Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Kohtujurist
Krista Kruusa
Määruse tegemise aeg ja koht
03. jaanuar 2023, Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-137405
Tsiviilasi
K He hagi A He vastu elatise väljamõistmiseks Hageja K H, isikukood XXX, elukoht XXX; seaduslik esindaja AN H, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja A H, isikukood XXX, elukoht XXX
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
Asjaolud K H esitas 29.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 225,64 eurot igakuise elatise saamiseks. Kohus tegi 30.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.10.2022. Võlgnik A H esitas 11.10.2022 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja 26.10.2022 anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus tegi hagejale 27.10.2022 määrusega ettepaneku esitada oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 08.11.2022 esitas hageja hagiavalduse ja 11.11.2022 soovis hageja infot kostjaga kompromissi sõlmimiseks. Kohus selgitas kompromissi
Tsiviilasi nr 2-22-137405 sõlmimist pooltele 16.12.2022 kohtunõudes, millega kompromisslepingu kohtule esitamise tähtaja 30.12.2022.
määras
pooltele
allkirjastatud
30.12.2022 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mida kohus palus pooltel täiendada tähtaegadega ning 31.12.2022 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks täiendatud ja mõlema poole poolt allkirjastatud kompromissi. Kompromissis on hageja seaduslik esindaja ja kostja kokku leppinud hagejale K Hele igakuise elatise tasumises, sh igakuise elatise suuruse, maksmise perioodi ja korra osas. Kohtu seisukoht 1.1 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. 1.2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 1.3 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. 1.4 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud. 1.5 Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 1.6 Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissi sõlmimisel menetluskulude osas seaduses sätestatust erinevalt kokku leppinud, millest tulenevalt jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud. 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-22-137405
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.