2-19-15211/38 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

2-19-15211 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja menetluse käik 01.10.2019 esitatud hagiavalduse ja 16.10.2019 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt elasid laste vanemad koos 2004 kuni 02.04.2019, mil CC lahkus poolte ühisest kodust ning nimetatud ajast elavad lapsed koos isaga. Kostja ei ole pärast lahkuminekut osalenud laste ülalpidamises, mistõttu nõuavad hagejad kostjalt elatist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-1 sätestatud määras kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kuna kohtu menetluses oli ka tsiviilasi nr 2-19-16946, st CC avaldus suhtluskorra määramiseks ja ühise hooldusõiguse lõpetamiseks YY suhtes, peatas kohus 10.01.2020 määrusega käesoleva tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasja nr 2-19-16946 menetluse lõppemiseni. 30.09.2020 määrusega rahuldas kohus XX ja YY taotluse elatishagi tagamiseks ning kohustas CCa maksma lastele elatist igakuiselt 100 eurot kuus kuni käesoleva tsiviilasja jõustumiseni. 12.01.2021 esitas WW avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks mõlema lapse suhtes osaliselt ning talle ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste viibimiskoha ja hariduse küsimustes, samuti suhtluskorra määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24.11.2021 määrusega muutis kohus Pärnu Maakohtu 18.03.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-19-16946 suhtluskorra osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Nimetatud kohtumääruse järgi lõpetas kohus CC ja WW ühise hooldusõiguse YY ja XX suhtes osaliselt ning andis CCle üle ainuhooldusõiguse YY suhtes ning WWle ainuhooldusõiguse XX suhtes. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 14.03.2022. 24.03.2022 määrusega uuendas kohus tsiviilasja nr 2-19-15211 menetluse. Pärast menetluse uuendamist on hagejad esitanud nõude täpsustuse, nõudes kostjalt välja elatise XX kasuks alates hagi esitamisest kuni 18.03.2022 summas 4 306 eurot ning YY kasuks sama ajavahemiku eest 4 411 eurot (1.kd tl 114-116). Täpsustatud nõude esitamisel on hagejad arvestanud kostja poolt elatise maksmisi ja kulutusi lastele kokku summas 5105 eurot (1.kd tl 119). Hagejad on eelistungil aktsepteerinud täiendavalt kostja kulutusi X 582 eurot ja Y 633,70 eurot ning hagejate lõplikuks nõudeks jääb elatise nõue X kasuks summas 3 724 eurot ja Y kasuks 3 777,30 eurot (II kd tl 74-75). Hagejate isa on esitanud omapoolse ülalpidamiskulude arvestuse vaidlusalusel perioodil kokku vähemalt summas 26 470,87 eurot (2.kd tl 180-181). Täiendavalt on hagejate isa kandnud kulutusi seoses laste transpordiga, pidades neid suuremaks kui kosja vastavad kulud. Hagejate isa ostis uue eluaseme x linna, et X saaks elada emotsionaalselt ja vaimselt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas pärast lapse ärakuulamise protokolli avalikustamist. Koolivahetusega x suurenesid ka X kooli ja pärast koju viimisega seotud kulud. Lisaks on isa tasunud hagejate ülalpidamiskulusid sularahas ning andnud neile taskuraha, kuid taskuraha andmist hagejate esindaja ülalpidamiskuluna ei käsitle. Täiendavalt said lapsed isa kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, hinnates kasutuseeliseid isa elukohas 25 kuu arvestuses summas kokku mõlemale lapsele 6 924,50 eurot lähtudes keskmisest üürihinnast. Sarnaselt on hagejate esindaja arvestanud kasutuseelist soetatud uue elamispinna aadressil x x, x x, kasutamise eest kokku summas 449,72 eurot.

2-19-15211 Kostja seisukoht (1.kd tl 24-27; 98-99; 129-132; 159-160; 2.kd tl 77-78; 4.kd tl 168-171) Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja viitab Riigikohtu lahendi nr 2-18-6491 (p 14) selgitusele, et nii nagu tagasiulatuva elatise puhul nii ka hagimenetluse kestel sissenõutavaks muutunud elatise puhul ei ole nõude lahendamisel ainumääravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse kaaluga. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud ning välja selgitada, milline on olnud laste elukorraldus ajavahemikul 01.10.2019 kuni 18.03.2022 ning milline on sellel ajavahemikul olnud kummagi vanema poolt laste ülalpidamise (sh vahetu) ulatus ning laste tegelikud vajadused. Hagejad on esitanud ebaõigeid andmeid kostja poolt elatise mittemaksmise kohta enne elatisehagi esitamist. Lastevanemate omavahelise kokkuleppe alusel tasus kostja kummagi hageja ülalpidamiseks 100 eurot kuus ka enne elatisehagi esitamist, mida tuleb käsitleda elatise ettemaksuna kostja poolt. Kostja on tasunud ettemaksuna hagejate seadusliku esindaja pangakontole elatist 1 400 eurot ning jätnud vahetu ülalpidamisena hagejate kasutusse laste isale kuuluvasse korterisse enda ostetud köögimööbli, nõudepesumasina ja pesumasina. Kostja on esitanud ülevaate laste elukorraldusest ja tema osalemisest laste ülalpidamises ajavahemikus oktoober 2019 kuni märts 2022, osaledes olulisel määral laste ülalpidamises. Lapsed on olulise aja viibinud kostja elukohas ning lähtudes PKS , 101 lg-st 6 ei ole kostjal seetõttu elatise maksmise kohustust. Lisaks on kostja olulisel määral osalenud laste vahetus ülalpidamises, ostes lastele muuhulgas vajalikke riideesemeid, mida hagejad kasutavad ka laste isa elukohas viibides. Kuna laste isaga koostööd emal ei ole, siis on kostja pidanud ostma lastele asju lähtuvalt sellest, mida ta näeb, et lastel on vaja. Y ei ole oma vanusest tulenevalt olnud võimeline endale vajalikke asju ise kaasa pakkima, mistõttu on laste ema pidanud Y ostma enda elukohta kõik uued vajalikud asjad. Kostja leiab, et laste vajadused tuleb lugeda kaetuks ka PHS § 17 lg 3 alusel hagejate seaduslikule esindajale riigi poolt tasutud peretoetuste ulatuses, kahe lapse eest kokku 120 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja pangakontole laekus riiklik toetus YY eest kuni oktoobrini 2022, st veel 6 kuud peale YY elama asumist kostja elukohta märtsis 2022. Seega on ilmne, et hagejate esitatud nõude perioodil ei ole jäänud laste vajadused katmata. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostjat kordagi teavitanud ega ka tõendanud, et laste vajadused on hagi täpsustuses esitatud ajaperioodil jäänud katmata. Tegelikult on kostja enda ülalpidamiskohustuse laste ees täielikult täitnud elatise maksmise ja vahetu ülalpidamise läbi ning kokkuvõttes on lapsi üleval pidanud ilmselgelt suuremas ulatuses kui hagejate seaduslik esindaja. Sellest tulenevalt on kostjal õigus esitada WW vastu tagastusnõue VÕS § 78 lg 4 alusel. Hagejate esindaja esitas 14.10.2021 tõendid laste ülalpidamiskulude kohta, milles sisalduvad üksnes kulud, mis on seotud laste viibimisega isa elukohas. Arvestades suhtluskorda ei saa hagejad nõuda elatist kohustatud vanemalt riiete, toidu ja eluaseme tõttu isa elukohas, kuna sellised kulud on tekkinud mõlemal vanemal võrdses ulatuses. Hagejate esindajate kulude hulgas on kütusekulu, mis on seotud üksnes suhtluskorra täitmisega ning ei ole seetõttu ülalpidamiskulu ning samuti ei ole lemmikloom laste ülalpidamiskulu. Ka on kostjal vastuväiteid selle kohta, et lapsed on saanud isa kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid, kuna mõlemad vanemad peavad tagama lastele mõistlikud elamistingimused ning elatise vaidluses ei saa üks vanem hankida endale eelist elamispinna suuruse arvelt. Lisaks leiab kostja, et hagejate täpsustanud nõue on alusetu perioodil 15.03.2022 kuni 18.03.2022 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumääruse jõustumise tõttu 14.03.2022. Kuna alates 15.03.2022 on YY ainuhooldusõigus lapse elukoha küsimuses kostjal ning lapse peamine elukoht on kostja juures, ei saa YY kasuks elatist välja mõista. WW saaks nõuda üksnes teiselt vanemalt kahju hüvitamist, mitte tehes seda läbi elatise nõude. Käesolevas menetluses YY

