Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi Miia Lepiku vastu osaliselt ning mõista Miia Lepikult OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 297,30 eurot ja viivis 50,61 eurot, kokku 347,91 eurot.
5.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
6.Vabastada Miia Lepik apellatsioonkaebuse esitamiselt tasumisele kuuluva riigilõivu 75 eurot riigituludesse tasumise kohustuset TsMS § 190 lg 7 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas 09.06.2015 Miia Lepiku (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 10.09.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 1092,41 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.09.2015 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 546,23 euro ja viivis 546,18 eurot. Hagiavalduse kohaselt on Tele2 Eesti AS ja kostja sõlminud 20.03.2012 viis liitumislepingut ja seadme kasutamise lepingu nr 50029319. Lepingute alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Kostja jättis arved tähtaegselt tasumata. Tele2 Eesti AS loovutas 03.10.2014 nõude kostja vastu põhisummas 546,23 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid hagejale. 14.01.2016 vähendas hageja nõuet nii põhivõla kui ka viivise osas 508,23 euroni tulenevalt asjaolust, et 01.04.2013 arvel nr 38183376 on ekslikult kuutasu kahekordselt. Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingute lahutamatuks osaks olevates tingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates viimase arve maksetähtajale (18.05.2013) järgnevast päevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani summas 572,52 eurot. Hea usu põhimõttest lähtudes vähendas hageja viivisenõuet põhivõla summani.
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, 251,13 euro ulatuses, milline summa on kostjal tasumata talle reaalselt osutatud teenuste eest. Arved nr 37528893, 37836405 ja 38183376 on esitatud hea usu põhimõtte vastaselt kuumaksete tasumiseks olukorras, kus kostjal puudus võimalus teenuseid kasutada. Kostja ei nõustunud ka võla sissenõudmise kuludega, kuna sissenõudmiskulude osas kokkulepete saavutamine tüüptingimuste kaudu ei ole lubatav. Kostja avaldas 2013. a jaanuaris Tele2 Eesti AS klienditeenindusele soovi likvideerida võlgnevus osamaksetena või lõpetada lepingud. Tele2 Eesti AS keeldus maksegraafikut võimaldamast enne, kui kostja on tasunud ühekordse maksena 50% võlgnevusest, samuti keelduti lepingu lõpetamisest enne võla likvideerimist. Seega on Tele2 Eesti AS enda tegevus aidanud kaasa võlgnevuse suurenemisele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis Miia Lepikult välja põhivõlgnevuse 297,30 eurot ja viivise 297,30 eurot, kokku 594,60 eurot, AS Aktiva Finants kasuks. Poolte menetluskulud jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt sõlmis kostja Tele2 Eesti AS-ga 20.03.2012 viis liitumislepingut ja seadme kasutamise lepingu nr 50029319. Liitumislepingute näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud teenuste osutamise lepingutega. Tele2 Eesti AS tegutses liitumislepinguid sõlmides oma majandustegevuses ning kostja oli tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses (20.03.2012 kehtinud redaktsioon). Kostja võlgneb perioodil 01.11.–31.12.2012 kasutatud teenuste eest 251,13 eurot. Tasumata arvetest esimesed kolm sisaldavad võlgnevust reaalselt tarbitud teenuste eest, järgmised kolm (2013. a jaanuarist märtsini) on esitatud miinimumsummas, ilma et kostja oleks teenuseid kasutanud. Võlgnevus miinimumarve kasutamata summa eest vastavalt tasumata arvetele on 140,82 eurot. Kohus nõustus kostjaga, et sellistel asjaoludel lepingu jätkamine ning miinimumsummas arvete esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista arvete nr 36457374, 36800584 ja 37167050 alusel, mis sisaldavad tasu reaalselt tarbitud teenuste eest, põhivõlgnevus 251,13 eurot ning esimese miinimumsummas esitatud arve nr 37836405 alusel 46,17 eurot, kokku 297,30 eurot. Arvel nr 38517240 nõuab hageja kostjalt võlgnevuse sissenõudmise kulu 120,11 eurot, mis on olemuselt leppetrahv. Võlgnevuse sissenõudmise kulu ettenägevad tüüptingimused kahjustavad tarbijat ebamõistlikult ja on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühised ning kohus jättis sissenõudmiskulude nõude rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kostja vastu 297,30 euro suurune põhinõue (251,13 + 46,17). Lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on lepinguid sõlmides nõustunud hageja pakutud lepingutingimustega viivisemäära osas, s.o 0,15% päevas võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostja ei ole vaidlustanud viivisearvestust. Hageja on viivist arvestanud alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast. Seega lähtus ka kohus viivise arvestamisel asjaolust, et põhinõue summas 297,30 eurot on sissenõutavaks muutunud 18.05.2013. 11.09.2015 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 334,90 eurot (297,30 eurot × 0,15% × 751 päeva). Kuivõrd hageja on juba vähendanud viivisenõuet põhisummani, mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 297,30 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Miia Lepik esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsuse tühistamist osaliselt, s.o kostjalt viivise väljamõistmise osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta hageja viivisenõue rahuldamata. Menetluskulud palub apellant jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tulnuks analoogselt miinimumarve ja teenuse piiramise ajal esitatavate arvetega tüüptingimustel sõlmituks lugeda ka 0,15%-list viivise päevamäära puudutavad lepingusätted. Ka viivisemäära kehtestamisel puudus tarbijast kostjal reaalne võimalus asuda teenusepakkujaga läbirääkimistesse eelnevalt ettevalmistatud lepingutingimuste muutmiseks. Seega on tegemist tüüptingimustega, mis kehtestavad tarbija jaoks seaduses sätestatud
