosal viibivad isikud. Vaid juhul, kui elektrikilbis oleks olnud ka teiste korterite elektriseadmeid, saaks käsitelda vaidlusalust elektrikilpi kaasomandis olevana. Vaidlusalust elektrikilpi on võimalik muust hoonest eraldi kasutada, asendada, eemaldada ja ümber paigutada ilma teiste korteriomanike õigusi kahjustamata ja hoone väliskuju muutmata. Kui mõtteliselt eemaldada 2. korruse koridoris asuvast kilbist korteri nr 15 kilpi suunduv elektrikaabel, ei kaasneks sellega ülejäänud korterite jaoks mingeid mõjusid ega muutusi.
12.KÜ põhikirja p-de 13j ja 13n eesmärgiks on tagada, et korteriomanik hoiaks oma korteriomandi reaalosa korras ja nimetatud punktidest ei saa järeldada, et korteri nr 15 elektrikilp kuulub korteriomanike kaasomandisse. Tulekahju sai alguse vastustajale kuuluva korteriomandi reaalosalt.
13.Maakohus pole hinnanud hageja väidet, et korteri nr 15 elektrikilp ei ole korteriomanike ühiseks kasutamiseks ja on kostja poolt funktsionaalselt ainukasutatav konstruktsioon. Maakohus on jätnud hindamata hoone teise korruse plaani ja tulekahju ekspertiisiakti juurde kuuluvad fotod. Tõendid võimaldanuks kohtul tuvastada, et tulekahju sai alguse vastustaja korteriomandi reaalosal paiknenud elektripaigaldisest. Vastustaja seisukoht
14.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.03.2015 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
16.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale 30.03.2015 kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799
17.Riigikohus tühistas 21.10.2015 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2015 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtu otsus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 ja § 654 lg-s 5 sätestatud nõuetele. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud seisukoha selles, kas kostja on rikkunud kahju hüvitamise nõude aluseks olevat kohustust ja vastutab selle rikkumise eest. Kui ringkonnakohus leiab, et kostjal on kohustus hüvitada hagejale tekkinud kahju, peab ringkonnakohus tegema mh kindlaks kostja hüvitatava kahju ulatuse, arvestades Riigikohtu otsuses käsitletud põhimõtteid ja kaaludes kooskõlas VÕS §-des 139 ja 140 sätestatuga kahjuhüvitise suuruse vähendamist, kui kostja on vastavad asjaolud esitanud. Mh peab ringkonnakohus hindama kostja vastuväidet, et ekspertiisiakti kohaselt võis tulekahju tekkida elamu teise korruse koridoris asuva kaitsme rakendumata jäämise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi rahuldamata jätmise osas osaliselt tühistada ning ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõudena välja kahjuhüvitis 583 eurot 43 senti, samuti käesoleva otsuse tegemise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis 108 eurot 56 seni ning viivis alates 31.03.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata osalt kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti tuleb kolleegiumi hinnangul osaliselt muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
19.Hageja on esitanud kostja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõude. Hageja kui kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
20.Loetletud asjaolusid peab tõendama hageja. Kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav, st et ta rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (KOS § 11 lg 3, VÕS § 103 lg 2) (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 22).
21.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et elektrikilp, millest tulekahju alguse sai, asus kostja korteriomandi reaalosas. Samuti on põhjendatud maakohtu järeldus, et Tallinnas Mere pst 8a asuva korterelamu elektrisüsteem, sh kostja korteriomandi reaalosas asunud elektrikilp (JK-15), on korteriomanike
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 kaasomandis (KOS § 1 lg 2). Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
22.Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses võtnud vastu kaebusele lisatud 22.05.2003 elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruande (II kd, tl 49-50) ning kuulanud tunnistajana üle eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse (mida asja materjalides tähistatud ka kui ekspertiisiakti) koostanud HP. HP ütluste põhjal väljusid juhtmed, millest lühis tekkis, arvestist korteri poole ning olid vajalikud üksnes kostja korteris elektritarbimiseks, samuti olid need juhtmed tehniliselt eemaldatavad teiste korteriomanike õigusi kahjustamata (II kd, tl-d 151 ja 152). Arvestades maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid (eelkõige, et elamut varustatakse elektriga ühe liitumispunkti kaudu, et korteri elektriarvesti on kantud hoone inventariseerimisjoonistele, ning et korteriühistu põhikirja p-de 13j ja 13n kohaselt on elamu elektrisüsteem tervik ja korteriomanike kaasomandis ning korteriomanikud on kohustatud valitsema seda ühiselt), ei oma ühe korteri juhtmestiku põhimõtteline tehniline eemaldatavus kogu hoone süsteemist kolleegiumi arvates õiguslikult määravat tähtsust. Sarnaselt võivad ka nt hoone kanalisatsiooni- ja tarbeveesüsteemi osad olla vajalikud üksnes ühe korteri jaoks ning vee- ja kanalisatsioonitorud jms tehniliselt eemaldatavad teiste korteriomanike õigusi kahjustamata. Samas ei saaks veel sellest teha järeldust, et süsteem tervikuna ei ole korteriomanike kaasomandis.
