(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-6622
Kohtuasi
X avaldus laste Q-ga ja B-ga suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Reimo Mets (epost:XXX) Puudutatud isik I: Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: B (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kardo Karon (e-post:XXX) Puudutatud isik III (määruskaebuse esitaja): C (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson (e-post:XXX) Eestkosteasutus: Saue Vallavalitsus registrikood 77000430, aadress Tule 7, Saue linn, Saue vald, Harju maakond, e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.02.2022.a määrus tühistada osas, milles maakohus määras, et eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa suhtluskord lastega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele.
2.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: Määrata laste Q ja B ning isa X suhtlemise kord alljärgnevalt:
2.1.1.Isa kohtub lastega Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 17.00. Kohtumised toimuvad eelduslikult kuu esimesel nädalavahetusel, kui vanemad ei ole hiljemalt kaks nädalat enne konkreetse kuu algust leppinud kokku teisiti.
2.1.2.Eeldusel, et isa on lastega kohtunud poole aasta vältel, so kuue järjestikuse kuu jooksul Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 17.00, kohtub isa lastega edaspidi iga kolme kuu järelt samadel tingimustel oma elukohariigis, so Suurbritannias, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Muul ajal toimuvad laste ja isa kohtumised samadel tingimustel Eestis. Isa tuleb lastele nende koju järele, võtab lapsed ning toob lapsed tagasi koju. Emal on kohustus isale võimaldada lastega kohtumised ja lapsed isale üle anda. Kui suhtluskorra järgi viibivad lapsed isaga Suurbritannias, on emal kohustus lapsed koos reisidokumentidega lennureisi eelselt isale tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nimetatud ajal ja kohas üle anda. Kõik laste Suurbritanniasse reisimisega seonduvad kulud kannab laste isa. Esimene laste ja isa kohtumine Suurbritannias toimub laste ja isa suhtlemise seitsmendal kuul, so eelduslikult 2023.a juulikuus ja on suvevaheaega arvestades erandlikult ühe (1) nädala pikkune, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Laste suhtlus isaga seonduvalt vaheaegade, ülestõusmispühade, jõulupühade ja aastavahetusega rakendub alates 2024.aastast, eeldusel, et lapsed on saanud isaga suhelda vastavalt eeltoodud üldisele korrale ja tingimustele.
2.1.3.Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupühad ning aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga.
2.1.4.Paaritutel aastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade pika nädalavahetuse (neljapäeva õhtu-pühapäev) isaga ja paariaastatel emaga.
2.1.5.Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga ja paarisaastatel isaga.
2.1.6.Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt 30. aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel, viibivad lapsed koos isaga juulis.
2.1.7.Laste viibides ema või isa juures, suhtlevad eemalviibiv vanem ja lapsed elektrooniliste sidevahendite kaudu 3-4 korda nädalas, arvestades laste päevaplaani. Vanem tagab, et lastel on võimalik teise vanema kõned või sõnumid vastu võtta ning suunab ja julgustab lapsi eemalviibiva vanemaga suhtlema.
2.1.8.Kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise tõttu võimalik, siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama.
2.1.9.Kui isa on laste sünnipäevade ajal Eestis, siis ta veedab lapsega aega sünnipäeval või eelneval või järgneval päeval kuni 3 tundi.
2.1.10.Kumbki vanem annab teisele vanemale reisimiseks nõusoleku. Teist vanemat tuleb reisi ajast ja sihtkohast teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Üldjuhul reisib vanem lastega ajal, mil lapsed peaksid olema suhtluskorra järgi selle vanema juures.
2.1.11.Kumbki vanem ei räägi lastele teisest vanemast halba. Vanemad ei tülitse laste juuresolekul.
2.2.Tulenevalt koroonapiirangutest
2.2.1.2022.a viibib isa koos lastega Eestis 28.02. kuni 06.03 ja/või 23.04. kuni
01.05.Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja lapsed
2-21-6622 ööbivad isa juures vähemalt ühe öö sh arvestavad vanemad laste valmisolekut koos isaga ööbimiseks.
2.2.2.Isa tuleb 2022.a Eestisse 3-4 korda, teatades laste emale oma tuleku aegadest 3 nädalat ette. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja laste valmisolekul lapsed ööbivad isa juures.
2.3.Menetluskulude jaotus
2.3.1.Jätta lapse esindamise menetluskulud riigi kanda.
2.3.2.Muud menetluskulud jätta kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
3.C määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Rahuldada C 07.03.2022.a ja 08.04.2022.a taotlused uute tõendite vastu võtmiseks ja võtta tõenditena asja materjalide juurde: Haridus-ja Noorteameti otsus nr 3.12/22/799-2, Haridus- ja Noorteameti eripedagoogi individuaalse nõustamisteenuse kokkuvõte, XXX kooli õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart ja 1.g klassi õpilase Q ümarlaua protokoll.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud puudutatud isikute I ja II esindamisega riigi õigusabi korras seotud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja, isa) esitas 27.04.2021.a Harju Maakohtule avalduse tema ja C (puudutatud isik III, ema) ühise laste Q ja laste B (lapsed, puudutatud isikud I ja II, lapsed) suhtlemise korra määramiseks.
2.Avalduse kohaselt kolisid vanemad lastega Inglismaalt, kus oli olnud nende senine elukoht, Eestisse juunis 2019.a. Vanemate kooselu lõppes veebruaris 2020.a, mille tõttu naasis avaldaja tagasi Ühendkuningriikidesse. Vanemad elavad alaliselt lahus. Lapsed elavad ema juures Eestis. Isa on algusest peale nõustunud laste haridustee jätkamise ning laste kodu rajamisega Eestis. Ema takistab laste ja isa suhtlust ega tee koostööd, täites isa soove vaid formaalselt. Isa sooviks on lastega suhelda ja nendega hoida normaalset peresidet, neid kasvatada ja rääkida kaasa lapsi puudutavates eluküsimustes. Isa ei ole kunagi seadnud kahtluse alla ema võimekuse lapsi kasvatada, kuid on ilmne, et ema soovib isa laste elust välja lõigata ja asendada oma elukaaslasega. Isa ei ole ema vastuseisu tõttu saanud lastega regulaarselt suhelda. Isa palus kohtu poolt määrata suhtlemise kord alljärgnevalt: (1) Isa saab suhelda lastega telefoni, Skype või muu suhtlusvahendi teel. Lapsed võivad teisele vanemale helistada ja vanem lastele. Vanem ei sekku laste (telefoni)vestlusesse teise vanemaga. Lastele peab tema soovi korral olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Osapooled tagavad, et lapsed saavad vabalt ja piiramatult iga päev teisele osapoolele helistada, videokõnesid teha, sõnumeid saata jne; (2) Isa kohtub lastega
