Hageja: E. B. (isikukood XXX; elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: A. B. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja: A. B. (isikukood XXX; viibimiskoht XXX)
Kohtuistungi aeg
07.12.2022. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes osaliselt.
2.Mõista A. B. ilt E. B. kasuks välja elatis 30 eurot kuus alates 29.12.2022.a kuni E. B. täisealiseks saamiseni.
3.A. B. il tuleb temalt E. B. kasuks välja mõistetud elatis kanda iga kuu 1. kuupäevaks R. B.i pangakontole nr XXX (Swedbank). Makse selgituseks tuleb märkida: „elatis E. B. le“.
4.Jätta rahuldamata E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest enne 29.12.2022. a.
6.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A. B. esitas 04.10.2022. a kohtule alaealise E. B. nimel hagiavalduse A. B. i vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on E. B. A. B. ja A. B. i ühine laps, sündinud XXX. a. Vanemate abielu on lahutatud ja laps E. B. elab ema juures. Lapse isa A. B. viibib XXX ja lapsele ülalpidamist ei anna. Lapse igakuised kulud ühes kuus on kokku ca 340 eurot, sh eluasemekulud 60 eurot, kulud toidule 50 eurot, kulud tervishoiule 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 30 eurot, lasteaiakulud 80 eurot ning kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot. Hagiavalduses taotletakse, et kohus mõistaks A. B. ilt lapse E. B. kasuks välja elatise miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 2022. aasta jaanuarist. Hageja esindaja märkis hagiavalduses, et on nõus asja kirjaliku menetlusega.
2.Kohus võttis hagi 05.10.2022. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja, A. B. , esitas 27.10.2022. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et tunnistab lapsele E. B. elatise maksmise nõuet, kuid tal ei ole võimalik maksta elatist miinimumsummas. Kostja teatel viibib ta vanglas. Ta töötab vanglas ja tema töötasu on umbes 200 eurot kuus. Tartu Maakohtu 06.04.2021. a määrusega kuulutati välja kostja pankrot ja tema töötasust deponeeritakse igakuiselt 100 eurot võlausaldajate nõuete katteks. Kostja avaldas, et soovib toetada oma tütart ja saavutada selles küsimuses lapse emaga kompromissi või kokkuleppe.
4.07.12.2022. a toimus tsiviilasjas kohtuistung. Istungil osales kostja A. B. . Hageja seaduslik esindaja, A. B. , istungile ei ilmunud. A. B. le oli kohtukutse kätte toimetatud 07.11.2022. a. Ta ei esitanud kohtule taotlust istungi edasilükkamiseks ega esitanud mõjuvat põhjust istungile mitteilmumise kohta. Kuna hageja esindaja oli hagiavalduses avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega, otsustas kohus lahendada asja sisuliselt ilma hageja esindaja osavõtuta. Kostja jäi istungil kirjalikus vastuses esitatud seisukoha juurde. Kostja teatas, et soovib oma last toetada, aga tema varaline seisund ei võimalda tal praegu lapsele elatist maksta. Kostja seletas täiendavalt, et ta kannab vanglakaristust ja karistusaeg peaks lõppema 2025. aasta detsembris. 13. detsembril 2022. a toimub kohtuistung tema ennetähtaegselt vabastamise asjas. Kostja töötab vanglas alates eelmise aasta aprillist ja tema sissetulek on umbes 200 eurot kuus. Sellest summast kantakse raha kostja pankrotivarasse ja tema enda kasutusse jääb igakuiselt umbes 100 kuni 120 eurot. Kostja avaldas, et tal on võimalik maksta sellest summast elatiseks 20 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et E. B. hagi A. B. i vastu elatise nõudes on põhjendatud osaliselt.
5.1.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja E. B. on A. B. ja kostja A. B. i ühine alaealine laps, kes on sündinud XXX. a (hetkel 3. aastane, tl 3). Vaidlust ei ole selle üle, et vanemate abielu on lahutatud, nad ei ela koos ja hageja E. B. elab oma ema A. B. juures. Kostja hagejale elatist ei maksa ega osale ka vahetult hageja ülalpidamises. Hageja nõuab hagis kostjalt elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 2022. aasta jaanuarist. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja vaidleb vastu nõutava elatise suurusele. Kostja tugineb sellele, et oma varalisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline maksma elatist miinimumsummas ning ta saab maksta elatist umbes 20 eurot kuus.
5.2.Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS §-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist
tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealistele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja hagejale elatist ei maksa. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja PKS § 108 kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.
5.3.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 01.01.2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 01.01.2022. a jõustunud PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.2022. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealise lapse elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa.
