4.Määrus saata puudutatud isikutele ja pärast kohtumääruse jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]) kustutamiskande tegemiseks). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Asjaolud
1.01.02.2016 edastas Tartu Maakohtu registriosakond Harju Maakohtule XXXOÜ dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise
2-16-1674 otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 136 nõuetele (edaspidi lühendatult ka kui avaldus).
2.Avalduse kohaselt on registripidaja 21.08.2012, 16.09.2013 ja 30.09.2014 teatanud XXXOÜ juhatusele netovara mittevastavusest ÄS § 136 nõuetele.
3.Registriosakonna 24.07.2015 määrusega teatati äriühingu juhatusele veelkord osaühingu netorvara mittevastavusest ÄS §-le 136 ning anti tähtaeg 180 päeva määruse tegemisest esitada registripidajale oma otsus tarvitusele võetud abinõudest vastavalt ÄS § 176. XXXOÜ nimetatud tähtajaks puuduseid ei kõrvaldanud.
4.Harju Maakohtu 11.02.2016 määrusega võeti Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus menetlusse ja paluti XXXOÜ-l esitada oma seisukoht 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus selgitas, et XXXOÜ-l on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks või teavitada, keda soovib äriühing likvideerijaks, samuti likvideerimise läbiviimise soovi korral tasuda 300 eurot kohtu tagatiste kontole.
5.Määrus on puudutatud isiku seaduslikele esindajatele XXX ja XXX kätte toimetatud 16.02.2016. Puudutatud isik ei ole käesoleva ajani sundlõpetamise aluseks olevat puudust kõrvaldanud.
6.Tartu Maakohtu registriosakond on 28.03.2016 kinnitanud Harju Maakohtule, et XXXOÜ ei ole registripidajale esitanud dokumente, millega oleks puudused kõrvaldatud. Kohtumääruse põhjendused
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sellele lisatud tõenditega, analüüsinud äriühingu poolt selle asutamisest 2010 kuni käesoleva ajani registripidajale esitatud majandusaasta aruandeid, on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ja registrist kustutada ilma likvideerimismenetluseta.
8.ÄS § 136 kohaselt peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 2 500 eurot või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt 2 500 eurot; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
9.ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.
10.Registriosakonna andmetel on äriühingul netovara vähem ÄS § 136 nimetatud osakapitali kohustuslikust suurusest. Registriosakond on nimetatud puudusele äriühingu tähelepanu korduvalt
2-16-1674 juhtinud, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Samuti ei kõrvaldanud äriühing puuduseid peale tsiviilasja materjalide saamist.
11.Kõik äriühingu poolt registripidajale esitatud aastaaruanded alates asutamisest 2010, fikseerivad, et ettevõtte omakapital on negatiivne. Ilmselgelt ei ole äriühingut asutatud sooviga tegeleda ettevõtlusega, sest juba 2010 on omakapital negatiivne – 79 134 (ja kahjum – 121 134), alates 2011 ei ole puudutatud isikul majandustegevust majandusaasta aruannete kohaselt olnud.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna äriühingu netovara ei vasta seaduse nõuetele ja seaduses sätestatud abinõusid äriühingu poolt tarvitusele võetud ei ole, siis kuulub äriühing sundlõpetamisele.
13.ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 2 kohaselt korraldavad juriidilise isiku likvideerimise likvideerijad, kelleks on juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kui seaduse, põhikirja või ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerimise alustamisega lõpevad juhatuse või seda asendava organi volitused.
15.TsMS § 603 lg 3 kohaselt isiku likvideerijaks määramiseks on vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teise lause kohaselt, kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist.
16.Kuivõrd likvideerijat on võimalik määrata üksnes tema nõusolekul ning selline nõusolek kohtul puudub ning teisi isikuid, keda likvideerijaks määrata, ei ole kohtule teada, siis ei ole võimalik likvideerijat määrata. Ettevõte pole tegutsenud alates selle asutamisest 2009 aastal ning kogu selle aja jooksul ei ole tema suhtes pankrotimenetlust algatatud, kuigi ettevõtte bilanss on püsinud muutumatuna juba aastaid. Kohus on seisukohal, et äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta ja kustutada registrist.
17.Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
18.ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks. Menetluskulud
19.TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda. Kuna
2-16-1674 menetlusosalised ei ole teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad menetluskulud, siis hüvitatavaid menetluskulusid tsiviilasjas ei ole.