2-21-6622 iga kalendrikuu 1 nädalavahetuse reedest 18.00- pühapäeva 17.00-ni; (3) Minimaalselt kaks korda nädalas saavad lapsed ja isa omavahel rääkida (telefonis või mõne muu suhtlusvahendi vahendusel). Lastele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; (4) Emal on kohustus tagada lastele internetiühendus ja nutiseadmed. Isa kinnitab, et on oma lastele telefoni teel kättesaadav 24 tundi ööpäevas; (5) Laste sünnipäevi ja muid olulisi lastega seotud sündmusi tähistatakse võimalusel koos ja korraldus-/osalemiskulud kantakse võrdsetes osades. Kulude suurus lepitakse varasemalt kokku; (6) Lastel on õigus ja neil võimaldatakse sõita isa juurde Inglismaale koolivaheaegadel; (7) Laste sünnipäevade päeval (Q 28. september, B 9. juuni) on lahusoleval lapsevanemal õigus suhelda oma lapsega ja soovi korral ka kohtuda. Kui suhtlemisgraafiku järgselt on lapsed ema C juures, siis laste ema võimaldab laste isal X-l suhelda ja soovi korral ka kohtuda oma lastega. Kui suhtlemisgraafiku järgselt on lapsed isa juures, siis laste isa võimaldab laste emal suhelda ja soovi korral ka kohtuda oma lastega; (8) Koolivaheajad (algab koolivaheajale eelneva päeva õhtust) jagatakse roteeruvalt: (8.1) Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupäeva- ja pühad ning aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga. Kui lapsed viibivad vaheajal ema juures, võimaldab ema isal lastele pühade ajal helistada ja nendega suhelda ning vastupidi. (8.2) Inglismaal on väga olulisteks pühadeks lihavõtted, mida lapse isa soovib samuti lastega tähistada. Paaritutel aastatel veedavad lapsed pika nädalavahetuse (neljapäeva õhtu-pühapäev) isaga ja paariaastatel emaga. (8.3) Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga ja paarisaastatel isaga. (8.4) Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse ajavahemiku lepivad vanemad kokku hiljemalt 30.aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel toimub see alates juulikuu esimesest esmaspäevast; (9) Veetes vaheaega Ühendkuningriikides, on isa kohustus lastele Eestisse järele tulla ning ema kohustus vaheaja lõpus lastele Inglismaale järele minna; (10) Ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel teise osapoole juures, on vanemal õigus lastega reisida (sh välisriiki), teavitades sihtkohast, kestvusest ja laste asukohast 2 ööpäeva ette. Reisidele, mis kestavad kauem kui nädalavahetus, minnakse koolivaheajal. Varem peab tagama, et teine vanem saab reisi kestel lastega suhelda. Laste reisiga seonduvad kulutused kannab täies mahus vanem, kes reisi korraldab. Osapooled lepivad eraldi kokku lastega reisimise pikemateks perioodideks (kui reisi kestus ületab ühte nädalat); (11) Kui lastega minnakse reisima (väljapoole Eestit (kui lapsed on emaga)/Inglismaad (kui lapsed on isaga)), on mõlemad vanemad kohustatud sellest teist vanemat informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennu-/reisiinfost vähemalt 10 päeva (võimalusel) enne lahkumist. Reisiga seonduvad kulutused kannab täies mahus vanem, kes reisi korraldab. Lastega reisimine toimub lastega koos reisiva vanema suhtluskorra kestel ja arvelt, mil lapsed tema juures on; (12) Laste haigestumise korral lapsi ei transpordita ehk selle punkti kohaselt tervenevad lapsed selle vanema juure, kellega nad parasjagu viibivad. Kui üks laps on haige ja transportimine ei ole võimalik, ei mõjuta see teise lapse suhtluskorda ja liikumist vanemate vahel; (13) Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist vanemat viivitamatult, kuid mitte hiljem, kui kolme tunni jooksul. Juures olev vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel selleks, et vajadusel võimaldada erakordset sekkumist; (14) Tulenevalt asjaolust, et lastel on kaks kodakondsust (Eesti ja Inglismaa), lähtuvad pooled ka laste õigusest oma mõlema riigi kodakondsusele sh arvestavad vanemad, et lastel ongi kaks erinevat kodu seda nii Eestis kui ka Inglismaal. Vanemad on vabad otsustama kuidas, mismoodi ja milliselt nad lastega koosveedetavad aega sisustavad; (15) Vanemad edastavad lastele käesoleva kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema. Vanemad saavutavad lastele edastava informatsiooni osas omavahel kooskõlastuse kõiges lapsi puudutavates küsimustes.
2-21-6622 Puudutatud isikute seisukohad
3.Eestkosteasutuse arvamusest nähtuvalt on lapsed viimase aasta jooksul isaga suhelnud Skype teel, seejuures Q räägib ja mõistab inglise keelt, B osas ei ole kindel, mil määral ja kas laps isast aru saab. Kõned toimuvad kord nädalas ja on ära jäänud kokku paaril korral. Kõne alustab laste ema, kes seejärel lahkub. Teadaolevalt lõpetavad kõne lapsed, sõltuvalt laste tujust võib kõne kesta mõni minut kuni paarkümmend minutit. Enne käesoleva aasta juunikuud ei olnud lapsed isaga kohtunud 15 kuud ja kuigi isa lubas tulla Eestisse lastega kohtuma, ta siiski seda ei teinud. 2021. aasta juuni esimesel poolel kohtusid lapsed isaga mitmel korral ühe päeva kaupa. Ema on nõus isa ja laste kohtumistega, kuid ei soovi, et lapsed jääksid isaga ööseks, kuna nad ei ole isaga harjunud. Vanemate suhted on pingelised, puudub vastastikuna mõistmine ja austus. Lastekaitsespetsialist kohtus lastega 16.06.2021.a laste kodus. Kuigi mõlemad vastasid isaga seotud küsimustele, muutusid nad küsimuste peale ärevaks ja üritasid vestluse kohe mujale viia. Vestluse käigus jäi mulje, et B küll mõistab, et X on põhimõtteliselt tema isa, kuid mõiste “isa“ seosel tema bioloogilise isaga puudub B jaoks emotsionaalne tähendus. Q jaoks tundub olevat isa tähendus sügavam, kuid laps väljendas vestluse käigus korduvalt hirmu isa suhtes. Q tunneb, et isa on kuri ja teeb ema õnnetuks. Kumbki lastest ei ole valmis isaga pikemalt ööbimisega aega veetma ega sõitma isaga Eestist väljapoole. Mõlemad lapsed kardavad, et isa viib nad nende tahtevastaselt Suurbritanniasse kaasa. Kui B ei näinud üldse vajadust ega võimalust isaga suhtlemiseks, siis Q sõnul sobib hästi isaga mõned tunnid veeta jalutades pargis ja süües jäätist. Kumbki lastest ei soovi osaleda isaga tehtavates Skype kõnedes. Jäi mulje, et B ei mõista kõne sisu ja tema jaoks on isa näol tegemist võõra inimesega. Q selgitas, et ta võib kuulata, mida isa räägib, kuid tal ei ole huvitav. Saue vallavalitsus nõustub isa taotlusega osaliselt. Oluline on arvestada, et tavalised telefonikõned Suurbritanniast Eestisse ja vastupidi on suhteliselt kallid. Sellise rahalise kohustuse panemine kummalegi vanemale ei ole põhjendatud. Vanem võib ise endale sellise kohustuse võtta, kuid ei saa seda panna teisele vanemale. Sama põhimõte kehtib nutiseadmete soetamise osas. Ema peres ei ole nutiseadmete kasutamine laste puhul igapäevane. Q kasutab telefoni eelkõige teel kooli ja koju, muul ajal on laste nutiseadmete kasutus piiratud. On oluline, et isa ja laste regulaarne suhtlus jätkuks. Senised kord nädalas tehtavad kõned on hoidnud isa pildil. Käesoleval ajal lapsed ilmselt omal algatusel isale ei helista, ei saada sõnumeid vms, kuid siiski on oluline neile see võimalus tagada, kuna aja jooksul võib olukord muutuda. Isa juures ööbimist ei tohiks kehtestada enne, kui lapsed on valmis isaga koos ööbima. Arvestades, et ööbimisega isa ja laste kohtumised ei ole praeguses olukorras laste parimate huvidega kooskõlas, ei ole kohane määrata sõite Suurbritanniasse. Sobiv suhtluskord on: 1) ühel korral nädalas saavad isa ja lapsed omavahel suhelda veebipõhisel kõne vahendusel. Ema toetab iganädalast suhtlust isaga ja aitab vajadusel lastel kõne vastu võtta; 2) lapsed võivad soovi korral isale sõnumeid saata, suhelda veebipõhise kõne vahendusel jm analoogne suhtlemine. Isa võib saata lastele sõnumeid, teha veebipõhiseid kõnesid jm analoogne suhtlemine. Lastel on õigus otsustada sõnumitele vastamise ja kõne vastuvõtmise üle; 3) isa kohtub lastega iga kalendrikuu 1 nädalavahetuse kahel päeval ilma ööbimiseta korraga mitte üle 4 h. Kohtumised toimuvad üldjuhul Eestis ja sellisel kaugusel laste ema ööbimiskohast, et ööseks on võimalik pöörduda tagasi ema juurde. Neljal esimesel korral kohtub isa lastega ühel päeval toetatud kohtumise formaadis reedesel päeval.