5.4.Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi
muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse hagejale makstavat lastetoetust, mis on 60 eurot ühe lapse kohta kuus, samuti võttes arvesse, et hageja kostja juures ei viibi, kujuneb perioodil alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a miinimumelatis hagejale summas 213,44 eurot (1448 * 0,03 = 43,44 eurot; 43,44 + 200 = 243,44 eurot; 243,44 - (60/2) = 213,44 eurot) ning alates 01.04.2022.a summas 225,64 eurot (1548 * 0,03 = 46,44 eurot; 46,44 + 209,2 = 255,64 eurot; 255,64 - (60/2) = 225,64 eurot). Kohus leiab, et arvestades asjaolusid, esineb PKS § 202 lg 2 mõttes mõjuv põhjus kostjalt hageja kasuks välja mõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Kohus tegi kindlaks, et kostja kannab vanglakaristust XXX. Tartu Maakohtu 10.09.2019.a otsusega kriminaalasjas nr XXX määrati kostjale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 3 kuud ja 10 päeva vangistust kandmise algusega 10.09.2019. a. Kohtuotsusega määratud vangistus lõppeb 20.12.2025. a. Kostja väitel on tema sissetulek vanglas umbes 200 eurot kuus, millest umbes 100 eurot kantakse tema pankrotivarasse võlausaldajate nõuete katteks. Kohus tegi kindlaks, et Tartu Maakohtu 06.04.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-841 (tl 15) kuulutati välja A. B. i (kostja) pankrot. Tartu Maakohtu 02.12.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 221-841 (tl 16-21) lõpetati pankrotimenetlus ja algatati kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus määras, et vangistuses viibides kehtib vangistusseaduse § 44, mille kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ja isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Kohus määras, et pärast vangistusest vabanemist tuleb kostjal kanda tema igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsendi töö- või teenistussuhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku arvelduskontole, millelt võlgnik peab tegema väljamakseid võlausaldajatele kord aastas vastavalt kohtu kinnitatud jaotistele. Kohus võttis tõendite kogumise korras asja juurde tsiviilasjas nr 2-21-841 kostja poolt kohtule pankroti järelevalvemenetluses esitatud vangla vabakasutuskonto väljavõtte (tl 23-26). Nimetatud tõendist nähtub, et perioodil alates 2022. aasta märtsist kuni 2022. aasta novembrini on Eesti Vanglatööstus AS maksnud kostjale töötasu keskmiselt 200 eurot kuus. Vastavalt Tartu Maakohtu 06.04.2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-21-841 jäetakse 50 protsenti kostja töötasust nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ning ülejäänud summad jäetakse kostjale vanglasiseseks kasutamiseks. Arvestades neid kinnipidamisi jääb kostjale endale vanglasiseseks kasutamiseks rahalisi vahendeid keskmiselt 60 eurot kuus. Seega kostjale jäävate rahaliste vahendite arvelt ei ole võimalik kostjal maksta hagejale elatist PKS § 101 alusel arvutatud summas, mis perioodil alates 01.01.2022. a kuni 31.03.2022. a oli 213,44 eurot kuus ja alates 01.04.2022. a on 225,64 eurot kuus. Kostjal ei ole teada ka mingit vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 (p 21.4) leidnud, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb PKS 102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus leiab, et arvestades asjaolusid on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas, mis on pool kostjale endale vanglasiseseks kasutamiseks keskmiselt ühes kuus jäävast summast, s.o 30 eurot kuus. Selliselt jaotub kostja kasutada olev sissetulek tema enda ja hageja kui kostja alaealise lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kohus arvestab siinjuures seda, et kostja viibib vangistuses, mistõttu on tema võimalused teenida sissetulekut piiratud. Samuti
arvestab kohus seda, et kostjal puudub muu vara, millele pöörata sissenõuet ning kohtumääruse alusel tehakse tema sissetulekust kinnipidamisi pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmiseks. Kohus leiab, et põhjendatud on mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates otsuse tegemisest ja jätta rahuldamata hageja nõue tagasiulatuva aja eest. Vaidlust ei ole küll selle üle, et kostja hagejale elatist maksnud ei ole. Arvestades aga kostja varalist seisundit, ei oleks kohtuotsus tagasiulatuva elatise osas täidetav.
5.5.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates käesoleva otsuse tegemisest, s.o alates 29.12.2022. a 30 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi elatise nõudes suuremas ulatuses ja aja eest enne otsuse tegemist jääb rahuldamata. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja kohustab kostjat kandma temalt hageja kasuks välja mõistetud elatise iga kuu 1. kuupäevaks Renat Belovi pangakontole. Makse selgituseks tuleb märkida: „elatis E. B. le“. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.