Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): EO (isikukood XXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Vladimir Kolga Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 18.12.2015.a otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 583,43 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Jätta apellandi apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud 90% ulatuses apellandi kanda.
4.Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele mõista EO ́lt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 202,50 eurot.
5.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 031/2016/313.
6.2.Välja mõista EO ́lt Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlg summas 724,40 eurot.
6.3.Välja mõista EO ́lt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis summas 583,43 eurot.
6.4.Välja mõista EO ́lt Osaühing Aktiva Finants maakohtu menetluskulude katteks 345,53 eurot.
6.5.Välja mõista EO ́lt Osaühing Aktiva Finants kasuks apellatsioonimenetluse katteks 202,50 eurot.
6.6.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016.a määrusega kohaldatud täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 031/2016/313.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.07.2015.a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes kostjalt välja mõista põhinõue 875,56 eurot ja kõrvalnõuded 794,57 eurot. Kostja esitas kogu nõudele vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. 19.08.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 875,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 749,92 eurot ja täiendavalt jooksva viivise (kuni täitmiseni) kuni summani 125,64 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 08.10.2012.a lepingu nr 10434954, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja kasutas teenuseid, kuid ei ole Tele2 Eesti AS poolt esitatud arveid tasunud. Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014.a hagejale kostja vastu nõude põhisummas 875,56 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjalt tuleb välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 50,10 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve sissenõutavaks muutumisele järgnevast kuupäevast 749,92 eurot. Hageja nõuab hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud võla tasumist kuni summani 125,64 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kuna leping kostjaga lõpetati ennetähtaegselt 28.08.2013.a, kuulus kostja poolt tasumisele leppetrahv 590 eurot. Kostjale on teatis lepingu lõpetamise kohta saadetud postiaadressile XXXX XX-X, XXXXXXXX, mis on kostja poolt avaldatud kontaktaadress 08.10.2012.a lepingu sõlmimisel. See, et kostja ei saanud arveid ega nõude loovutamise teadet kätte, ei vabasta kostjat lepingulistest kohustustest. Pärast nõude loovutamist volitas hageja Julianus Inkasso OÜ-d esindama end kohtuvälises menetluses. Julianus Inkasso OÜ edastas kostjale korduvalt meeldetuletusi võla tasumise kohta (21.10.2014.a võlateatis; 06.11.2014.a hagihoiatus ja 30.04.2015.a hagihoiatus). Kõik kirjad saadeti Tallinna vanglasse (Magasini 35). Samuti saadeti meeldetuletusi ka kostja e-posti aadressile XXX. Kuna kostja ühelegi kirjale ei reageerinud, esitati 13.05.2015.a maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Hageja kinnitas, et oli teadlik kostja viibimiskohast ning edastas sinna meeldetuletuskirju. Kostjal oli võimalus kohtuväliselt võlgnevus tasuda. Hageja ei viivitanud
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 kohtusse minemisega viivisenõude suurendamise eesmärgil, vaid eesmärgil pakkuda kostjale võimalust lahendada asi kohtuväliselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja ei vaielnud vastu, et kostja ja Tele2 Eesti AS vahel oli sõlmitud hagiavalduses nimetatud leping, mille alusel Tele2 Eesti AS pakkus kostjale telekommunikatsiooniteenust. Alates liitumislepingu sõlmimisest kuni juulikuuni 2013.a täitis kostja kõiki kohustusi ja tasus osutatud teenuste eest õigeaegselt. 