4.Lastele määratud esindaja toetas avalduse eesmärki. Isa poolt pakutud suhtluskord on pigem laste huvides. Asjaolu, et lapsed kardavad isa või ei oma väga lähedast suhet isaga, on pigem märk sellest, et mõlemad vanemad peavad pingutama, et tagada sideme taastamine laste ja isa vahel. Arvestades laste vanust, ei saa nende suhtlemine isaga tugineda ainult nende enda tahtel ja aktiivsusel. Tuleb soodustada seda, et lapsed võimalikult kiiresti, kuid sujuvalt taastaksid lähedase suhte isaga. Üldiselt laste huvides on see, kui mõned järgmised kohtumised laste ja isa vahel toimuks veel Eestis, kuid pikemas perspektiivis on mõistlik see, kui isa saab lastega ka
2-21-6622 oma kodumaal kohtuda ja koos olla. Esindaja viibis laste ja isa kohtumise juures ega märganud, et lapsed oleksid avaldajaga koos olles kuidagi ärevil, negatiivselt pinges või võõrastaksid avaldajat. Oli näha, et lastel on avaldajaga lõbus ja nad olid rõõmsad. Suhtlus laste ja isa vahel oli avatud ning lapsed olid heas tujus ja väljendasid nii sõnaliselt kui oma käitumisega, et neil on rõõm avaldajaga koos aega veeta. Samuti ei tundunud olevat keelebarjääri ning ka B kinnitas, et saab üldiselt avaldajast aru. Vastu rääkimise osas on küll kandev roll Q-l. Lapsed kutsuvad avaldajat X-ks, mitte isaks, kuigi nad teavad, et tema on nende bioloogiline isa ja selgitasid, et isa on neil kodus (ema uus elukaaslane). Lapsed jagasid ka ühte konkreetset negatiivset intsidenti, kus kunagi Inglismaal elades olevat avaldaja laste ema veepudeliga visanud ning siis olevat ema haiget saanud ja ema ning lapsed olevat üheskoos nutnud. Samas elust Inglismaal lapsed eriti ei mäleta, kuid teavad, et on seal elanud. Lapsed ütlesid, et neil on X-ga väga tore olnud ja nad sooviksid X-ga tihti kohtuda, kuid sooviksid eelkõige X füüsiliselt näha. Lapsed kinnitasid, et oleksid valmis avaldajaga suhtlema ka videokõnede vahendusel või telefonis. Neil pole midagi sellise suhtluse vastu, aga hetkel puudub huvi, kuna neile ei seostu kõnedega midagi mängulist ja põnevat. Kui räägiti võimalikust Inglismaale minekust, siis Q läks väga elevile ja teatas, et tahaks kindlasti Inglismaale minna ja oleks nõus koos avaldajaga sinna minema. B ütles, et tema tahaks ka Inglismaale minna, kuid ainult nii, et ema ja kodu-issi ka kaasa tuleksid. Ainult õega kahekesi tema täna minna ei tahtvat. Lapsed rääkisid ka seda, et olnud aegu, kus mõlemad vanemad on teise vanema kohta halvasti rääkinud, kuid et viimastel päevadel X küll pole midagi halba rääkinud. Lastega huvidega on kooskõlas see, kui suhtlus isaga jätkub ja selliselt, et võimalikult ruttu sagedus ja perioodi pikkus kasvab. Seejuures vähemalt ühte ööbimist võiks proovida juba laste ja isa järgmisel kohtumisel.
5.Ema vastuse kohaselt on ta nõus suhtlemise korra määramisega, kuid mitte taotletud kujul. Avalduses taotletu ei ole momendil reaalselt teostatav, kuna lapsed ei ole selliseks suhtluseks valmis. Lapsed on väljendanud isa suhtes võõristust ja hirmu. Ei ole mõeldav sundida lapsi ilma nende nõusolekuta pikaajaliselt veetma aega isaga, keda nad kardavad. Laste isa keeldus emaga koostööst ega soovinud teha ühtegi ettepanekut ega kompromissi lastele elatise maksmiseks. Ema oli sunnitud pöörduma elatise nõudega kohtusse. Suhtluskorra avalduse esitas isa kohtule seejärel, kui ema keeldus isa pakkumisest, mille sisuks oli ema osa väljaostmine vanemate ühisest kinnisvarast olematu summa eest. Kõik lapsi puudutavad otsused isa poolt on toimunud pigem materiaalsetel kaalutlustel, tuues ettekäändeks lapsed ja enda õigused. Isa on käitunud ema suhtes äärmiselt lugupidamatult, olnud ähvardav, halvustanud ema ja ema pereliikmeid. Isa ei arvesta laste huvidega. Suhe isaga on alati sõltunud isa tujust. Isa ja laste suhe Inglismaal põhines vahel kodulähedases pargis jalutamises ja isapoolse vanaema külastamises. Isa vanemlikud oskused ei ole piisavad, lastega tegelemiseks puuduvad temal nii oskused, tahtmine kui ka motivatsioon. Isa tahab olla mugavusvanem, kes ei pea pakkuma lastele mitte midagi muud, kui kohalolu. Isa ei arvesta laste huvidega, nõuab lastega kõnesid sh sobimatul ajal jne. Kohtumiselt isaga on lapsed ema juurde tulnud ka tühja kõhuga. Ema hinnangul on laste huve arvestav suhtluskord selline, et isa külastab lapsi iga 3 kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et isa on ema sellest ette teavitanud 1 kuu. Isa on senise 2 aasta jooksul lapsi külastanud vaid 3 korral. Laste ja isa kohtumised isa elukohas ei ole ema hinnangul võimalikud enne, kui laste ja isa lähedussuhe on taastatud, lapsed on näidanud üles valmisolekut isa elukohta sõita ning isa suudab emaga jagada lapsi puudutavat infot. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus määras 14.02.2022.a määrusega laste ja isa suhtlemise korra alljärgnevalt: Üldine, olenemata koroonapiirangutest:
2-21-6622
1.1.Isa kohtub lastega Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 17.00. Kohtumised toimuvad eelduslikult kuu esimesel nädalavahetusel, kui vanemad ei ole hiljemalt kaks nädalat enne konkreetse kuu algust leppinud kokku teisiti.
