Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-15-122127

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants nõuab 26. jaanuaril 2016 esitatud hagis XXXX vastu 25. veebruari 2016 täpsustuse kohaselt 508 euro 40 sendi suuruse põhivõlgnevuse, 369 euro 43 sendi suuruse viivise ning lisanduva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja XXXXAktsiaseltsi vahel 11. jaanuaril 2013 ja 9. aprillil 2013 sõlmitud liitumislepingutest ning 9. aprillil 2013 sõlmitud järelmaksulepingutest, kõigi lepingute number 30021161. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused osaliselt täitmata. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult 4. aprillil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. 2(4)

2-15-122127

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata võlgnevuse 105 euro 70 sendi suuruse sissenõudmise kulu nõudes (arve nr 42705382). Hagiavalduse kohaselt oli AS XXXXja kostja vahel sõlmitud lepingud, millega kostja kohustus tasuma ASle XXXXosutatud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et võlgnevuse sissenõudmiskulude tasumise kohustus ja suurus tuleneb kostja ja XXXXAS vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevast hinnakirjast, mille alusel on võla sissenõudmise kulude suurus 22% + käibemaks, s.o 26.40%. Hageja on loetlenud ka toiminguid, mida võlgnevuse sissenõudmise kulud endas sisaldavad. Kohtu hinnangul tuleb lugeda AS XXXXpoolt kasutatud vastavat tüüptingimust, mille järgi AS-l XXXXon õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist ilma kantud kulude koosseisu täpsustamata, kusjuures sissenõudmiskulu suurus on (koos käibemaksuga) 26.40% võlgnevuse suurusest ning suurus ei sõltu tegelikult teostatud toimingutest, teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustavaks. Tegu oleks ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus rahuldab hageja põhinõude seega (508,40-105,70) 402 eurot 70 sendi ulatuses. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega seonduvalt selgitab kohus järgimist. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist liitumislepingute alusel 371 euro 64 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt määraga 0,15% päevas ja järelmaksulepingute alusel 136 euro 76 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras. Hageja on tuginenud viivise 0,15% päevas nõudel XXXXAS lepingute lahutamatuks lisaks olevate teenuste kasutamise üldtingimustele. Hageja leiab 27. mai 2016 vastuses kohtule, et kostja ja XXXXAktsiaseltsi tüüptingimuste punkti 6.13.2 märgitud viivisemäära 0,15% tasumata summast kalendripäevas alates arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kalendripäevast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest puhul ei ole tegemist tühise tüüptingimusega. Hageja ei pea lepingulist viivisemäära 0,15% kostjat ebamõistlikult kahjustavaks ega ebaproportsionaalselt suureks. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-25-16 kohaselt tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Hageja hinnangul ei ole käesolevas asjas lepinguline viivisemäär 0,15% kõrge, sest teenuseosutajal on huvi tagada, et maksmiseks kohustatud isikul ei oleks ka lühiajalisi makseviivitusi. Kui pikaajalisel makseviivitusel võib viivisevõlgnevus kujuneda arvestavalt suureks, siis ei tähenda see, et vastav viivisemäär oleks tühine, kuna see, kas isik satub makseviivitusse või kui kaua isik on viivituses, on tema enda mõjusfääris (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-110493). Lisaks on hageja piiranud viiviste arvestamist ning ei nõua põhisummat ületavate viiviste tasumist. Kohus leiab, et kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Seejuures tuleks Riigikohtu arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasja nr 3-2-1-25-16, p 13). Üldtingimuste (s.o Tele2 teenuste kasutamise tingimuste) p-s 6.13.2. sätestatud viivise määr 0,15% põhivõlalt päevas ületab käesoleval juhul 3(4)

2-15-122127 seadusjärgset viivisemäära enam kui kuus korda. Kohus leiab, et tegu on ebamõistlikult suure kindlaksmääratud kahjuhüvitisega VÕS § 42 lg 3 p-st 5 tulenevalt ning VÕS § 42 lg 1 järgi on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et tühist tüüptingimust ei muuda kehtivaks ka see, kui hageja on piiranud viivise nõude arvestamist ega nõua põhisummat ületava viivise tasumist. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Riigikohus on seejuures ka selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24 ja 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista seadusjärgses suuruses viivis. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist liitumislepingute alusel 371 euro 64 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt ja järelmaksulepingute alusel 136 euro 76 sendi suuruselt põhivõlgnevuselt. Kohus leiab, et kuivõrd kohus on pidanud põhjendatuks hageja põhinõuet summas 402 eurot 70 senti, on põhjendatud arvestada hageja viivisenõuet ka selles suuruses põhinõudelt. Järelmaksulepingust tuleneva viivise arvestust nimetatud asjaolu ei mõjuta, kuid liitumislepingu alusel tekkinud põhiosa võlgnevuselt, s.o (371,64-105,70) 265 euro 94 sendi suuruselt põhinõudelt on viivis seadusjärgses määras ajavahemiku 19. oktoobri 2013 kuni

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.