2013.a augustikuust mõisteti kostja süüdi ja vangistati. Arveid nr 39953350 ja 40067088, mis hageja esitas kohtule, ei ole kostja kätte saanud, sest ta viibis sel ajal Tallinna Vanglas. Samal põhjusel ei ole kostja saanud kätte ka nõude loovutamise teadet. Hageja hoidis kostjat põhjendamatult ja tahtlikult teadmatuses loovutamisest. Nõude loovutamisest kuni kostjale nõude esitamiseni (12.05.2015.a) möödus seitse kuud. Hagejale oli selleks ajaks teada, et kostja viibib vanglas, kuna samal ajal tegeles hageja ka teise võlgnevuse sissenõudmisega kostjalt. Seega venitas hageja kunstlikult aega võlgnevuse summa suurendamise eesmärgiga viivitusintressi arvelt. Kostja ei tunnista viivitusintressi nõuet. Hageja on oma õiguseid kuritarvitanud ja seega tuleb viivitusintressi nõue jätta kohtu poolt rahuldamata. Võlgnevuse tekkimise põhjus oli kostja raske majanduslik seisund, mitte pahatahtlik kohustustest kõrvalehoidumine. Kostja palus vähendada viivitusintressi 292,13 euro võrra, s.o 223 päeva eest, mis hageja viivitas võlgnevuse loovutamise teate esitamisega. Ülejäänud võlgnevuse summa osas palus kostja teha kohtul tagasimaksmise graafik, mille alusel tasub kostja iga kuu 15. kuupäevaks 40 eurot. Kostja märkis vastuseks hageja vastusele, et Julianus Inkasso OÜ ei ole kostjale edastanud meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Hagejale oli 2014.a oktoobrikuust teada, et kostja viibib Tallinna Vanglas. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 18.12.2015.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 724,40 eurot, viivise 457,79 eurot ning alates 19.08.2015.a võlgnetavalt kohustuselt (724,40 eurot) kuni võla täieliku täitmiseni viivist 0,15% päevas selliselt, et ühekordselt väljamõistetav viivis 459,79 eurot ja edaspidine viivis ei ületaks kokku 700 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 345,53 eurot. Kostja menetluskulud jättis maakohus tema enda kanda. Otsuse kohaselt puudus vaidlus järgnevas: 1) AS Tele2 Eesti ja kostja sõlmisid 08.10.2012.a lepingu nr 10434954 - „tahvelarvuti pakkumine 29“ ja kostja sai enda kasutusse seadme Blue Asus Transformer; 2) AS Tele2 Eesti pakkus lepingu alusel kostjale telekommunikatsiooniteenust; 3) kostja kohustus saadud teenuste ja kaupade eest tasuma vastavalt esitatud arvetele; 4) kostjal on tasumata teenuste eest järgmiselt: 01.05.2013.a arve nr 38419203 järgi 26,10 eurot; 01.06.2013.a arve nr 3796320 järgi 27 eurot; 01.07.2013.a arve nr 39108309 järgi 27 eurot; 01.08.2013.a arve nr 39530676 järgi 27 eurot; 01.09.2013.a arve nr 39953350 järgi 617 eurot, millest 590 eurot on leppetrahv tähtajalise kohustuse rikkumise eest; 01.10.2013.a arve nr 40067088 181,46 eurot, mis on võla sissenõudmise kulud; 5) leping on 28.08.2013.a ennetähtaegselt üles öeldud; 6) lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on kostjal kohustus maksta leppetrahvi seadme maksumuse hüvitamiseks; 7) leppetrahvi suurus on 590 eurot. Arvestades asjaolu, et AS Tele2 Eesti osutas kostjale sideteenust ja kostja sai enda kasutusse ülalviidatud lepingujärgse asja ja kostja kohustus tasuma hageja esitatud teenuste eest tasu, oli nende vahel sõlmitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja § 208 lg 1 ja 3 mõttes sideteenuse müügileping. Hageja on tõendanud kohtule esitatud nõude loovutamise lepinguga
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 03.10.2014.a hageja ning Tele 2 Eesti AS vahel ning AS Tele2 Eesti nõude loovutamise teatega 06.10.2014.a kostjale, et vaidlusalusest lepingus tulenevad nõuded on läinud üle hagejale. Kuna kostja on hagimaterjali ja täpsustused koos lisadega kätte saanud, millega koos on esitatud märgitud teade ja nõude loovutamise leping, on tõendatud, et AS Tele 2 Eesti ja kostja vahel vaidlusalusest lepingust tulenev nõue on läinud VÕS § 164 lg 1 järgi üle hagejale ning hageja on asunud VÕS § 164 lg 2 alusel senise võlausaldaja asemele. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust, millisel aadressil on nõude loovutamise teade kostjale saadetud, sest kohtumenetluses on kostja nõude loovutamisest teada saanud. Eeltoodu alusel on hagejal kui uuel võlausaldajal õigus nõuda kostjalt vaidlusalusest lepingust tulenevaid võlgnevusi ja kõrvalnõudeid. Kuna hageja ei nõua seadme tasu, vaid lepingus kokkulepitu kohaselt leppetrahvi seadme maksumuse eest, on pooled kokku leppinud leppetrahvi maksmise kohustamiseks kohustuse täitmise asendamiseks VÕS § 159 lg 1 II lause mõttes. Vaidlus leppetrahvi nõude ning selle suuruse üle puudus, samuti puudus vaidlus ka selle üle, et see on tasumata ning seega rikub kostja lepingust tulenevat leppetrahvi maksmise kohustust VÕS § 100, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 590 eurot VÕS § 158 lg 1, 159 lg 1 teise lause järgi ja § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi. Kuna vaidlus puudus ka selles, et kostja jättis tasumata teenuste eest, on kostja rikkunud lepingust tulenevat teenustasu maksmise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata teenuse ees tasu kokku 134,10 eurot kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg 1, 3. Lepingust nähtuvalt on kostja aadress XXXX XX-X, Raplamaa, Järvakandi. Kostja väitis ise, et viibis alates oktoobrist 2013.a kinnipidamisasutuses ega ole märkinud, et oleks 2013.a teatanud hagejale kontaktandmeid, st aadressi, kuhu tuleks talle lepinguga seotud arved/teated saata vastavalt lepingu p-le 6.9. Kohus märkis, et lepinguga seotud arveid ei tule lepingu poolele kätte toimetada kohtumenetluse kohta käiva regulatsiooni alusel, sest pooltevahelisest lepingust seda ei nähtu, et pooled oleksid sellises viisis ja korras arvete esitamises kokku leppinud (lepingu p 6, arvelduste kord). Lepingust nähtuvalt oli kostja kohustatud arve mittesaamise korral sellest lepingu p 6.8 alusel AS-i Tele2 Eesti teavitama ja küsima vajadusel lisaarvet. Seega kandis arve mittesaamisest tingitud negatiivseid riske lepingu p 6.8 ja 6.9 alusel kostja ning arve mittesaamine ei vabasta kostjat kohustuse täitmises ja teenuse eest maksmisest. Viivise määra 0,15% ega arvestust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on viivise määr 0,15%, mida on hageja õigustatud lepingu alusel kostjalt võlgnetavalt kohustuselt VÕS § 113 lg 1, 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 6 alusel nõudma. Õige on kostja väide, et hagejal oli juba oktoobris 2014.a selge kostja asukoht. Samas on hageja tõendanud, et kostjalt on nõutud AS Tele2 Eesti ja kostja vahelisest lepingust tulenevat võlga 875,56 eurot ning viiviseid 794,57 eurot. Märgitud teated on kõik saadetud kostja nimele kinnipidamisasutusse Magasini 35, Tallinn, kus kostja enda kinnitusel alates 2014.a oktoobrist viibis. Märgitud võlateated on saadetud kostjale tema asukoha aadressil. Kirjadest on selgelt nähta, et need on saatnud Julianus Inkasso OÜ ning seega on alusetud kostja väited, et Julianus Inkasso OÜ pole neid saatnud. Eluliselt ei ole usutav, et kostja on saanud kätte vaid ühe teate 12.05.2015.a, mis on aga viimane saadetud teadetest, ning et eelmisi kirju/teateid, mis saadeti talle samal aadressil, pole ta saanud. Seega on hageja tõendanud esitatud OÜ Julianus Inkasso teadetega, et nõudis enne kohtusse pöördumist kostjalt võla ja viiviste tasumist kolm korda. Samas nõustus kohus kostjaga, et VÕS § 6 tulenevast mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest tulenevalt peab võlausaldaja oma nõude ka võimalikult kiirelt maksma panema kui võlgnik kohustust ei täida ja on pikka aega viivituses ning puuduvad igasugused andmed, miks võlgnik kohustust ei täida. Kostja jäi võlgu alates 01.05.2013.a. Pärast seda, kui hageja omandas kostja vastu nõude 2014.a oktoobris, on hageja nõudnud Julianus Inkasso OÜ kaudu kostjalt võla tasumist kolm korda enne kui hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu kohtusse mais 2015.a. Seega on hageja oma nõude kohtusse