1.2.Eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias.
1.3.Paaritutel aastatel veedavad lapsed talvise vaheaja (k.a jõulupühad ning aastavahetuse) isaga ja paarisaastatel emaga.
1.4.Paaritutel aastatel veedavad lapsed ülestõusmispühade pika nädalavahetuse (neljapäeva õhtu-pühapäev) isaga ja paariaastatel emaga.
1.5.Paaritutel aastatel veedavad lapsed kevadise vaheaja emaga ja paarisaastatel isaga.
1.6.Suvevaheajal veedavad lapsed isa juures kolm nädalat. Täpse aja lepivad vanemad kokku hiljemalt 30. aprilliks. Kokkuleppele mittejõudmisel, viibivad lapsed koos isaga juulis.
1.7.Laste viibides ema või isa juures, suhtlevad eemal viibiv vanem ja lapsed elektrooniliste sidevahendite kaudu 3-4 korda nädalas, arvestades laste päevaplaani. Vanem tagab, et lastel on võimalik teise vanema kõned või sõnumid vastu võtta ning suunab ja julgustab lapsi eemal viibiva vanemaga suhtlema.
1.8.Kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise tõttu võimalik, siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama.
1.9.Kui isa on laste sünnipäevade ajal Eestis, siis ta veedab lapsega aega sünnipäeval või eelneval või järgneval päeval kuni 3 tundi.
1.10.Kumbki vanem annab teisele vanemale reisimiseks nõusoleku. Teist vanemat tuleb reisi ajast ja sihtkohast teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Üldjuhul reisib vanem lastega ajal, mil lapsed peaksid olema suhtluskorra järgi selle vanema juures.
1.11.Kumbki vanem ei räägi lastele teisest vanemast halba. Vanemad ei tülitse laste juuresolekul. Tulenevalt koroonapiirangutest: 1) 2022.a viibib isa koos lastega Eestis 28.02. kuni 06.03 ja/või 23.04. kuni 01.05. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja lapsed ööbivad isa juures vähemalt ühe öö sh arvestavad vanemad laste valmisolekut koos isaga ööbimiseks. 2) Isa tuleb 2022.a Eestisse 3-4 korda, teatades laste emale oma tuleku aegadest 3 nädalat ette. Eestisse tulles, veedab isa lastega vähemalt kolm päeva ja laste valmisolekul lapsed ööbivad isa juures. Maakohus jättis lapse esindamise menetluskulud riigi kanda, muud menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda.
7.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus PKS §-le 123 ja § 143 lg-le 1. Laps Q on sündinud XX.XX.XXXX.a ja laps B on sündinud XX.XX.XXXX.a. Nende vanemad on C ja X. Lapsed ja vanemad elasid ühise perena Eestis kuni veebruarini 2020.a. Käesoleval ajal elavad lapsed koos emaga Eestis, laste isa elab Inglismaal.
8.Laste ema väitis menetluses läbivalt, et lapsed ei soovi isaga suhelda ja isa ei oska lastega suhelda. Nimetatud ema väited olid esitatud asjaolude põhjal kohtu arvates tõesed vaid seni, kuni lapsed koos isaga olla ei saanud. Menetluses ilmnes, et ema ei teinud pingutusi laste ja isa suhtlemise korraldamiseks ning ilmnes ema vastumeelsus laste ja isa suhtlemisele. Kohus selgitas, et laste soov isaga suhelda ja isa oskused lastega suhelda ei teki ilma tegeliku suhtluseta. Selleks, et lapsed tahaksid isaga suhelda ja isa omandaks oskused lastega suhelda, on vaja, et suhtlemine toimuks. Laste soov ja isa oskused ei teki iseenesest. Nähtuvalt laste
2-21-6622 esindaja arvamusest, oskas isa lastega suhelda kohe, kui selleks käesoleva aasta jaanuaris võimalus tekkis. Samuti nähtub laste esindaja arvamusest, et isaga koosolemine ei olnud lastele vastumeelne ja lapsed ei kartnud isa.
9.Isa väitis, et tal pole mõtet Eestisse lastega kohtuma tulla, kuna ema niikuinii ei luba. Samas ei ole näha, et isa oleks proovinud emaga kokkuleppeid saavutada ja näiteks teatanud mõistliku aja ette, et on Eestisse tulemas ja soovib lastega koos olla. Kohus pidas asjas 3 istungit, millest kahele isa ei ilmunud, põhjendades mitteilmumist eelkõige koroonapiirangutega ja rahapuudusega. Viimasele istungile isa ilmus ja kohtus ka lastega. Isa viibis Eestis 10.01.21.01.2022.a ning suhtles lastega, nähtuvalt laste esindaja arvamusest, edukalt. Kuna laste ja isa suhtlemine sujus kohe, siis asus kohus seisukohale, et lapsed ei ole isaga seni suhelnud põhjusel, et vanemad ei teinud suhtlemise korraldamiseks pingutusi.
10.Kohus peab määrama suhtlemise korra, mis pole mitte ainult laste huvides, vaid mida isa ka suudaks täita. Isa avaldas kohtuistungil, et ta on piirangute ajal valmis tulema Eestisse 3-4 aastas. Käesoleva aasta kohta avaldas isa valmisolekut olla koos lastega koolivaheaegadel
28.02.– 06.03. ja/või 23.04 – 01.05.
11.Kohtu lõplik seisukoht oli, et lapsed Q ja B vajavad suhtlemist eraldi elava isaga. Pool laste identiteedist on seotud isa rahvuse ja Suurbritanniaga. Laste huvides on, kui nad tunneb oma päritolu. Kultuurilised ja keelelised erinevused on vaieldamatult lapsi arendavad. Isaga koos saavad lapsed tundma õppida oma isapoolseid juuri, riiki ja sugulasi ning omandada briti inglise keele. Ema on korduvalt avaldanud, et isa ise ei tee pingutusi lapsega suhtlemiseks ning lisaks ka ei oska lastega suhelda. Laste esindaja viibis laste ja isa kolmanda järjestikuse kohtumise juures ja laste esindaja poolt kirjeldatust nähtuvalt sai isa lastega kontakti ning lapsed tundsid ennast isaga hästi. Laste ja isa suhtlemise korras on eristatavad 2 perioodi: koroonapiirangute aegsed kohtumised ja kohtumised pärast piirangute lõppu. Isa avaldas, et piirangud on talle takistuseks lastega suhtlemisel, kuna ta peab Eestisse reisides olema karantiinis nii Eesti kui ka Suurbritannias.
12.Oma põhinõudes soovis isa olla koos lastega kord kuus nädalavahetustel. Laste ema arvas, et kohtumised võiksid olla kolme kuu tagant nädalavahetustel. Ema ettepanek suhtlemise korraldamiseks üle kolme kuu ei ole kohtule mõistetav. Ka isa ettepanek, et kohtumised on kord kuus, on vähe, kuid arusaadavalt on isal ja lastel ajaliselt ja rahaliselt väga keeruline erinevates riikides elamise tõttu, sagedamini kohtuda. Kuna isa elab Suurbritannias ja ka seal mitte alaliselt, vaid ta töötab kaugsõidu autojuhina ja viibib sageli ära, siis on laste ja isa suhtlemine elektrooniliste vahendite kaudu äärmiselt oluline. Ema peab olema laste ja isa elektroonilise suhtlemise korraldamisel väga toetav ning kui lapsed ei soovi isaga netis suhelda, siis peavad mõlemad vanemad pingutusi tegema, et lapsed ja isa saaks kontakti.