23.Osundatud elektripaigaldise tehnilise kontrolli aruanne kinnitab ühelt poolt hageja poolt väidetut, et elektrikilbis JK-15 on kaitselüliti pärast 22.05.2003 ümberehitatud või vahetatud. Samas ei võimalda kõnealune tõend, kogumis teiste tõenditega, teha järeldusi selle kohta, kes elektrikilbis ümberehitustöid teostas. Teiselt poolt kinnitab aruanne ka kostja poolt väidetut, et kõigi hoone korterite elektripaigaldised olid korteriomanike kaasomandis ning nende kontrolli viis läbi korteriühistu.
24.Kolleegium lisab, et korterelamus asuvad kõik elektrijuhtmed, -arvestid ja -kilbid ei pruugi olla alati korteriomanike kaasomandis (nagu on mõnevõrra ebatäpselt märgitud maakohtu otsuse põhjenduste p-s 26). Seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Samas, nagu eelnevalt märgitud, nõustub kolleegium maakohtuga, et vähemalt elektrikilp JK-15 oli praegusel juhul korteriomanike kaasomandis.
25.Elektrikilbi JK-15 käsitlemine korteriomanike kaasomandina samas veel ei välista käesolevas asjas hagi rahuldamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja võib vastutada hagejale tekkinud kahju eest ka juhul, kui elamu elektrisüsteem on käsitatav korteriomanike kaasomandina KOS § 1 lg 2 tähenduses. See eksimus materiaalõiguse kohaldamisel on viinud asja osaliselt ebaõige lahendamiseni. Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuses osundanud varasemale praktikale, mille järgi on kaasomanikel KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 5 tulenevalt ühine üldine kohustus tagada, et
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu otsus 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 47 ja 48). See kohustus hõlmab mh kohustust kontrollida perioodiliselt elamu elektrisüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks (vt ka Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav (vt ka eespool viidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, p 48).
26.Riigikohus on käesolevas asjas tehtud otsuses (p-s 15) jäänud oma varasemas praktikas kujundatud seisukoha juurde, et kui kohustust on rikkunud mitu korteriomanikku või kõik korteriomanikud (mh tegevusetusega, jättes elektrisüsteemi kontrollimata ja selle korrasoleku tagamata), vastutavad kahjustatud korteriomandieseme omanikule tekitatud kahju hüvitamise eest VÕS § 137 lg 1 järgi solidaarselt kõik korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2. Selle sätte järgi jaguneb kahju tekitajate solidaarvastutus omavahelises suhtes kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi ja riski astet, mille eest iga isik vastutab, arvesse võttes. Muude aluste (nt leping) puudumisel saab AÕS § 75 lg-s 1 ning KOS § 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatut arvestades juhinduda hüvitise jaotamisel korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest. TsMS § 693 lg-st 2 lähtuvalt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
27.Kuivõrd elektrikilpi JK-15 tuleb käsitleda korteriomanike kaasomandis olevana, on kohtu ette toodud asjaoludel kõik korteriomanikud rikkunud KOS § 10 lg-st 1, § 11 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 ning AÕS § 72 lg-st 5 tulenevalt ühist üldist kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Täpsemalt on korteriomanikud jätnud tagamata elektrisüsteemi korrasoleku. Kolleegiumi hinnangul ei ole tuvastamist leidnud kostja vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3) ning kostja (kui kaasomaniku) kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kaasomanikud oleksid elektrisüsteemi korrasolekut regulaarselt kontrollinud ning süsteemi korrasoleku taganud, ei oleks hagejal kahu tekkinud.
28.Kuivõrd tuvastatud asjaoludel vastutab tekkinud kahju eest kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik (hageja), tuleb vastutuse jagamisel lähtuda VÕS § 137 lgst 2. Kolleegiumi hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud jaotada hüvitis korteriomanike kaasomandi mõtteliste osade suurusest lähtuvalt (AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg-d 1 ja 2). Kostja mõttelise osa suurus Tallinnas Mere pst 8a asuvast
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 kinnistust on toimikus oleva kinnistusraamatu väljavõtte põhjal (I kd, tl 9) 314/9087. Mõtteline osa moodustab seega 3,5% kogu korteriomanike kaasomandist. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda tuvastatud asjaolud selles proportsioonist hüvitise väljamõistmisel hageja või kostja kasuks kõrvale kalduda.