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 esitamisel viivitanud ise, mis pole kooskõlas VÕS § 6 tuleneva mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur, samas ei välista märgitu viivise vähendamist ka siis, kui võlausaldaja nõuab viivist samas ulatuses kui põhivõlg. Selline seisukoht ei ole vastuolus VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 tuleneva viivise vähendamise põhimõttega. Kostja jäi lepingu alusel AS-le Tele 2 Eesti võlgu alates maist 2013.a ja nõue esitati kohtusse alles 2015.a mais (maksekäsu avaldus). Kohus nõustus kostjaga, et nõude mitteesitamine võlgniku vastu mõistliku aja jooksul suurendab viivist ning kahjustab kostja majanduslikke huve ning seega on alus VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 järgi kostja taotluse alusel viivist vähendada kostja taotletud ulatuses ehk 292,13 euro võrra. Kohtu poolt väljamõistetav võlg ja leppetrahv on kokku 724,44 eurot. Seega tuleb viivist vähendada nii, et kostjalt hagejale ühekordselt väljamõistetav viivis on 457,79 eurot (hagetav ühekordne viivis 749,92 eurot vähendatud viivis 292,1 3 eurot) ning TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest 19.08.2015.a kuni võlgnetava kohustuse täitmiseni viivist 0,15% päevas kuid mitte enam kokku kui 700 eurot (459,79 eurot ja sellele lisanduv viivis võib olla kokku 700 eurot). Kohus leidis, et sissenõudmiskulud kui sellised ei ole tõendatud. Nimelt on hageja märkinud, et 01.10.2013.a arve nr 40067088 järgi, mis on kostjal tasumata, on võla sissenõudmiskulud lepingu ja hinnakirja järgi 181,46 eurot. Viidatud arvest ei nähtu mingeid sissenõudmiskulusid, sest arves on märgitud viivised ja leppetrahvid kokku 181,46 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud teated ja hagihoiatus on kostjale tehtud aga 2014.a. Seega ei tõenda arvel nr 40067088 summa 181,46 eurot sissenõudmiskulusid viidatud ulatuses ega seda et neid kulusid oleks üldse kantud ning et need oleksid tehtud 2013.a. Eeltoodu tõttu on hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks tõendamata ja põhjendamata ning hagejal ei ole õigust VÕS § 76 lg 1 ja 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kostjalt nende kulude hüvitamist suuruses 181,46 eurot nõuda. Hagi kuulus seega osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnetava teenuse eest kokku 134,40 eurot, leppetrahvi 590 eurot, viivist 457,79 eurot ning hagi esitamisest 19.08.2015.a kuni võlgnetava kohustuse (724,40 eurot) täitmiseni viivist 0,15% päevas kuid selliselt, et ühekordselt väljamõistetav viivis 459,79 eurot ja edaspidine viivis ei ületaks 700 eurot. Hagi sissenõudmiskulude hüvitamiseks 181,46 eurot jääb rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 405 p 10 tunnistas kohus otsuse kui lihtmenetluses tehtava otsuse viivitamatule täitmisele, mistõttu ei pidanud kohus võimalikuks otsuse täitmist ajatada ja jättis kostja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus rahuldas hagi osaliselt 81,3% ulatuses ning seega jäävad hageja menetluskulud 81,3% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,7% ulatuses hageja kanda. Kohus pidas asja mahtu ja lihtsust arvestades mõistlikuks hageja esindaja tasuks TsMS § 175 lg 1 alusel 200 eurot, seega on hageja menetluskulud põhjendatud summas 425 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada kokku 345,53 eurot. Kohus andis osalistele tähtaja menetluskulude esitamiseks 16.11.2015.a ja vastuse esitamiseks teise poole menetluskuludele 26.11.2015.a. Kostja esitas oma menetluskulud 15.12.2015.a, s.o pärast kohtu poolt antud tähtaega ning seega ei ole tal õigust enam seda menetlustoimingut pärast 26.11.2015.a teha vastavalt TsMS § 66. Eeltoodu tõttu jättis kohus kostja esitatud menetluskulud tähelepanuta. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uue otsuse, millega vähendatakse kostjalt välja mõistetud viivist arvestades kostja majanduslikku seisundit juhindudes VÕS § 162 lg-st 1 ning ajatada ülejäänud võlgnevus kostja poolt kohtule esitatud graafiku järgi selliselt, et kostja maksab iga