13.Kohus ei saa kohustada kumbagi vanemat katma laste sõidukulusid Suurbritanniasse ja tagasi. Laste reisimine teise riiki sõltub paratamatult vanemate majanduslikest võimalustest. Samal põhjusel ei määranud kohus ka isa poolt taotletut, et ema tuleb lastele Suurbritanniasse järele. Kohus jättis tähelepanuta isa ettepaneku suhtlemise korraldamiseks laste sünnipäevade ajal ja haigestumise korral. Nimetatud punktid ei ole täidetavad, kuna vanemad elavad erinevates riikides.
14.Kohus reguleeris, et kui lapse reisimine vanema juurest vanema juurde ei ole lapse tervise tõttu võimalik, siis peab vanem nimetatut arstitõendiga tõendama. Kui vanem soovib lastega reisida väljaspoole Eestit või Suurbritanniat, siis tuleb teist vanemat reisi ajast ja sihtkohast
2-21-6622 teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Kumbki vanem annab teisele vanemale reisimiseks nõusoleku.
15.Lastel tuleb hakata oma teist päritoluriiki, Suurbritanniat, külastama võimalikult kiiresti. Kohus ei määranud Suurbritannia külastamist veel käesoleva aasta suveks, kuna selleks ajaks on isa ja lapsed saanud pikemalt koos olla ainult kas 2 või 3 korda. Isa ja lapsed ei ole veel saanud piisavalt omaette olla sh lapsed ja isa pole olnud olukorras, kus isa ainuisikuliselt laste eest hoolitseb. Kohus määras, et lapsed võivad koos isaga teise riiki reisida eelduslikult 2022.a oktoobris, aga hiljemalt 2023.a. Vanemate suhted on hetkel halvad ning lugupidamist teineteise suhtes pole märgata. Eeltoodust tulenevalt määras kohus lapsi säästva tingimuse, et lapsed ei kuuleks vanemalt teise vanema kohta halba. Määruskaebus
16.Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada, teha uus kohtulahend ja määrata, et lapsed suhtlevad isaga alljärgnevalt: isa külastab lapsi iga 3 kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et isa on ema sellest ette teavitanud 1 kuu; menetluskulud jätta avaldaja kanda.
17.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millise analüüsi ja arutluse tulemusena jõudis kohus määruse resolutsioonis vaidlustatud osas toodud tulemuseni.
18.Kohus ei ole suhtlemiskorda määranud laste huvidest lähtuvalt, mistõttu on kohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 143 lg 2 1 teist lauset koosmõjus PKS § 123 lg 1 ja lastekaitseseaduse § 21 lg 1.
19.Määratud suhtluskord ei loo mingisugust etteaimatavust ega kindlustunnet. Suhtluskord on juba eos mitte täidetav ja loob ainult olukorra, kus edasine kohtu sekkumine on vältimatu ja osapoolte vahelised suhted halvenevad veelgi. Määratud suhtluskord ei ole laste heaolu, stabiilsust, õigusi ja turvatunnet silmas pidav.Avaldaja suhtluskorra avalduses taotletu ei ole momendil reaalselt teostatav, kuna lapsed ei ole selliseks suhtluseks valmis. Mõlemad lapsed on väljendanud isa suhtes võõristust ja pelgust. Ei ole mõeldav sundida lapsi ilma nende nõusolekuta pikaajaliselt veetma aega isaga, keda nad kardavad.
20.Laste ema hinnangul on laste huve arvestav seisukoht selline, et avaldaja külastab lapsi iga 3 kuu järel nädalavahetusel reedest kuni pühapäevani. Koolivaheaegadel veedab isa lastega poole aja koolivaheaegadest Eestis eeldusel, et avaldaja on ema sellest ette teavitanud 1 kuu. Avaldaja on senise kahe aasta jooksul lapsi külastanud vaid kolmel korral. Laste emale teadaolevalt ei ole isa lastega ette võtnud ühiseid lastele sobivaid arendavaid tegevusi, va. mänguasjade kaupluse külastus.
21.Kohtumised isa elukohas ei ole ema hinnangul võimalikud enne, kui laste isa lähedussuhe on taastatud ja lapsed on näidanud üles valmisolekut avaldaja elukohta sõita ning avaldaja suudab laste emaga jagada lapsi puudutavat infot, sh. lapse ema ja tema pereliikmeid solvamata. Lapsi ei saa ega tohi sundida sõitma avaldaja juurde võõrasse riiki ja lastele tundmatusse keelekeskkonda. Tähtsaim põhimõte lapse parimatest huvidest lähtumisel on lapse arvamuse väljaselgitamine. Avaldaja soovib lastega regulaarselt suhelda, sh veeta lastega aega mitmed päevad järjest ja väljaspool Eestit. Vanem laps Q on väljendanud, et ei soovi isaga sellisel viisil suhelda. Avaldaja on väljendanud kahel Harju Maakohtus toimunud istungil, et ta sooviks
2-21-6622 Eestis lapsi külastada 2-4 korda aastas ja seda olenemata piirangutest. Suhtluskorra määramisel tuleks avaldaja poolt avaldatut arvestada. Kohus on määranud suhtluskorra mahus, milline on reaalset mitte täidetav, sest avaldajal puudub selleks reaalne võimekus.
22.Laste huvidega kooskõlas ei ole selline suhtluskord, mille kohaselt lapsed peavad veetma avaldajaga järjest kolm nädalat võõras keskkonnas. Avaldaja ja laste vahel puudub lähedane suhe. Kõik avaldaja ja laste kohtumised on aset leidnud avaldaja üüripinnal, külastuse ajal ei ole avaldaja pakkunud lastele muid arendavaid tegevusi, va. mänguasjapoe külastus. Samasugune oli avaldaja käitumine ka suveperioodil, kuid Covid piirangud puudusid. Laste huvides ei ole sellisel moel aja veetmine ja sellised tegevused ei aita kuidagi kaasa avaldaja ja laste vahelise suhte taastamisele ega tugevdamisele.
23.Emale jääb arusaamatuks, miks nõuab avaldaja koos lastega jõulude, aastavahetuse ja muude pühade veetmist. Varasemalt ei ole avaldaja kunagi eelnimetatud pühi tähistanud, kuna avaldajale ei meeldi pühad.
24.Käesoleva menetluse aja diagnoositi Q-l ATH (aktiivsus-tähelepanuhäire). Momendil on Rajaleidjas vormistamisel lapsele vajalike tugiteenuste tagamiseks vajalikud otsustused. ATH laste abistamisel on kõige olulisem järjekindlus, kindel päevarütm, rutiinid, reeglid, turvaline keskkond ja sobivad võtted, mida peaksid lapsega kokkupuutuvad täiskasvanud valdama. Kõike seda arvesse võttes, ei ole võimalik, et Q veedab pikaajaliselt aega eemal kodust, rutiinist ja mõistvast käitumisest. Avaldajal puudub oskus ja huvi erivajadusega last toetada ja see kahjustab Q heaolu ka arengut otseselt.
25.Seoses Q erivajaduse ja vanusega ei ole võimalik talle tagada ligipääs nutiseadmetele. Q-l on võimalus kasutada telefoni, kui ta soovib helistada oma vanaemale, vanaisale, emale, kasuisale või sõpradele. Ta on piisavalt võimekas ja vana sellise valikuvabaduse omamiseks. Q-l on olemas avaldaja telefoninumber ja soovi korral on lapsel on alati võimalus avaldajale helistada. Lapsel on ja jääb seadustest tulenev õigus see valik teha. Lapsele ei saa panna kohustust oma vanemaga suhelda, eriti juhul, kus laps selgesõnaliselt on väljendanud, et soovib avaldajaga suhelda otse, mitte läbi telefoni. Q on seda väljendanud kõikidele temaga kokku puutunud spetsialistidele ja lähedastele isikutele. Avaldaja on ka keeldunud võimalusest oma oskusi kõnede pidamiseks parandada, seega pole ta ka omalt poolt teinud midagi, et need kõned oleksid võinud toimida. Lapsega koos elavale vanemale ei saa panna kohustust survestada last avaldajaga telefonisuhtlust pidama.
26.Avaldaja on järjepidevalt halvustanud ema ja tema pereliikmeid. Ka viimasel kohtumisel 2022.a. jaanuaris vestles avaldaja lastega ebasobivatel teemadel. Avaldaja meenutas lastele varasemaid lähisuhte vägivalla juhtumeid avaldajale sobivas võtmes, ajades sellega lapsed segadusse, sest nende reaalsus meenutatuga ei kattu. Sellist järjepidavat käitumist nimetatakse vaimseks vägivallaks ja sellel on otsene lapsi kahjustav mõju. Avaldaja jätkuv suutmatus aru saada hea tava käitumisnormidest ja soovimatus aru saada, et tema käitumine kahjustab lapsi ei ole aktsepteeritav. Ka lastele sisendamine, et nende kasuisa, kes on B elu osa olnud juba poole tema teadlikust elust, ei ole lapsele oluline isik, on otseselt last kahjustav ja tekitab lapses suurt segadust ning ebakindlust. Avaldaja käitumine halvustada lastele olulisi ja kalleid pereliikmeid ja seeläbi lootes parandada enda suhteid lastega, on lubamatu ja lapsi otseselt kahjustav.
27.Lapsed on korduvalt väljendanud, et nad ei soovi pikemaks perioodiks koos avaldajaga Eestist lahkuda. Lapsed eelistavad avaldajaga kohtuda Eestis. Võttes arvesse isa pahatahtliku ja agressiivset suhtumist emasse, jätkuvaid alusetuid süüdistusi ja igasugust usalduse puudumist osapoolte vahel, ei ole laste reisimine välisriiki kooskõlas laste huvidega. Lapsi ei saa sundida
2-21-6622 minema vastu nende endi tahet. Laste esindaja ei pidanud vajalikuks menetluse ajal lastega kohtuda. Lastekaitsetöötaja kohtus lastega mitmel korral ja nähtuvalt esitatud kirjalikest seisukohtadest on Q-l reaalne hirm, et avaldaja võib nad nende tahte vastaselt Eestist ära viia. Laste esindaja arvamus on seega vastuolus lastega korduvalt kohunud ja vastavat pädevust omava spetsilisti arvamusega. Kohus oleks pidanud tõendeid hinnates lähtuma spetsialisti arvamusest. Menetlusosaliste seisukohad
28.Lastele määratud esindaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde. Isegi kui asuda seisukohale, et lapsed võõristavad isa, ei taha isaga suhelda ja suudavad isaga suhelda ainult lühiajaliselt, siis on tegemist probleemiga, mis vajab lahendust ja laste esindaja hinnangul ei lahendaks seda probleemi see, kui lapsed kohtuksid isaga harva ja vaid Eestis. Iga 3 kuu tagant kohtumine ja koolivaheajad on laste esindaja hinnangul pigem liiga harva, et saada üle võõrandumisest. Ema ettepanek ei sisalda midagi selle kohta, et kas ja kuidas käiks suhtlus laste ja isa vahel ajal, kui isa on Inglismaal. Saab järeldada, et ema leiab, et lapsed ja isa ei suhtle ajal, mil isa on Inglismaal. See pole laste huvides. Määruskaebuses taotletud suhtluskord on vähem laste huvides kui see suhtluskord, mille määras maakohus.
29.Eestkosteasutus oli seisukohal, et määruskaebuse tuleb sellisel kujul jätta rahuldamata. Lastekaitsespetsialist vestles laste Q ja B-ga nende kodus 28.03.2022.a. Mõlema lapse sõnul on ema palunud neil kodus öelda X kohta X, mitte issi. Lapsed ütlesid, et neile sobib kohtuda Xga Eestis, näiteks käia poes ja mängutoas. Laste jaoks on X-ga kohtumised toredad, kuna lapsed saavad otsustada mida nad teevad, mida söövad ja kus käivad. Q rääkis ka sellel korral, kuidas Inglismaal olles isa tegi emale haiget, visates ema pudeliga, kui Q oli ema süles. Q jaoks on see endiselt väga tugev mälestus, mis tekitab ärevust. Laste sõnul nad ei tea kus X praegu elab, st milline on tema kodu. Laste sõnul ei ole nad nendel teemadel X-ga rääkinud. B ei öelnud kordagi, et tema sooviks Inglismaale minna. Vestluse lõpus ütles Q, et talle sobib kui X tuleb Eestisse, kuid lisas, et nad võiksid kohtuda näiteks üks kord kuus, aga mitte iga kuu. Q ütles, et see võiks toimuda näiteks üle kuu, sest siis ta saab vahepeal ka puhata. Q sõnul on tal koolis praegu raske, sest ta ei saa alati kõigest aru. Mõlemad lapsed rääkisid ladusalt ingliskeelseid lauseid. Q on pigem see, kes X-ga kohtumistel vestleb, kuid ka B oskab vastata lihtsamatele küsimustele inglise keeles. Q sõnul X ei rääkinud viimane kord ema kohta midagi halba. Q ei julge minna koos vennaga või üksi (ilma emata) Inglismaale, sest kardab, et X ei luba neid enam koju tagasi. Q-l esineb ärevust Suurbritanniasse mineku ees ka seetõttu, et ta mäletab, mis seal ema ja isa vahel juhtus. Jätkuvalt lapsed ei soovi/oska ise juhtida vestlust isaga telefoni või video teel. Lastekaitsespetsialist vestles eraldi ka C-ga, kes kinnitas, et X ei ole laste emale ega Q-le pärast viimast kohtumist (veebruaris 2022) helistanud ega muud moodi ise ühendust võtnud. X on lastekaitsespetsialistile teada andnud, et ta püüab Eestisse tulla nii sageli kui võimalik, kuid kord kuus Eestis käia ei ole vahemaa tõttu võimalik. X sõnul ei peagi ta iga kuu Eestis lastega kohtuma, kui lapsed lubatakse ka Suurbritanniasse puhkama. X kinnitas, et on püüdnud enamus nädalaid oma lastele/Q-le helistada, kuid kõned ei lähe kunagi läbi ega neile ei vastata. X on mures, sest tema sõnul lapsed isegi ei tea, et isa püüab nendega kontakti saada. Lastekaitsespetsialistile teadaoleva info põhjal on 2022. aastal isa olnud Eestis kahel korral ning kohtunud nendel kordadel lühiajaliselt ka lastega. Laste huvides ei ole piirata sellisel määral laste kohtumisi isaga nagu ema soovib, seda enam, et Q ise tõi vestluses lastekaitsespetsialistiga välja, et temale sobib kohtumine näiteks kord kuus (üle ühe kuu). Laste huvidest lähtuvalt on äärmiselt oluline, et lastel oleks tagatud võimalus kohtuda isaga regulaarselt, sest lapsed ei eelista ja ei soovi suhelda isaga telefoni või video teel. Otsustamine selle üle, kas laps soovib isaga suhelda omal algatusel või kõnele/sõnumile reageerida, peab jääma lapsele. Ei ole võimalik panna lastega koos elavale vanemale igapäevast kohustust kõnedele reageerimise ja
2-21-6622 laste survestamise eest. Lastele jääb ema poolt soovitud suhtluskorra puhul aina vähemaks neid võimalusi, kus lapsed saaksid isaga jagada enda elus olulist informatsiooni/sündmusi neile sobival viisil. On jäänud selgusetuks, kuidas X suudab omalt poolt tagada kohtu poolt määratud suhtluskorra täitmist. Alternatiivne ettepanek on määrata uus suhtluskord järgmiselt: Isa kohtub lastega Eestis üle ühe kuu ühel nädalavahetusel (reedest-pühapäevani). Lastele on tagatud võimalus soovi korral saata isale sõnumeid, suhelda veebipõhise kõne vahendusel jm analoogne suhtlemine. Lastele on tagatud võimalused külastada X ja teisi sugulasi Suurbritannias, kui lapsed on selleks valmis ja seda soovivad.
