Määruse tegemise aeg ja 16. detsember 2022, Tartu koht Tsiviilasja number
2-19-2135
Tsiviilasi
M.U. hagi I.U. vastu ühisvara jagamiseks I.U. vastuhagi M.U. vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja liik
I.U. apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse lõpetamine
Istungi toimumise aeg
13. detsember 2022
Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja/vastuhagi hageja) I.U. (isikukood esindajad
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Kutsar Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja) M.U. (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada M.U. ja I.U. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Lõpetada M.U. ja I.U. ühisomand XXXXX asuvale kinnistule, registriosa nr XXXXXX. Kohustada I.U.d andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega M.U. ja I.U. lepivad kokku selles, et XXXXX 3 kinnistu, registriosa nr XXXXXX läheb M.U. ainuomandisse. Kohustada I.U.d andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 tähenduses XXXX kinnistu omanikukande, mille kohaselt on kinnistu omanik M.U. 29. juuli 1998. a asjaõiguslepingu alusel, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse M.U.. Asendada I.U. tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.
1.2.Lõpetada M.U. ja I.U. ühisomand XXXXXXXXXX külas asuvale XXXXXX kinnistule, registriosa nr XXXXXXX. Kohustada I.U.d andma asjaõiguslepingu jaoks vajalik tahteavaldus, millega M.U. ja I.U. lepivad kokku selles, et XXXXXXXXXX külas asuv XXXXXX kinnistu, registriosa nr XXXXXXX, läheb M.U. ainuomandisse. Kohustada I.U.d andma nõusolek KRS § 341 tähenduses XXXXXX kinnistu omanikukande, mille kohaselt on kinnistu omanik M.U. 24. oktoobri 2005. a avalduse alusel, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse M.U.. Asendada I.U. tahteavaldused käesoleva kohtulahendiga.
1.3.Kummagi poole valduses olevad vallasasjad ja raha jäävad selle poole omandisse, kelle valduses vallasasjad ja raha on.
1.4.M.U. tasub I.U.le hüvitise omandi kaotuse eest summas viiskümmend seitse tuhat viissada eurot (57
eurot), kandes selle I.U. pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 16. juunil 2023. Pärast hüvitise tasumist puuduvad pooltel teineteise vastu mistahes nõuded seoses ühisvaraga.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-19-2135 menetlus.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Tagastada I.U.le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot, I.U. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusosaliste kokkuleppe kohaselt esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.U. (hageja) esitas 15. märtsil 2019 Tartu Maakohtule hagi I.U. (kostja) vastu, milles palus jagada poolte ühisvara järgmisel viisil: 1) Tallinnas XXXX asuv kinnistu (X kinnistu) jääks hageja omandisse ja hagejat kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 1912 eurot 50 senti; 2) Saaremaal X vallas asuv XXXXXX kinnistu (XXXXXX kinnistu) jääks samuti hageja omandisse ja hagejat kohustatakse tasuma kostjale omandi kaotuse eest hüvitist 3822 eurot; 3) Ühisvaraks olnud mootorpaadi Selva PA XXXXXX (mootorpaat) müügist saadud raha ja sõiduauto Kia Sorento (auto) müügist pärast laenu tasumist saadud raha jagada selliselt, et kostja peab hagejale tasuma 6000 + 283 eurot; 4) Jagada hageja pangakontol olnud 7207 eurot 24 senti ja kostja kontol olnud 62 eurot 50 senti selliselt, et hageja peab maksma kostjale 3572 eurot 37 senti.