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 kuu 15. kuupäevaks 40 eurot (võrdsed osamaksed). Kostja palus menetluskulud jätta täielikult hageja kanda. Kostja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus. Vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Alates oktoobrist 2014.a oli hagejale teada, et kostja viibib vanglas. Dokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Riigikohus on märkinud, et dokumendi tähitud kirjaga saatmise korral tõendab dokumendi kättetoimetamist TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteade. Hageja teadis, et kostja viibib vanglas, kuid on saatnud kostjale võlgnetavad arved kostja kodu posti aadressile (XXXX XX-X, XXXXXXXX, XXXXXXXXX), mistõttu suurendas kunstlikult võlgnevuse summat viiviste arvelt. Maakohus ei võtnud arvesse kostja vastuväiteid ega kostja majanduslikku seisundit. VÕS § 162 lg 1 kohaselt tuleb leppetrahvi (viivise) vähendamisel arvestada poolte majanduslikku seisundit. Kui on tegemist füüsilise isikuga, tuleb majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Majandusliku seisundi arvestamine on aga pigem teisejärguline, kuivõrd eelkõige tuleb hinnata võlausaldajale tekkinud kahju (õigustatud huvi kriteerium) ja leppetrahvi (viivise) proportsionaalsust. Viivisenõude ja arvete õigeaegne esitamata jätmine võivad olla käsitatavad nii võlausaldaja kohustuste kui ka hea usu põhimõtte rikkumisena. Hageja oma õiguste kuritarvitamise tõttu, nimelt, olles teadlik kostja tegelikust asukohast, kunstlikult venitas võlgnevuse sissenõudmisega tahtlikult asetades kostja olukorda, mille järgi, kostja võlgnevus, s.h viivis ja võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kulud, on kordades suurenenud. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis välja viivise perioodi alates 19.08.2015.a eest summat 125,64 eurot ületavas osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
7.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitas kostja, kes vaidlustas maakohtu otsust üksnes osaliselt osas, milles hagi rahuldati. Seega ei saa käesolev apellatsioonimenetlus mõjutada maakohtu otsuse kehtivust osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata. Kuigi apellatsioonkaebuse palvepunktis palutakse tühistada maakohtu otsus täielikult, märgitakse järgnevalt, et apellant palub uue otsuse tegemist, millega vähendataks üksnes välja mõistetavat viivist ja ajatatakse ülejäänud välja mõistetavate summade tasumine. Ka apellatsioonkaebuse tekstist nähtub selgesti, et apellant vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus ei vähendanud viiviseid rohkem ning ei ajatanud väljamõistetavate summade tasumist. Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse piirid on piisavalt selged ning kaebusest nähtub, et apellant vaidlustab maakohtu otsust üksnes osas, milles maakohus ei vähendanud viiviseid suuremas ulatuses ja ei ajatanud välja mõistetavate summade tasumist. Eespool toodust tulenevalt ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust põhivõlanõude rahuldamise osas ei
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 kontrolli. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et viivisenõue kui selline on seaduslik ja põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Viivist saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ning juhul kui lepingu pooled on viivise määras kokku leppinud, kohaldatakse seaduses sätestatud viivisemäära asemel lepingulist viivisemäära. Viivis võiks kuuluda vähendamisele või viivisenõue võiks kuuluda osaliselt rahuldamata jätmisele siis, kui esinevad vastavad alused või kui maakohus selle sisuliste aluste hindamisel eksis.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus viivisenõude rahuldamisel ei eksinud. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kokkuleppeline viivisemäär ei kehti. Viivisemäär 0,15% ei ole iseenesest lubamatult kõrge, sest teenuse osutajal on huvi tagada, et maksmiseks kohustatud isikutel ei esineks ka lühiajalisi makseviivitusi. See, et pikaajalisel makseviivitusel võib viivisevõlgnevus nimetatud viivisemääraga kujuneda arvestatavalt suureks, ei tähenda iseenesest, et vastav viivisemäär oleks tühine, sest see, kas isik satub viivitusse ja kui kaua isik viivituses on, on raha maksmiseks kohustatud isiku mõjusfääris. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb põhimõte, mille kohaselt peab raha alati olema, st isik vastutab alati rahalise kohustuse täitmata jätmise eest. Väga suure viivise korral on isikul võimalik kaitsta ennast viivise vähendamise taotlust esitades.
9.Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus viivise vähendamise taotluse osaliselt ja vähendas viivist. Maakohus ei vähendanud viivist siiski ulatuses, mida apellant kohaseks pidas. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole siiski kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et maakohus oleks viivise vähendamise taotluse lahendamiseks vajalike asjaolude kaalumisel eksinud. Selleks, et otsustada, kas viivist tuleb vähendada, tuleb kohtul kaaluda erinevaid asjaolusid ja poolte vastandlikke huvisid. Viivise vähendamisel tuleb ühelt poolt kaaluda raha saamiseks õigustatud võlausaldaja huvi saada kahju hüvitist selle eest, et tema suhtes ei ole raha maksmise kohustust täidetud ja et ta ei ole saanud kasutada raha, mis oleks tulnud talle maksta juba varem. Kohus peab arvestama ka seda, et viivise kokkuleppel on ka kohustuse täitmisele sundimise funktsioon, st viivise kokkuleppimisega tagatakse, et isik tulevikus rahalisi kohustusi õigeaegselt täidab. Juhul, kui kohtud kujundaksid praktika selliseks, et kohustuse täitmisele sundimise eesmärgist hoolimata viiviseid oluliselt vähendataks, kaotaks viivis kui kohustuse täitmisele sundimise instrument oma mõtte. Viivise vähendamise taotluse lahendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 108 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab raha alati olema ja raha maksmise kohustuse täitmine ei saa sõltuda sellest, kas isikul parajasti raha on või mitte. Teiselt poolt tuleb kohtul viivise vähendamise taotluse lahendamisel arvestada viivise vähendamist taotlenud isikuga seotud asjaolusid. Hagimenetluses peab vastavad asjaolud kohtu ette tooma viivise vähendamist taotlenud isik, st kostja. Kohus saab lähtuda üksnes nendest asjaoludest, mida kostja kohtu ette toob (TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 lause 2). Samas on maakohtul viivise vähendamise taotluse lahendamisel kõikide asjaolude kaalumisel teatav otsustusruum, st hinnanguliste otsustuste tegemisel ei pea alati täpselt ühele järeldusele jõudma. Juhul, kui maakohus sellest otsustusruumist ei välju, st kui maakohus ei lahenda viivise vähendamise taotlust selgelt valesti, vaid jõuab järelduseni, mida kohus konkreetsete asjaolude kaalumisel võis põhimõtteliselt teha, ei saa kõrgema astme kohus maakohtu otsust tühistada. Seda isegi mitte siis, kui ringkonnakohus oleks võib-olla mõnevõrra teistsuguse otsustuse teinud. Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole viivise vähendamise taotluse lahendamisel kaalumisele kuuluvate asjaolude alusel teinud sellist otsustust, mida ringkonnakohus saaks tühistada. Asjaolu, et kostja on kinnipidamisasutuses ja kostja majanduslik olukord ning sissetulekud on piiratud, täiendavaks viivise vähendamiseks alust ei anna. Hagejal on õigus nõuda kahju hüvitist selle eest, et rahalist kohustust ei ole täidetud. Teiseks, hageja viivisenõue oli summaarselt piiratud ja maakohus rahuldas viivisenõude ka selliselt, et see ei saa üle teatud summa suureneda. Ringkonnakohus nõustub viivise
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 vähendamise osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.