2-19-15211 kasuks väljamõistetav elatis, mis tuleb kanda lapse isa arvelduskontole, ei lähe YY ülalpidamiseks. Hagejate seisukoht kostja vastuväidetele (1.kd tl 38-39; 1.kd tl 141-144; 4.kd tl 173-176) Kuna hagejad on esitanud hagi tulevase nõude täitmiseks, on ebaõige kostja väide, mille kohaselt vastab hagejate nõue sisult tagasiulatuvalt esitatud elatise nõudele ning hageja on senise menetluse ajal kogunenud elatisenõude suuruse välja arvestanud võimaliku kohtulahendi täitmise lihtsustamiseks. Ekslikud on kostja väited, mille kohaselt peavad hagejad enda kulusid miinimumulatuses tõendama ning selgitama, millises ulatuses on hagejate vajadused jäänud vahemikus 01.10.2019 kuni 14.03.2022 katmata. Hagejad ei väida, et kostja ei ole hagejatele ülalpidamist üldse andnud, vaid et on andnud seda ebapiisavalt ja allpool kehtestatud miinimummäära. Hagejad ei vaidle vastu sellele, et kostja tasus isa pangakontole enne hagi esitamist 08.04.2019.a. 120 eurot ja alates 30.04.2019.a. 200 eurot kuus hagejate kohta kokku, kuid 1 000 eurot oli maksutagastus, 200 eurot oli kostja sõiduauto x remondiraja ja 200 eurot laenutagastus. Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt on isa takistanud kostja osalemist laste ülalpidamises vahetult. Kostjal on menetluse käigus olnud võimalik veeta aega lastega kahel nädalavahetusel kuus, mitte üksnes lapsi transportides. Hagejad ei ole viibinud kostja elukohas olulise osa ajast. Kostja juures käisid hagejad külas ja veetsid lühemaid perioode. Suuremas osas laste ülalpidamiskulusid on kandnud seega hagejate isa, va suvel, mil lapsed veetsid mõlema vanema juures võrdse aja. Sellel perioodil kandsid vanemad vahetult hagejatega seotud kulusid. Kostja poolt vahetult hagejate ülalpidamiseks kantud väidetavad kulud on ülepaisutatud. Kostja poolt on esitatud ebaõige ja tõendamata väide, et kostja on kandnud olulisel määral kulusid vahetu ülalpidamisena, ostes lastele mh vajalikke riideesemeid, mida hagejad kasutavad isa elukohas viibides. Ka vaidlevad hagejad vastu kostja väitele nagu laste isa ei oleks kostjaga koostööd teinud selles osas, milliseid konkreetseid asju on vajalik hagejatele osta.

7.Kostja leiab, et lisaks vahetult koosoldud ajale on ta olulisel määral osalenud laste ülalpidamises, tasudes huviringide, muusikakooli, lasteaia, laagritasu, psühholoogi teenuse, eraõppe eest, esitades ka vastavaid tõendeid (1.kd tl 161-200; 2.kd tl 1-56). Ta on samuti andnud taskuraha, kinkinud Y jalgratta ning ostnud erinevaid vajalikke riideesemeid. Hagejad tunnistavad kulutusi, mis kostja väitel on tehtud ülalpidamiskulude katteks, osaliselt Y puhul summas 633,70 eurot ja X puhul summas 582 eurot. Hagejad tunnistavad kulutusi tantsuringile mitte 15 eurot, vaid 5 eurot lapse kohta ning X puhul seda ainult 2019.a. X pole 2022 käinud ka x Muusikakoolis (1.kd tl 152). Samuti pole hagejad nõustunud Rootsi kruiisi eest tasutud 75 euro tasumisega kostja poolt ning nad on esitanud ka konto väljavõtte, et reis maksis 50 eurot (1.kd tl 153), mille vanemad jagasid hiljem pooleks. Kuivõrd eelpoolnimetatud kostja poolt tehtud väidetavad kulud on ka tõendamata, kohus nendega ei arvesta. Küll on aga hagejad nõus kostja kulutustega, mis seonduvad kulutustega lasteaiatasule, X muusikakooli tasule (va 2022), Y muusikastuudiole, X ja Y laagritasule, X psühhoogiteenusele ja eraõppe tasule. Samas ei ole kohtu arvates õige arvestada ülalpidamiskulu katteks lapsele antud taskuraha, kuna seda annavad vanemad lapsele vabatahtlikult vastavalt oma võimalustele ning sellega ei kaeta lapse esmavajadusi. Sama on lapsele tehtud kingitustega juhul, kui teise vanema nõusolek selle arvestamiseks ülalpidamiskulude katteks puudub. Kostja on väitnud ka täiendavaid kulutusi seonduvalt laste transpordiga, kuid tõendamata on transpordikulude suurus. Hagejate esindaja väitel teostas ka tema laste transporti, see ei olnud laste ema poolt ka nimetamisväärne. Kuna kostja ei ole oma transpordikulutusi tõendanud, jätab kohus need tähelepanuta nagu ka kulutused lastele vajalike riiete soetamiseks, mille soetamist ei ole hagejate esindaja lastele ilmtingimata vajalikuks pidanud. Ka ei ole hagejad aktsepteerinud kostja kulusid tõendavatena arvet nr 5176 (1.kd tl 180), mille tasumise kohta tõend puudub, maksekorraldust nr 397 (1.kd tl 172), mis ei ole X muusikakooli arve, vaid hoopis Y lasteaiaarve ning maksekorraldust nr 370 (2.kd tl 18), kuid arvet kohtule esitatud ei ole. Kuna kostja ei täiendavaid tõendeid hagejate viimatinimetud tõendite osas usaldusväärsuse kontrollimiseks esitanud, jätab kohus 3 eelpoolnimetatu kostja menetlusdokumenti tähelepanuta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et põhjendatud on arvestada perioodil 01.10.1019 kuni 18.03.2022 kostja kulutused X ülalpidamiseks summas 582 eurot ja Y ülalpidamiseks summas 633,70 eurot.