30.Isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ema kanda. Nõutav suhtluskord ei ole kooskõlas seadusega, kahjustab laste huve, heaolu ja kiindumussuhet isaga. Sellele lisaks on määruskaebus sisult täielikult paljasõnaline, tõendamata ja eluliselt ebausutav. Kohtu poolt määratud suhtluskord on vastupidiselt määruskaebuses toodule laste suhtlemist isaga detailselt korraldav, mis eelduslikult tagab stabiilsuse, rutiini, mugavuse ja etteaimatavuse. Lapsed on iseseisvalt avaldanud soovi isaga suhelda ning temaga koos aega veeta, isa elukohta külastada ning kohtuda isapoolsete sugulastega. Tänasel hetkel on isa laste maailmast välja lõigatud võimalikult palju ning suhtlemise võimaldamine toimub ema suva ja ühepoolse tahte alusel. Isa ka viimasele kohtumisele veebruaris 2022 tulemisel eelnes järjekordselt laste ema poolt valikuline info, kohtumiste ärajäämine ja teadlikult koroonapiirangutest takistuste otsimine. Tingimuslik kohtumise korra kolme kuu jooksul on laste ja isa suhet juba eos pärssiv ning kiindumussuhte tekkimist välistav. Lisaks oleks laste esindaja meelest liiga piirav see, kui laste isa saab lastega kohtuda ainult Eestis, vaid põhjendatud on laste isa soov teatud mahus viibida lastega koos ka oma koduriigis ja sugulaste juures. Lapsed on suurema osa oma elust elanud Inglismaal. On igati mõistetav, et kui isal võimaldatakse lastega niivõrd piiratud määras suhelda, soovib ta seda sisustada nii nagu tema õigeks peab. Ema väidab, et lapsed ei ole valmis isaga ööbima, kuigi on selgelt kohtuistungil kinnitanud, et avaldaja oli kooselu jooksul tihti puudutatud isiku III töökohustuste tõttu vanem, kes hoolitses laste magamamineku eest. Isale on oluline võimalus veeta pühadeaeg lastega samas mahus nagu seda on võimalik teha emal (üle aasta). Lapsele diagnoositud ATH-häire ei ole takistuseks lapsega suhtlemisele või kohtumisele. ATH häire ei ole haigus vaid käitumishäire, mis mh nõuab ka lapsevanemalt endalt olulisel määral suurema koostöö tegemist teise lapsevanemaga, et lapsele oleks tagatud selgus ja kindel ajakava. Ema tegeleb laste võõrutamisega. Menetluse edasine käik
31.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja §-le 667 tuginedes seisukohal, et määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning vaidlustatud kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras, et eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa suhtluskord lastega tingimustel vastavalt käesolevale määrusele. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohtu määrus muutmata jääb, selles toodud õiguslike põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-test 5 ja 6 ning §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
2-21-6622
33.Määruskaebusest nähtuvalt heidab ema maakohtule ette nii menetlusõiguse normide rikkumist kui materiaalõiguse väära kohaldamist.
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita ei ole võimalik. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus oma otsustust piisavalt jälgitavalt ja arusaadavalt põhjendanud. Arusaadav on, et maakohus määras suhtluskorra, pidades konkreetsete laste huviks õigust tunda nendest lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa), kellega suhtlus oli takistatud nii Covid piirangute tõttu, aga ka põhjusel, et vanemad ei teinud selleks oma halbade suhete tõttu piisavalt pingutusi, sh esines emal vastumeelsust laste ja isa vahelise suhtlusele ning isa ei püüdnud lastega suhtluse korraldamiseks emaga mõistlikke kokkuleppeid saavutada.
35.Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohtu määrus ei pruugi olla täidetav ja loob võimaluse edasisteks vanematevahelisteks vaidlusteks. Nimelt ei ole maakohtu määruse resolutsiooni punktist 2) arusaadav, millistel aegadel lapsed isaga Eestis ja Suurbritannias eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, hiljemalt alates 2023.aasta jaanuarist kohtuvad. Määruse põhjendustest võib aru saada seda, et kuna vanemad nägid vajadust kohtu määratud suhtluskorra järele, lähtus maakohus eeldustest, et vanemad hakkavad täitma ka jõustumata lõpplahendit, mille tagajärjel toimub lastel isaga enne isa elukohariigi külastamist piisav hulk (ööbimistega) kohtumisi vanemate poolt kokkulepitud kuupäevadel ja kohas vastavalt maakohtu määruse resolutsiooni punktile 1). Määruse resolutsiooni punktist 2) nähtuvalt ei ole maakohus laste ja isa suhtluse algust välisriigis nende eeldustega sidunud.
36.Maakohtul tulnuks tähele panna, et lisaks avalduses nõutule avaldas isa ärakuulamistel, et näeb, et lapsed külastavad teda Ühendkuningriikides või veedavad temaga vähemalt koolivaheajad, isa saab lapsi külastada 3-4 korda aastas ning ülejäänud kordadel tuleksid lapsed Inglismaale, isa kannab kulud kui tuleb Eestisse ja emaga pooleks, kui lapsed tulevad UK-sse (tlk 94 pöördel ja 95, 113). Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks maakohtul eelnevat ning vanemate pingelist suhtlust arvestades määruse resolutsiooni punktis 2) märgitud laste ja isa suhtluskord ette näha konkreetsemalt. TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 463 lg-st 2 tulenevalt kohaldub see põhimõte ka kohtumäärustele. Kohtupraktika kohaselt peab kohtu määratud suhtluskord olema selge ja täidetav (vt nt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 28). Vajadusel saab kohus määrata suhtluskorra reeglid omal algatusel, arvestades, et TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita asjades seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seaduses ei sätestata teisiti.
37.Eelnimetatud eksimusest tulenevalt ei saa päris põhjendamatuks pidada ka määruskaebuse esitaja etteheidet maakohtule seonduvalt materiaalõiguse normide väära kohaldamisega.
38.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
39.Kohtupraktikas on rõhutatud, et vanema ja lapse suhtlemist korraldades määrab kohus vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lg 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanema ja lapse suhtlemise korda
2-21-6622 määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu 09.11.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-183-11, p 21).
