Taotleja – XXX OÜ, esindaja Z.Z Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Maksu- ja Tolliameti 16.06.2026 otsuse nr 12.2-3/4821 kehtivus ning keelata Maksu- ja Tolliametil XXX OÜ (registrikood YYY) käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine kuni nimetatud otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse tähtaegselt esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on XXX OÜ käesoleva määruse tegemise seisuga juba käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud, siis tuleb registrikanne taastada.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 05.05.2026 korraldusega nr 12.2-3/069170-1 XXX OÜ (taotleja) esindusõiguslikku isikut andma kirjalikku teavet ning esitama tõendid äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Korraldus sisaldas ka hoiatust, et kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel kustutatakse taotleja käibemaksukohustuslaste registrist.
2.Taotleja esitas 06.05.2026 e-kirjaga selgitused. MTA selgitas oma 06.05.2026 e-kirjaga, et saadud teabest ning edastatud dokumentidest ja deklaratsioonidest tulenevalt ei ole taotleja Eestis ettevõtlusega tegelemine tõendatud.
3.MTA palus 21.05.2026 e-kirjaga esitada taotleja nimel käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise avalduse.
4.Taotleja palus 22.05.2026 e-kirjaga äriühingut käibemaksukohustuslaste registrist mitte kustutada.
5.Perioodil 22.05.2026 – 08.06.2026 toimus Taotleja ja MTA vahel täiendav e-kirjavahetus.
6.MTA tegi 16.06.2026 otsuse nr 12.2-3/4821 XXX OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta alates 18.06.2026. MTA on otsuses kokkuvõtlikult leidnud, et taotleja poolt edastatu ei ole piisav ettevõtluse tõendamisel Eestis. Saamata on jäänud selgitused iseseisva ettevõtluse toimumise kohta Eestis ning Eestis ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. MTA-l tuleb veenduda, et isik tegeleb ettevõtlusega Eestis, et vältida võimalikku käibemaksukohustuslasena registreerimisnumbri kuritarvitamise ohtu (valeandmed ja väidetavad läbirääkimised vms potentsiaalsete tehingupartneritega). Taotleja ei ole seda MTA-l võimaldanud, mis tähendab, et seda riski ei saa antud juhul välistada.
7.Taotleja esitas 16.06.2026 MTA otsuse peale vaide.
8.Taotleja esitas 16.06.2026 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada MTA 16.06.2026 otsuse nr 12.2-3/4821 (16.06.2026) täitmine, st lükata edasi XXX OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine, kuni käesoleva kaebuse (sh MKS § 137 alusel esitatud vastuväite) sisuline läbivaatamine on lõppenud ja jõustunud lahend on tehtud. Taotleja selgitab, et registrist kustutamine 18.06.2026 tekitab temale otsese ja pöördumatu varalise kahju. Taotleja on tasunud Eesti eelarvesse käibemaksu summas 8 467,20 eurot – ilma kehtiva KMKR-numbrita ei ole võimalik seda sisendkäibemaksuna maha arvata ega tagasi nõuda. Taotleja ei saa täita juba sõlmitud lepingust nr 053-0626 tulenevaid kohustusi korrektselt käibemaksukohustuslasena registreeritud vastaspoole suhtes. Kauba kättesaamine Tapas nädalal 27/2026 on juba ette planeeritud ning lepingust taganemine tooks kaasa täiendavad kahjud. Leping sõlmiti 12.06.2026, arve tasuti 15.06.2026 – mõlemad enne MTA otsuse kättesaamist 16.06.2026.
9.Taotleja tasus 17.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 20 eurot ja esitas selle kinnituseks maksekorralduse.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
11.HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata (p 1) või kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (p 2).
12.Taotleja on lisanud oma taotlusele MTA-le adresseeritud 16.06.2026 kuupäevaga vaide teksti. Võib eeldada, et see on MTA-le ära esitatud ja vaidemenetlus on pooleli. Tulenevalt MTA 16.06.2026 otsuses märgitud käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise päevast (18.06.2026), ei ole enne esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist ajaliselt võimalik ära kuulata MTA seisukohta.
13.Taotleja eesmärk on ennetada enda kusutamist käibemaksukohustuslaste registrist. Esialgse õiguskaitse määrusega võib muuhulgas peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise ning keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise (HKMS § 251 lg 1 p 1 ja 2). 2(4)
14.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus. Isikul on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ei oleks isikul ka soodsa otsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik, või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks isiku jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.
15.MTA 16.06.2026 otsusest nr 12.2-3/4821 nähtub, et MTA on otsustanud taotleja käibemaksukohustuslaste registrist kustutada alates 18.06.2026. Kui kustutamine on toimunud, ei saa selle tagajärgi võimaliku kohtumenetluse tulemusel tehtava kohtuotsusega enam tagasi pöörata.