29.Iseenesest võib lugeda ülalkäsitletud tehnilise kontrolli aruande põhjal tõendatuks, et elektrikilbis JK-15 on kaitselüliti pärast 22.05.2003 ümberehitatud või vahetatud. Samas, isegi kui kaitselüliti oleks (hüpoteetiliselt) vahetatud kostja poolt või tellimusel teiste kaasomanikega kooskõlastamata, puuduvad tõendid selle kohta, et vahetamine oleks kaasa aidanud kahju tekkimisele või suurenemisele. Hageja väited, et kostja korteri valdaja tundis tulekahju puhkemise päeval eelnevalt (elektrijuhtmete) isolatsiooni põlemise lõhna ning korterivaldaja tütar kuulis vahetult enne tulekahju elektrikilbi piirkonnas krõbinat ja nägi sädemeid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud. Hageja väited tuginevad HP kui eriteadmistega isiku kirjalikus arvamuses (ekspertiisiaktis) kirjeldatud juhtumi asjaoludel (I kd, tl 11). Arvamuse esilehelt nähtuvalt oli HP-le arvamuse andmisel esitatud ka korteri nr 15 valdaja seletus. Kohtule arvamuses viidatud valdaja seletust esitatud ei ole. Ka ei suutnud HP kohtule antud ütlustes meenutada, kelle seletuse põhjal ta isolatsiooni põlemise lõhna tundmist, krõbina kuulmist ja sädemete nägemist aktis on kirjeldanud. Arvamuse andmisel kasutatud materjalid tagastas HP koos ekspertiisiaktiga selle tellijale, kindlustusseltsile (II kd, tl 151/pöördel). Eelmärgitut arvestades ei ole ekspertiisiakt (selles kirjeldatud asjaolud) hageja väidete tõendamiseks piisav. Muid tõendeid kõnealuste väidete kohta asja materjalide hulgas ei ole ning kostja on väidetele vastu vaielnud. Kostja on möönnud n-ö kärsahaisu tundmist vahetult enne tulekahju hoone koridoris (II kd, tl 150/pöördel). Seonduvalt kostja väidetega märgib kolleegium, et maja haldava korteriühistu võimalik vastutus oma kohustuste rikkumise eest või muu isiku vastutus ei mõjuta iseenesest korteriomanike vastutust oma kohustuste rikkumise eest. Need isikud võivad vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega.
30.Kolleegium lisab, et tuvastatud asjaolud ei toeta kostja vastuväidet, mille kohaselt võis tulekahju tekkida elamu teise korruse koridoris (elektrikilbis JK-2/2) asuva kaitsme rakendumata jäämise tõttu. Ekspertiisiaktis märgitu kohaselt elektrikilbis JK-2/2 asuv kaitselüliti koheselt ei rakendunud (I kd, tl 13). Samas selgitas HP ütlustes kohtule, et tema poolt tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada, et nimetatud kaitselüliti polnuks töökorras, samuti polnud HP-l võimalik tuvastada, milline elamu elektrisüsteemis olevatest kaitsetest rakendus esimesena. Sündmuskoha vaatlemisel olid kõik kaitselülitid väljalülitatud asendis (II kd, tl 152).
31.Menetluses tuvastatud asjaolud ei võimalda kahjuhüvitise suuruse vähendamist VÕS § 139 või § 140 alusel.
32.Eelmärgitut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 583 euro 43 sendi ulatuses (s.o 3,5% kahjust summas 16 669 eurot 32 senti).
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799
33.Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
34.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 alusel saab hageja taotleda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna viivist nõutakse kahju hüvitamisega viivitamise eest, tuleb arvestada ka VÕS § 113 lg-s 2 sätestatut. Selle lõike esimesest lausest tuleneb, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, sh kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
35.Viivise seadusjärgseks suuruseks on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär). Eesti Panga poolt avaldatud teadetest lähtuvalt tuleb VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses nimetatud viivisemäära suuruseks ajavahemikus 16.12.2013-31.12.2013 lugeda 8,5% aastas, ajavahemikus 01.01.201430.06.2014 – 8,25% aastas, 01.07.2014-31.12.2014 – 8,15% aastas ning alates 01.01.2015 – 8,05% aastas.