Hageja palus poolte vastastikused nõuded tasaarvestada, mille tulemusena tuleb hagejal kostjale tasuda 3023 eurot 87 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja nõustus sellega, et ühisvara tuleks jagada, kuid leidis, et hageja avaldatud ühisvara koosseis ja väärtus ei ole õiged. Kostja esitas ka vastuhagi ja palus jagada ühisvara selliselt, et 1) Jätta X kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 96 250 euro suurune hüvitis omandi kaotuse eest või alternatiivselt müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel; 2) Jätta XXXXXX kinnistu hageja ainuomandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 6119 eurot; 3) Jätta kostja ainuomandisse elektrilised tööriistad koguväärtusega 650 eurot, mootorsaag väärtusega 200 eurot, trimmer väärtusega 150 eurot, kaks diivanit ja kaks tugitooli väärtusega 300 eurot, kaks seinakella väärtusega 200 eurot ning väiksemad tööriistad (mutrivõtmed, kruvikeerajad jms) väärtusega 150 eurot; 4) Jätta hageja ainuomandisse jalgratas Classic väärtusega 200 eurot, jalgratas Panther väärtusega 400 eurot, kohvimasin Jura väärtusega 400 eurot, pesumasin Electrolux väärtusega 200 eurot, elektripliit Electrolux väärtusega 300 eurot, köögikombain väärtusega 100 eurot, mahlapress väärtusega 70 eurot, külmik väärtusega 150 eurot, kööginõud väärtusega 300 eurot, topis väärtusega 100 eurot, antiikne seinakell väärtusega 100 eurot, tööriistad väärtusega 310 eurot, antiikne puhvetkapp väärtusega 1500 eurot, antiikne serveerimiskapp väärtusega 750 eurot, antiikne serveerimislaud väärtusega 200 eurot, antiikne riidekapp väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 300 eurot, aiamööbel väärtusega 300 eurot, palgist aiakiik väärtusega 300 eurot, kasvuhoone väärtusega 100 eurot, söögilaud väärtusega 100 eurot, teler LG väärtusega 250 eurot, lillealus väärtusega 100 eurot, jalanõude kapp väärtusega 50 eurot, koopiamasin väärtusega 200 eurot, tammepuidust riiul väärtusega 150 eurot; 5) Mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis vähem saadud vallasasjade eest 2890 eurot; 6) Jätta kostja ainuomandisse mootorpaadi müügist saadud 1200 eurot ja auto müügist saadud 566 eurot ning mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 883 eurot; 7) Jätta kostja pangakontol olnud raha 62 eurot 50 eurot kostja ainuomandisse ning hageja pangakontol olnud 7207 eurot 27 senti hageja ainuomandisse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 3572 eurot 37 senti; 8) Mõista hagejalt kostja kasuks välja kasutuseeliste hüvitis 28 000 eurot; 9) Tasaarvestada poolte vastastikused kohustused ja mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 135 948 eurot.
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas poolte ühisomandi X kinnistule. Maakohus kohustas kostjat andma tahteavaldused kinnistusraamatusse omanikukande tegemiseks selliselt, et kinnistu jääb hageja omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Samuti lõpetas maakohus poolte ühisomandi XXXXXX kinnistule, kohustas kostjat andma taheavalduse kinnistusraamatu kande tegemiseks, millega XXXXXX kinnistu jääb hageja omandisse, ja asendas kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Maakohus jättis mootorsae, trimmeri, kaks diivanit ja kaks tugitooli ning kaks seinakella kostja omandisse. Maakohus tasaarvestas poolte vastastikused hüvitisenõuded ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 2598 eurot 87 senti. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, samuti hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise suuruse osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu palus jätta selle rahuldamata.
6.Pooled sõlmisid Tartu Ringkonnakohtus 13. detsembril 2022 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kostja palus tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled lühendasid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise tähtaja kolmele päevale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
8.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kompromissi kinnitamise tõttu tühistab ringkonnakohus TsMS § 431 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 8. aprilli 2022. a otsuse tsiviilasjas nr 2-19-2135.
9.Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
10.Kostja palub tagastada talle pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 420 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb kostjale tagastada pool sellest ehk 210 eurot.
11.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et nad lühendavad kaebetähtaja kolmele päevale. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Margit Vutt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.