viivisemäärast oluliselt kõrgema viivisemäära. Tegemist on olukorraga, kus tarbijal on õigus VÕS § 45 lg 1 alusel nõuda ebamõistlikult kahjustava tüüptingimuse kasutamise lõpetamist; 2) ei ole praegusel juhul tulenevalt VÕS § 113 lg-st 4 kohane isegi seaduses sätestatud viivisemäära rakendamine. Kostja üritas põhivõla tekkimise järgselt saavutada Tele2 Eesti AS-ga kokkulepet võla tasumiseks. Suurfirma keeldus kliendile vastu tulemast ja pensionäriga maksegraafikut sõlmimast. Hageja ei ole otsesõnu eitanud, et kostja võis esitada taotlusi maksegraafiku koostamiseks. Samuti on üldiselt teadaolev Tele2 Eesti AS praktika, mis nõuab maksegraafiku sõlmimise eeldusena võla tasumist vähemalt 50% ulatuses. Tegemist on võlausaldaja vastuvõtuviivitusega, mis välistab viivise arvestamise. Teiseks välistab VÕS § 113 lg 4 viivise maksmise olukorras, kus võlgnik õigustatult keeldub oma kohustuse täitmisest. Kohus leidis, et kostjal oli õiguslik alus hageja nõuetele vastu vaidlemiseks. Hageja nõuded leidsid kohtus vaid osaliselt tunnustamist.
5.AS Aktiva Finants vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei vaidlustanud kostja esimese astme kohtus viivisearvestust ega taotlenud VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist. Tegemist on uue seisukohaga apellatsioonkaebuses, mis oleks tulnud esitada esimese astme kohtumenetluses; 2) nõustub hageja kohtu seisukohaga, et raha maksmise kohustuse rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud. Kostja on lepinguid sõlmides nõustunud viivisemääraga 0,15% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-15-110493 leidnud, et selline viivisemäär ei ole lubamatult kõrge; 3) ei ole tegemist võlausaldaja vastuvõtuviivitusega. Kostja ei ole pöördunud maksegraafiku sõlmimiseks Tele2 Eesti AS poole, vähemalt puudub selle kohta märge andmebaasis. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustas kostja maakohtu otsuse temalt viivise väljamõistmise osas ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 297,30 eurot, tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 50,61 eurot.
8.Hageja on tuginenud viivise nõudes pooltevahelise liitumislepingu lisaks oleva üldtingimuste p-le 6.13.2 (tl 61), mis on sõnastatud järgmiselt: „Maksetähtpäevaks tasumata summalt on Tele2-l õigus nõuda kliendilt viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingutes lähtub Tele2 viivise arvestamisel võlaõigusseadusest.“ Maakohus on viivise väljamõistmisel lähtunud hagiavalduses märgitust, kuid jätnud põhjendamatult tähelepanuta üldtingimuste p-s 6.13.2 kolmandas lauses sätestatu. Maakohtu menetluses ei olnud vaidluse all see, et lepingut sõlmides oli kostja tarbijaks VÕS § 34 tähenduses ning selle on tuvastanud ka maakohus vaidlustatud otsuses.
Seega tulnuks maakohtul viivise väljamõistmisel lähtuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast, mitte aga 0,15%-st viivise määrast. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 438 lg-s 1 sätestatust on seaduse (sh pooltevahelise lepingu) kohaldamise kohustus kohtul ning käesoleval juhul on maakohus nimetatud sätet rikkunud. Samuti nähtub kostja vastusest (tl 79-82), et kostja tunnistas ainult hageja põhinõuet (mitte viivisenõuet) ja sedagi osaliselt.
9.Hageja nõudis kostjalt viivist perioodi 19.05.2013 kuni 09.06.2015 eest, s.o 751 päeva eest (tl 128). Viivitatud päevade arvu ei ole kostja vaidlustanud. Viivise suurus lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast ajavahemiku 19.05.2013 kuni 09.06.2015 (751 päeva) eest on 50,61 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
10.Kostja ei ole tõendanud, et võlgnevus jäi tema poolt täitmata hageja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti seda, et tal esines alus keelduda täitmast võlgnevust 297,30 euro ulatuses. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et VÕS § 113 lg 4 alusel ei ole ta kohustatud viivist üldse tasuma.
11.Tartu Ringkonnakohus vabastas 31.03.2016 määrusega kostja riigilõivu 75 eurot tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades seda, et kostja ainsaks sissetulekuks on vanaduspension ning tal puudub muu vara, mille arvelt riigilõivu tasuda, vabastab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 75 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad muud menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.