16.Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-26-80 tehtud 04.03.2026 määruse punktis 11 selgitanud, et käibemaksukohustuslasena registreerimise numbril on eriline tähtsus maksukohustuslase enda jaoks. Käibemaksukohustuslasele registreerimise numbri andmine tõendab maksukohustuslase staatust käibemaksuga maksustamisel ja lihtsustab maksukohustuslaste kontrolli maksu nõuetekohase kogumise huvides. Lisaks on käibemaksukohustuslasena registreerimise numbril oluline tähtsus tehtud tehingute tõendamisel. Maksukohustuslase kustutamine käibemaksukohustuslaste registrist võib kaasa tuua nii maksukohustuslase enda kui ka tema tarnitavate kaupade soetajate ja tema osutatavate teenuste saajate maksuõigusliku olukorra pideva ja korduva kahtluse alla seadmise. Käibemaksuregistrist kustutamise negatiivne tagajärg tähendab, et maksukohustuslane võib olla sunnitud oma tegevuse lõpetama ja see tagajärg sarnaneb tegutsemise ajutise või alalise keeluga (Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus asjas nr C-164/24, p-d 43–44 ja 59; vt ka Euroopa Kohtu juristi 14.12.2023 ettepanekut asjas nr C-519/22, p 24). Käibemaksukohustuslase registreeringu puudumine vähendab oluliselt äriühingu konkurentsivõimet (Riigikohtu 07.05.2015 otsus nr 3-3-1-17-15, p 19).
17.Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud varalise kahju tekkimisega. Kohus peab eluliselt usutavaks, et käibemaksukohustuslase registreeringu kaotamine võib oluliselt mõjutada taotleja varalist seisundit ja majandustegevust. Lisaks võib see halvendada tema konkurentsivõimet ning tõsiselt ohustada ettevõtlusvabadust. Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine võib tekitada taotleja tehingupartnerites ebausaldusväärsust. Eelkõige kaotab taotleja õiguse lisada võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse. Konkurentsieelise ja turupositsiooni kaotamisest tulenevat kahju oleks taotlejal äärmiselt keeruline tõendada. Seega võib esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine tuua taotlejale kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine võib olla raskendatud või isegi võimatu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2026 määrus nr 3-26-80, p 12).
18.Kohus leiab, et ka praeguses asjas on kõik eelnevalt nimetatud negatiivsed tagajärjed mõeldavad. Taotleja on tuginenud esialgse õiguskaitse taotluses asjaolule, et ta sõlmis 12.06.2026 lepingu käibemaksukohustuslasest äriühinguga. See on asjaolu, millega MTA ei jõudnud 16.06.2026 otsuse tegemisel arvestada. Taotleja on esitanud kohtule 12.06.2026 kuupäeva kandva ingliskeelse lepingu nr 053-0626, mis on kahe allkirjaga (dtl 19). Taotleja on 15.06.2026 tasunud lepinguga seotud arve nr 26192 (dtl 20), mida kinnitab kohtule esitatud maksekorraldus (dtl 21). Praeguse seisuga puudub kohtul alus kahelda sõlmitud lepingu olemasolus ja arve tasumises. Kui taotleja peaks 18.06.2026 KMKR numbri kaotama, võib see muuta taotleja oma lepingupartneri ja ka muude võimalike koostööpartnerite silmis ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et kui kohus ei peata käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist enne 18.06.2026, kaasnevad sellega taotleja majandustegevuse jaoks tarbetult koormavad tagajärjed, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Seega leiab kohus, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus olemas.
3(4)
19.Kohus peab kaaluma ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama oletatava edaspidi kohtule esitatava kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
20.Võib eeldada, et asjas esineb avalik huvi ennetada käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kuritarvitamist ja tagada käibemaksusüsteemi usaldusväärsus. Samas on taotleja kohtule esitatud taotlust põhjendanud ja lisanud oma väidete kinnituseks tõendid. Praeguse seisuga ei saa väita, et oletatav kaebus oleks ilmselgelt vähese edulootusega. Kohus leiab, et olukorras, kus vaidlus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja pole tõendeid, mis viitaks sellele, et konkreetse taotleja puhul esineb tõenäoline käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kuritarvitamise oht, ei ole käibemaksusüsteemi kuritarvituste ennetamine niivõrd kaalukas avalik huvi, et jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud.
22.Kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse. Kohus peatab MTA 16.06.2026 otsuse nr 12.2-3/4821 kehtivuse ning keelab MTA-l XXX OÜ (registrikood YYY) käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kuni nimetatud otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse tähtaegselt esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
23.Käibemaksukohustuslaste registrist nähtub kohtule, et kaebaja on registrist kustutatud 17.06.2026. Seega Juhul, kui Maksu- ja Tolliamet on XXX OÜ käesoleva määruse tegemise seisuga juba käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud, siis tuleb registrikanne taastada.
23.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.