lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-15311/14

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 14.12.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-15311/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
911
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-22-15311

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2022, Jõhvi kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

E. B. hagi S. B. vastu abielu lahutamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

14.12.2022

Menetlusosalised

Hageja: E. B. (isikukood XXX, E-post: XXX Kostja: S. B. (isikukood XXX, Viibimiskoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada E. B. hagi abielu lahutamise nõudes.
2.Lahutada E. B. (isikukood XXX) ja S. B. (isikukood XXX) vahel 22.03.2022 Tartu notar K. A. juures sõlmitud abielu.
3.Pärast abielulahutust taastada hageja E. B. perekonnanimi J..
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtusse saabus 13.10.2022 E. B. hagi S. B. vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja soovib lõpetada E. B. ja S. B. vahel 22.03.2022 Tartu notar K. A. juures sõlmitud abielu. Hageja soovib enda perekonnanime taastamist – J..
2.Kostja teatas 16.11.2022, et tunnistab hagi ja vastuväited puuduvad.

Kohtuistung

3.14.12.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja nõustus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
7.TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).
8.Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 22.03.2022 Tartu notar K. A. juures.
9.Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega ja selgitas, et selle otsusele jõuti koos hagejaga. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus, kostja eeldatav kinnipidamiskohast vabanemise aeg on 2028, hageja esitas hagi abielu lahutamiseks esmakordselt juba juulis 2022, seega tal oli aega otsustuse põhjendatuse kohta järele mõelda, hageja puhul on tegemist väga noore inimesega, mis annab alust arvata, et abielu sõlmimine kinnipeetavaga ei olnud piisavalt kaalutletud otsus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.
10.Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 22.03.2022 sõlmitud abielu.
11.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.
12.Hageja taotleb hagiavalduses talle perekonnanime J. tagastamist. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistri andmebaasist saadud andmete kohaselt oli hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi J.. Eeltoodule tuginedes kohus rahuldab hageja taotluse ja taastab tema perekonnanime J..

13.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks ja isikunime kande tegemiseks. Menetluskulude jaotus
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
15.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja