Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
28.03.2016 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-2545
Tsiviilasi
XXXX LLC hagi XXXX vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXXX LLC (UNN XXXX) Hageja lepinguline esindaja Danil Lipatov (Progressor Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXXX (sünniaeg XXXX, elukoht XXXX Vabariik)
Menetlustoiming
Hagivalduse menetlusse võtmisest keeldumine
TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu
avaldus esitati. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna XXXX Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel puudub õigusabi leping, siis kuuluvad kohaldamisele TsMS kohtualluvuse sätted. Tulenevalt TsMS § 79 lg-st 1 võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Eesti rahvastikuregistris ei ole andmeid XXXX kohta. Äriregistri andmetel on XXXX elukoht XXXX Vabariigis. Kohus kontakteerus hageja nimetatud kontakttelefoni kaudu XXXX, kelle kinnitusel ei viibi XXXX Eesti Vabariigis ja elab temale teada olevalt XXXX Vabariigis. Seega järeldab kohus, et kostja elukoht ei asu Eesti Vabariigis. Kohus jättis hagiavalduse 02.03.2016 määrusega käiguta ja palus mh hagejal selgitada miks hagi kuulub Harju Maakohtu alluvusse. Hageja selgitas, et kostja majandus- või kutsetegevusest tuleneva hagi võib esitada ka tema tegevuskoha järgi (TsMS § 84). Kohtu hinnangul TsMS § 84 käesoleval juhul ei kohaldu, sest kostja on füüsiline isik ning tegutsemine äriühingu juhatuse liikmena ei ole füüsilise isiku majandus- või kutsetegevus. Kohtu hinnangul kuulub hagi menetlemisele füüsilise isiku elukoha järgi XXXX Vabariigis. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja tugineb hagi esitamisel juhatuse liikme vastutusele, kuid äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 kohaselt võib ÄS § 187 lg-s 2 nimetatud kahju hüvitamist nõuda osaühingule. Kohus selgitas, et hageja ei saa (ÄS) § 187 tuginedes nõuda kostjalt raha väljamõistmist iseendale, mistõttu on hagi esitatud kujul perspektiivitu (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja jättis hagi eseme täpsustamata. Kohus selgitas, et juhul kui hageja soovib kahju hüvitamist kostjalt kui füüsiliselt isikult ja eelduslikult võib olla tegemist kahju õigusvastase tekitamisega (VÕS § 1045), siis peab hageja esitama ka vastavad faktilised asjaolud, mis võimaldaksid hagi rahuldamist. Praegusel juhul vastavaid asjaolusid (kahju tekkimine, süü olemasolu, põhjuslik seos jne) kohtule esitatud ei ole. Hageja jättis hagi aluse täpsustamata. Hageja jättis 02.03.2016 hagi käiguta jätmise määruses osundatud puudused kõrvaldamata ja need puudused on kõik eraldi võetuna hagi menetlusse võtmist takistavad. Seega juhindudes TsMS § 3401 lg-st 2 jätab kohus puudustega esitatud hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.