10.Maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses tõi kostja esile selle, et viivis tuleks väiksemas summas välja mõista põhjusel, et hagejale pidi olema teada, et kostja viibib vanglas, kuid sellest hoolimata saatis hageja kostjale teateid kostja elukohta. Kostja hinnangul lõi hageja sellega olukorra, kus viivised kasvasid ja kostja ei saanud võlgnevust tasuda. Kuigi see asjaolu ei ole viivise vähendamise alus VÕS § 113 lg 8 koosmõjus § 162 tähenduses, võiks see olla asjaolu, mille tõttu võiks kohus asuda seisukohale, et viivist saaks nõuda alles ajast, kui kostja kohustusest teada sai. Kuid käesoleval juhul ei saa see kostja väide tingida maakohtu otsuse tühistamist. Esiteks hindas maakohus menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud faktiväiteid ja väidete tõendamiseks esitatud tõendeid ning jõudis järeldusele, et hageja saatis kostjale ka vanglasse võlateateid ja rahaliste kohustuste täitmise nõudeid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus oleks asjaolude tuvastamisel eksinud. Maakohus lähtus õigesti sellest, et tavalise tsiviilkäibe raames ei tule tahteavaldusi ega teateid kätte toimetada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kättetoimetamisreeglite järgi. Teiseks, isegi kui kostja ei oleks saanud konkreetse lepinguga seotud arveid kätte, pidi kostja teadma, et tal lasuvad käesoleva vaidluse esemeks olevast lepingust tulenevad igakuiste maksete tegemise kohustused, mille täitmisest ei vabasta ka kinnipidamisasutusse sattumine. Kolmandaks, isegi, kui eelnevast ei saaks lähtuda, võiks kostjapoolne mitteteadmine anda aluse viiviste arvestamiseks alates ajast, mil kostja sai makseettepaneku kätte juhul, kui kostja, nõudest teada saades oleks rahalise põhikohustuse koheselt täitnud. Sellisel juhul võiks võib-olla järeldada, et kostjapoolne rahalise kohustuse täitmata jätmine oli tingitud üksnes teadmatusest. Kuid käesoleval juhul ei täitnud kostja rahalist põhikohustust ka siis, kui talle saadeti makseettepanek ega ka siis, kui talle saadeti hagimaterjalid.
11.Maakohtu otsus tuleb aga osaliselt tühistada põhjusel, et maakohus ületas hagi rahuldades osaliselt nõude piire. Hagimenetluses määrab hageja, millises summas ta nõude esitab. Hageja nõudis kostjalt teatud summas põhivõla tasumist, mille osalise rahuldamise õigsust ringkonnakohus apellatsioonimenetluse piiridest tulenevalt ei kontrolli. Hageja taotles hagiavalduses ka viivise väljamõistmist selliselt, et hageja palus välja mõista viivise kuni hagi esitamiseni summas 749,92 eurot ja viivise perioodi eest alates avalduse esitamisest määras 0,15% päevas, kuid mitte rohkem kui 125,64 eurot. Maakohus rahuldas viivisenõude kuni hagi esitamiseni aja eest osaliselt, mõistes selle perioodi eest välja viivist summas 457,79 eurot. Avalduse esitamisele järgnenud perioodi eest mõistis maakohus viivist välja selliselt, et kogu viivis kokku ei tohi ületada 700 eurot. Selliselt viivist välja mõistes tuleks aga viivise suurus pärast hagi esitamist kulgenud perioodi eest summas 242,21 eurot. Kuna hageja palus kohtul välja mõista viivise avalduse esitamisele järgnenud perioodi eest summas kuni 125,64 eurot, ei saa kohus selle perioodi eest viivist suuremas summas välja mõista. Eespool toodust tulenevalt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetavad summad järgmised: maakohtu poolt välja mõistetud põhivõlg 724,40 eurot (sellises suuruses põhivõla väljamõistmist ei vaidlustanud ei hageja ega kostja); viivis perioodi eest kuni avalduse esitamiseni summas 457,79 eurot (selle summa väljamõistmist hageja ei vaidlustanud, kostja apellatsioonkaebus jäetakse selles osas rahuldamata) ja viivis peale hagi esitamist kulgeva perioodi eest summas 125,64 eurot (vastab hageja poolt hagiavalduses taotletule, täiendavad vähendamise alused puuduvad). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista põhivõlg summas 724,40 eurot ja viivis kokku summas 583,43 eurot. Vastavas suuruses on viivisenõue juba kujunenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust ei ole alust muuta ja maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulusid ei ole alust ka
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-110493 summaarselt vähendada. Maakohus kontrollis maakohtu menetluskulude põhjendatust. Asjaolusid, mis viitaksid sellele, et maakohus oleks seejuures eksinud, toimikust ei nähtu. Sellistele asjaoludele ei viidanud ka kostja.
