Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi Alpha Engineering OÜ vastu 29 849 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2015 määrus
Alpha Engineering OÜ määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ringkonna- Hageja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, asukoht Tallinn), lepinguline kohtus ja nende esindajad esindaja Karel Miisna Kostja: Alpha Engineering OÜ (registrikood 12308074, asukoht Rae vald, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.11.2015 määrus jätta muutmata.
2.Jätta rahuldamata Alpha Engineering OÜ taotlus TsMS § 178 lg 4 põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 1(4)
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) hagi Alpha Engineering OÜ (kostja) vastu 29 849 euro ja viivise nõudes. 08.10.2015 kohtuistungil loobus hageja hagist.
2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjale advokaaditeenust 20,22 tundi ja kostja menetluskulud olid 2426,40 eurot. Kostja täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt oli kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamise kulu 288 eurot (sh käibemaks).
3.Hageja oli seisukohal, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 27.11.2015 määrusega lõpetas tsiviilasja menetluse seoses hagist loobumisega, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1792,80 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras ning jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1101,60 euro osas rahuldamata.
5.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning sellele ei ole vastu vaielnud ka hageja.
6.Kostja palus õigusabikulu arvete nr. 2212 ja nr. 2214 välja mõista ilma käibemaksuta (II köide t/l 40). Arve nr. 2399 alusel tekkinud õigusabikulu palus kostja välja mõista koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole enam käibemaksukohustuslane (II köide t/l 57).
7.Täielikult on arve nr 2212 järgi põhjendatud kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud 16.01.2013.a., 17.01.2013.a., 23.01.2013.a., 25.01.2013.a., 20.09.2013.a., 23.09.2013.a., 24.09.2013.a., 26.09.2013.a., 18.10.2013.a., 22.10.2013.a., 29.10.2013.a., 02.12.2013.a., 11.02.2014.a., 05.03.2014.a. ja 28.03.2014.a., s.o kokku 5,12 tundi ehk 614,40 eurot (5,12 tundi x 120 eurot).
8.Osaliselt on põhjendatud arve nr 2212 järgi kostja esindaja ajakulu 4,5 tundi, mis on tekkinud 01.02.2013.a., kuna kohtu arvates oli tegemist ülepaisutatud kuluga: kostja vastus hagiavaldusele on koostatud sisuliselt 1 leheküljel (I köide t/l 80-81). Maakohus pidas põhjendatud 01.02.2013.a. ajakuluks 3 tundi. 03.12.2013.a. tekkinud kostja esindaja ajakulu 3 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks kuulus vähendamisele ning kohus leidis, et põhjendatud ajakulu on 2 tundi, kuivõrd enne kohtuistungit oli hageja poolt esitatud üksnes hagiavaldus ning 18.02.2013.a. seisukoht (I köide t/l 98-142) ja 14.11.2013.a. nõude suurendamise avaldus (I köide t/l 197-203). Vähendamisele kuulus ka 04.12.2013.a. ajakulu 2 tundi. Kohus pidas põhjendatuks 04.12.2013.a. ajakulu üksnes ulatuses, mis oli tekkinud seoses kohtuistungil osalemisega, s.o 42 minutit (I köide t/l 209-210). Kostja esindaja ajakulu 4,5 tundi, mis oli tekkinud 18.02.2014.a., kuulus vähendamisele, kuna eelmise istungi ning 18.02.2014.a. istungi vahelisel perioodil ei ole menetlusosalised uusi menetlusdokumente esitanud ning kohtuistung kestis 55 minutit. Seega oli
2(4)
põhjendatud 18.02.2014.a. ajakulu 2 tundi. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus põhjendatuks ajakulu kokku 7,42 tundi ehk 890,40 eurot (7,42 tundi x 120 eurot).
9.Põhjendamata on kostja esindaja ajakulu, mis on tekkinud 21.05.2013.a. ja 01.10.2013.a., kuna kohtul puudus võimalus nimetatud menetlustoiminguid kontrollida.
10.Maakohus leidis, et arve nr 2214 järgi tasumisele kuuluv 14.03.2014 ajakulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele, kuna see on tekkinud tsiviilasjas nr. 2-14-9861 (II köide t/l 44).
11.Kostja poolt esitatud arve nr. 2399 järgi oli esindaja 08.10.2015.a. ettevalmistunud kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil 2 tundi, mis oli põhjendatud täies ulatuses. Seega kuulus hageja poolt kostjale hüvitamisele 288 eurot (2 tundi x 120 eurot = 240 eurot + 20%).
12.Eelnevast tulenevalt kuulus hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 1 792,80 eurot (614,40 eurot + 890,40 eurot + 288 eurot). Rahuldamata jäi kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks summas 1101,60 eurot (2 894,40 – 1 792,80). Määruskaebus ja selle põhjendused
13.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1101,60 euro ulatuses rahuldamata, ja teha selles osas uus määrus, millega määrata kostja menetluskulud kindlaks täiendavalt summas 1101,60 eurot. Määruskaebuse esitaja palus tunnistada TsMS § 178 lg 4 põhiseaduse vastaseks.
14.Hageja teostas menetlusõigusi pahauskselt, mistõttu on põhjendatud kogu kulu hüvitamine. Menetlus oli keerukas. Õiguslik küsimus hõlmas hulgaliselt fakte ja eriteadmisi maksuõigusest ja täitemenetlusest. Maakohus oleks pidanud uurima 21.05.2013 ja 01.10.2013 menetluskulusid. Õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt oli kostjal õigus kulutusi teha ja eeldada, et kulud hüvitatakse vähemalt summas 3000 eurot, kui nõue koos viivistega on ca 44 000 eurot. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks olid kulud selgelt põhjendamatud. Kulu ei ole erakordselt suur.
15.Kostja leidis, et TsMS § 178 lg 4 piirab kahju hüvitamist, mistõttu on see vastuolus põhiseadusega. Menetluse edasine käik
16.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust selle muutmiseks.
3(4)
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid.
19.Maakohus ei ole ületanud menetluskulude suuruse määramisel diskretsioonipiire ja on oma seisukohti piisavalt põhjendanud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Määruskaebuses ei ole esile toodud, et maakohus oleks hinnanud kostja lepingulise esindaja mõnda konkreetset menetlustoimingut ebaõigesti. Kuna maakohus on hinnanud kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust konkreetsete menetlustoimingute kaupa, siis ei anna määruskaebuse väited tsiviilasja kui terviku üldise keerukuse ja hagihinna kohta iseenesest alust pidada vajalikku ja põhjendatud ajakulu suuremaks kui konkreetsete menetlustoimingutega seoses kulutatud põhjendatud aeg.
21.Maakohus on võtnud seisukoha ka väidetavate 21.05.2013 ja 01.10.2013 menetlustoimingute kulude kohta. Määruskaebuses ei ole millegagi põhistatud, et nimetatud kuupäevadel kliendiga suhtlemine toimus ja millistes küsimustes ning mis põhjustel oli suhtlemine selles konkreetses menetlusetapis vajalik.
22.Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide hageja pahausksuse kohta. Hageja kasutas õigust pöörduda kohtusse. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamise aluseks on esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatus ja vajalikkus.
23.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid. Ringkonnakohtul ei ole tekkinud kahtlust, nagu oleks TsMS § 178 lg 4 põhiseadusega vastuolus. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses selgitanud, millise põhiseaduse normiga on TsMS § 178 lg 4 vastuolus. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramiseks vajalike menetlustoimingute sisu ja mahtu arvestades on menetlusosaline võimeline vastavad toimingud ise tegema ja täiendavate menetluskulude tekkimist vältima.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.