2-22-16564
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Menetlusdokumendi koostaja
Pille Kaarepere
Määruse tegemise aeg ja koht
15.12.2022. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-22-16564
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx küla, xxxxxxxxvald, xxxxxxxxxxxxx maakond), seaduslik esindaja: HxxxxxxAxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht samas, x Kostja: Kxxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x
Menetlustoiming
Lõpplahend
Kohtuistungi toumimise aeg
06.12.2022
RXXXXX Kxxx hagi Kxxxxx Kxxx vastu elatise nõudes
Kinnitada hageja seadusliku esindaja Hxxxxx Axxxxxxx ja kostja Kxxxxx Kxxxx vahel 06.12.2022 istungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:
Hageja esindaja esitas 03.11.2022 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja soovis elatise välja mõistmist miinimummääras alates 2021.a novembrist. Kostja pole lapse ülalpidamises osalenud ja laps pole viibinud ka kostja juures ja olnud vahetul ülalpidamisel. Tagasiulatuva nõude põhjuseks on suured kulud hageja xxxxxxxravile, mille jaoks pidi tema esindaja võtma laenu. 15.11.2022 esitas hageja esindaja täiendavad selgitused kostja vastuväidetele. Kostja vaidles 14.11.2022 esitatud vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja leidis, et tagasiulatuva elatise nõudmine pole põhjendatud, sest hageja esindaja pole varem elatist nõudnud. Lisaks sünnib kostjale peatselt perre veel üks laps. Kostja oli nõus maksma elatist alates hagi esitamisest 190 eurot kuus. Kohtuistungil saavutasid pooled nõude osas kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.