36.Arvestades, et kalendriaastas on 365 päeva, on hagejal õigus nõuda 583 euro 43 senti suuruse hüvitise tasumisega viivitamise eest 30.03.2016 seisuga viivist kokku 108 eurot 56 senti vastavalt järgnevale arvestusele. Periood 16.12.2013-31.12.2013 01.01.2014-30.06.2014 01.07.2014-31.12.2014 01.01.2015-30.03.2016
Viivisemäär 8,5% 8,25% 8,15% 8,05%
Päevade arv 16 päeva 181 päeva 184 päeva 1 aasta 90 päeva
Viivis (eurodes) 2,17 23,87 23,97 58,55
37.Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist. Lahendi tegemisele järgneva perioodi eest mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõude tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
38.Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja on mh välja toonud, et kortermajas võib asuda ka mitteeluruume (nt kauplus), mis võivad vajada kalleid elektripaigaldisi ja iseseisvaid elektrilahendusi ning taolisi elektripaigaldisi ja -lahendusi tuleks lugeda korteriomandi (mitteeluruumi) reaalosaks. Kolleegiumi hinnangul ei oma hageja taolised väited asja lahendamise seisukohalt
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 tähtsust. Kostja korteris taolisi (kalleid) elektripaigaldisi ja iseseisvaid elektrilahendusi menetluses tuvastatud asjaolude põhjal ei olnud. Nagu otsuses eelnevalt märgitud, ei pruugi kõik korterelamus asuvad elektrijuhtmed, -arvestid ja -kilbid olla alati korteriomanike kaasomandis. Seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata.
39.Kaebuse etteheidete järgi on maakohus jätnud tõenditena hindamata Mere pst 8a hoone teise korruse plaani (II kd, tl 6) ja ekspertiisiakti juurde kuuluvad fotod (II kd, tl-d 7-15). Nimetatud tõendite hindamine oleks hageja arvates võimaldanud maakohtul tuvastada, et tulekahju sai alguse vastustaja korteriomandi reaalosas asuvast elektripaigaldisest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus tulekahju tekkekoha õigesti tuvastanud ning osundatud tõendid (kogumis teiste tõenditega) ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi. Elektrikilbi (ja selles asuva arvesti) kui elektripaigaldise kuulumine korteriomanike kaasomandisse on kohtu õiguslik hinnang. Asjaolust, et elektrikilp (JK-15) paiknes ruumiliselt kostja korteriomandi reaalosas, ei saa seejuures veel järeldada, et tegemist on kostja korteriomandi reaalosa esemega.
40.Maakohus on 17.12.2013 käesolevas asjas tehtud määrusega rahuldanud hageja avalduse hagi tagamiseks ning seadnud kostja omandis olevale kinnisasjale (kantud kinnistusraamatu registriossa nr 22467901) kohtuliku hüpoteegi summas 16 669 eurot 32 senti (I kd, tl 28-29). Hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 07.01.2014. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses lahendanud rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimusi, eksides sellega TsMS § 442 lg 5 esimesest lausest tuleneva nõude vastu. Ringkonnakohtul on võimalik nimetatud viga kõrvaldada. Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagi tagamise kohtuotsusega. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.
41.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul vajalik maakohtu 17.12.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse täitmise tagamiseks jõusse jätta. Muu hulgas takistab kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmist TsMS § 388 lg-st 2 tulenev piirang, mille järgi ei seata kohtulikku hüpoteeki üldjuhul alla 640-eurose põhinõude puhul. Käesoleva otsusega rahuldatakse hageja põhinõue üksnes 583 euro 43 sendi ulatuses. Eeltoodust lähtuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu viidatud määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu. Kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks kinnistusraamatust või selle enda nimele kandmiseks peab kostja pöörduma pärast käesoleva lahendi jõustumist vastava kinnistamisavaldusega kohtulahendi alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole (TsMS § 388 lg 6). Menetluskulude jaotus
42.Kolleegium leiab, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 162 lg 4 koosmõjus jätta täies ulatuses poolte endi kanda. Kuigi ringkonnakohus rahuldab hagi
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-13-59799 3,5% ulatuses, oleks hagi aluseks olevaid asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane lahendus, et hageja peaks lisaks enda menetluskuludele kandma ka suurema osa kostja menetluskuludest. Kohtu hinnangul on kostja hagejale kahju tekitanud, kuid kostja ei pea kohtu järelduste kohaselt hüvitama kogu kahju. Teisalt on kostja tulekahju tagajärjel ka ise kahju saanud ning TsMS § 4 lg-te 1 ja 2 järgi otsustab hageja, kelle vastu ja millises ulatuses ta hagi esitab. Seetõttu oleks ebamõistlik hageja menetluskulude kostja kanda jätmine. Toimikust nähtuvalt puuduvad menetluses TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.