12.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ka osas, milles apellant palus ajatada välja mõistetavate summade tasumine. Ringkonnakohus leiab, et ajatamiseks ei ole alust. Hageja pöördus kohtusse juba sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste sissenõudmiseks. See tähendab, et kostjal tulnuks hagetavad kohustused täita juba enne seda, kui hageja kohtusse pöördus. Raha maksmiseks kohustatud isikul tuleb täita oma kohustused koheselt, kui kohustused muutuvad sissenõutavaks. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ei saa kohustuse täitmine sõltuda sellest, kas võlgnikul raha on või ei ole (VÕS § 108 lg 1). Kui võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus peaks põhjustama võlgnikule raskeid tagajärgi, võib võlgnik taotleda täitemenetluses täitemenetluse peatamist või täitemenetluse ajatamist (TMS § 45). Nendel põhjustel tuleb jätta kohustuse täitmise ajatamise taotlus rahuldamata.
13.Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, rahuldatakse see väga väikeses ulatuses. Kohustuse ajatamise osas jäetakse apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata ja viiviste väljamõistmise tühistamise osas rahuldatakse kaebus ca 16% ulatuses. Apellatsioonkaebust ei rahuldata mitte nendel põhjustel ega asjaoludel, millele apellant apellatsioonkaebuses tugines. Sellel põhjusel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse kulud tuleb jaotada selliselt, et apellandi apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad 90% ulatuses apellandi kanda ja 10% ulatuses vastustaja enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul vastab see kaebuse rahuldamise proportsioonidele. Vastustaja esitas apellatsioonimenetluse kulude nimekirja, mille kohaselt tegi vastustaja esindaja apellatsioonimenetluses kokku 2,5 tundi tööd. Vastustaja esindaja tunnitasu oli 90 eurot ilma käibemaksuta. Vastustaja palus tasu välja mõista ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et 2,5 tundi, mis kulus apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kaebusele vastuse koostamisele, ei ole ülepaisutatud. Kuna ringkonnakohus leidis eespool, et apellandilt tuleb vastustaja menetluskulud välja mõista 90% ulatuses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskuludele lisaks 202,50 eurot.
14.Ringkonnakohus peatas 04.03.2016.a määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 031/2016/313. Kuna täitemenetlus peatati käesoleva menetluse ajaks, tuleb käesoleva otsusega täitemenetluse peatamine tühistada. Selle tsiviilasja raames ei esitatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi, ei saa täitemenetlust osaliselt lubamatuks tunnistada. Küll aga saab kostja, juhul, kui täitemenetlust jätkatakse, tugineda sellele, et maakohtu otsus on osaliselt tühistatud. Seda saab kohtutäitur edasise täitemenetluse läbiviimisel arvestada. Juhul, kui kohtutäitur maakohtu otsuse osalist tühistamist arvesse ei võta, on kostjal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.