Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 02.01.2023, Rapla Tsiviilasja number 2-22-138183 Tsiviilasi K R hagi E P vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3319,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja K R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxxxx, xxxxx xxxxxxxx; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janne-Liisa Ottis, Advokaadibüroo DEM, Tartu mnt 83, Tallinn, e-post: [email protected]; kostja E P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx, xxxxx, e-post: Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista E P K R kasuks igakuine elatis alates 07.10.2022 kuni K R täisealiseks saamiseni summas 225,64 eurot, kuid mitte alla PKS § 101 lg-des 3-5 sätestatud määra. 2.Määrata kindlaks punktis 1. nimetatud elatise suuruse arvutamise alused - PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummale lisada PKS § 101 lg 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest maha arvestada pool K R makstavast lapsetoetusest (käesoleval ajal 30 eurot; PKS § 101 lg 5). 3.Lugeda E P poolt tasutuks 2022.a oktoobri- ja novembrikuu elatis. 4.Kohustada E P tasuma punktis 1. nimetatud elatis iga jooksva kuu 1. kuupäevaks K R seadusliku esindaja A R arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, märkides selgituseks „K R elatis“.
5.Tunnistada elatise väljamõistmise otsus viivitamata täidetavaks summas 225,64 eurot (TsMS § 468 lg 3); 6.Mõista E P välja elatise võlgnevus summas 1 288,40 eurot. 7.Jätta kõik menetluskulud E P kanda ja mõista EP välja menetluskulud 1207,50 eurot K R kasuks. 8.Kohustada E P tasuma K R hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse K vanem, kohustatud teda ülal pidama. 3.Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta
Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4.Kostja teatas e-kirja teel, et ta on nõus tasuma igakuiselt elatist lapsele. Kohtuistungi määramist ei soovi. Ta on nõus vabatahtlikult maksma. Kohus leiab, et kuna kostja ei soovinud kohtuistungi määramist ja on nõus vabatahtlikult elatist tasuma, siis tema e-kirjast on üheselt välja loetav, et kostja peab hageja esitatud nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kostja on nõude tunnustamisega kaasneva hagi rahuldamise õiguslike tagajärgedega vabatahtlikult nõustunud. 5.Kohtule laekunud maksekorraldustest nähtub, et kostja on tasunud 2022.a oktoobri- ja novembrikuu elatise. Tallinn Grupp AS-le tasutud laevapileti maksumus ei lähe mahaarvamisele lapsele makstavast elatisest. 6.Kostja on seega võtnud hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 8.Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 9.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Hageja palub välja mõista lepingulise esinduse kulud summas 1207,50 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 5,45 t ulatuses, tunnitasuga 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 175 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 11.Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kostja väitel ei ole tal rahalisi vahendeid, et menetluskulusid tasuda isegi maksegraafiku alusel. Kuna kostja nõustus hagiga menetluse staadiumis, mil kohus oli määranud juba eelistungi toimumise aja ja edastanud menetlusosalistele kohtukutsed ning varasemad läbirääkimised lõppesid tulemusteta, siis on põhjendatud jätta kostja kanda hageja lepingulise esinduse kulud summas 1207,50 eurot ning viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.