40.Iseenesest leidis maakohus õigesti, et käesoleval juhul on konkreetsete laste huviks õigus tunda oma lahus ja välisriigis elavat vanemat (isa) ja temaga suhelda, sh tema elukohariigis. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul on lapse huvides suhelda ka välisriigis elava vanemaga, sh selle vanema tavapärases elukeskkonnas ja kohus saab lapse kohanemisvajadust arvestades määrata astmelise suhtluskorra (vt Riigikohtu 05.11.2014.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p-d 26 ja 27).
41.Maakohus oleks pidanud laste ja isa suhtlemise korraldamisel arvesse võtma täiendavalt ka seda, et laste huvideks tuleb pidada nende elukorralduse stabiilsust, rutiinsust, ettenähtavust ja piisava turvatunde kujunemist suhtluseks isaga väljaspool Eestit isa elukohariigis. Nimetatud turvatunde kujunemiseks vajavad lapsed ringkonnakohtu hinnangul kohanemisaega, arvestades, et Covid piirangute ja vanemate piisava pingutuse puudumise tõttu ei näinud nad isa 15 kuud (tlk 95), suhtlus isaga sidevahendite teel ei ole olnud toimiv või on olnud takistatud (tlk 40, 95 pöördel, 96 ja 96 pöördel, 99 pöördel, 101, 102, 112 pöördel), lapsed on väljendanud (ebaselgeks jäänud tekkepõhjusega) hirmu selle ees, et isa varastab nad ära ja viib Suurbritanniasse (tlk 40 pöördel) ning kuigi suhtlus laste ja isa vahel sujus nende kolmandal kohtumisel ladusalt ja laps Q avaldas valmidust isaga Inglismaale minna, ei olnud laps B ilma emata selleks valmis (tlk 118).
42.Määruskaebusmenetluses isa poolt 07.11.2022.a esitatud seisukohast nähtub, et ema töötab endiselt laste ja isa suhtlusele vastu ja teeb kõik, et isa Eestisse saabumisel oleksid kohtumised limiteeritud, tihti ei sobi emale isa välja pakutud ajad ja ta on arvamusel, et ei pea kohtulahendit täitma. Ema ei ole neid väiteid vaidlustanud. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kuigi isa on lastega siiski suhelda saanud, ei ole laste ja isa suhtlus muutunud regulaarseks ning vanemad ei ole selle korraldamisel maakohtu määratust juhindunud. Seda arvestab ringkonnakohus kohanemisperioodi määramisel. Ringkonnakohus arvestab sedagi, et lastele määratud esindaja vahetute muljete kohaselt ei olnud lapsed isaga suheldes ärevil, negatiivselt pinges ega võõristanud teda, laste ja isa suhtlus oli avatud, lapsed olid rõõmsad ja lõbusas meeleolus ning avaldasid soovi isaga tihti kohtuda ja teda eelkõige füüsiliselt näha, laps Q väljendas tahet isaga Inglismaale minna, laps B oli sellega nõus kui ema kaasa tuleb (tlk 117-118).
43.Ringkonnakohus on seisukohal, et alust keelata laste suhtlust isaga tema elukohariigis ei ole. Kuigi eestkosteasutuselt määruskaebusmenetluses laekunud arvamusest nähtuvalt on laps Q taas väljendanud hirmu koos vennaga või üksi Inglismaale minna, kartes, et isa ei luba neid enam koju tagasi (tlk 187), ei nähtu dokumendist, et kirjeldatud kartus johtuks konkreetselt isa käitumisest. Arvestades, et isa on ärakuulamistel korduvalt kinnitanud, et soovib lapsi külastada Eestis ning näeb lapsi end külastamas tema elukohariigis, puudub hetkel alus kahelda, et isa ei pea kinni vanemate kokkuleppest, mille kohaselt jäi laste elukohariigiks Eesti. Laps Ql diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega seotud dokumentatsiooni (tlk 163-169, 192-193) alusel ei ole tuvastatav, et selle häire tõttu oleks lapsel soovituslik pikaaegset emakodust eemalviibimist vältida. Ema poolt väidetud isa oskamatus arvestada laps Q erivajadusega on ületatav spetsialistidega suhtluse, isa (enese)harimise teel, aga samuti last puudutava olulise terviseinformatsiooni jagamisega ema poolt isale, arvestades, et vanematel on ühine hooldusõigus (tlk 2 pöördel).
2-21-6622
44.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et lastes võimaldab piisava turvatunde isaga suhtluseks isa elukohariigis Suurbritannias kujundada laste ja isa suhtlus kuue järjestikuse kuu vältel Eestis maakohtu määratud viisil ja korras. Nimetatud kohanemisaja järgselt on laste ja isa suhtlus eelduslikult muutunud (taas) nii turvaliseks, et lastes on tekkinud valmidus viibida isa kodus tema elukohariigis. Ringkonnakohtu hinnangul võiks esimene külastus toimuda suhtluse seitsmendal järjestikusel kuul ja olla seitsme päeva pikkune periood ning järgnevad külastused isa elukohta võiks toimuda iga kolme kuu tagant, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Maakohtu määratud erikord seonduvalt vaheaegade ja erinevate pühadega rakenduks siiski alates 2024.aastast, et lapsi liigse reisimisega mitte väsitada.
45.Võttes arvesse ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti ja maakohtu eksimusi, tuleb vaidlustatud määrus tühistada osas, milles kohus määras, et eelduslikult alates 2022.a oktoobrist, kuid hiljemalt alates 2023.a jaanuarist viibivad lapsed koos isaga nii Eestis kui ka Suurbritannias (resolutsiooni punkt 2)) ning teha selle asemel uus määrus, millega määrata isa suhtluskord lastega järgnevalt: Eeldusel, et isa on lastega kohtunud poole aasta vältel, so kuue järjestikuse kuu jooksul Eestis igas kuus ühe nädalavahetuse alates reedel kl 18.00 kuni pühapäeval kl 17.00, kohtub isa lastega edaspidi iga kolme kuu järelt samadel tingimustel oma elukohariigis, so Suurbritannias, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Muul ajal toimuvad laste ja isa kohtumised samadel tingimustel Eestis. Esimene laste ja isa kohtumine Suurbritannias toimub laste ja isa suhtlemise seitsmendal kuul, so eelduslikult 2023.a juulikuus ja on suvevaheaega arvestades erandlikult ühe (1) nädala pikkune, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Laste suhtlus isaga seonduvalt vaheaegade, ülestõusmispühade, jõulupühade ja aastavahetusega rakendub alates 2024.aastast, eeldusel, et lapsed on saanud isaga suhelda vastavalt eeltoodud üldisele korrale ja tingimustele.
46.Maakohtu määrust tuleb täiendada ka laste üleandmise täpse korraga ning määrata see järgnevalt: Isa tuleb lastele nende koju järele, võtab lapsed ning toob lapsed tagasi koju. Emal on kohustus isale võimaldada lastega kohtumised ja lapsed isale üle anda. Kui suhtluskorra järgi viibivad lapsed isaga Suurbritannias, on emal kohustus lapsed koos reisidokumentidega lennureisi eelselt isale tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nimetatud ajal ja kohas üle anda.
47.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kohtute diskretsiooni piiridesse mahub võimalus määrata suhtluskord selliselt, et kohus määrab, kelle kanda jäävad lapse reisimisega kantud kulud. Arvestades, et isa on avaldanud valmidust need kulud kanda, tuleb määrata, et kõik laste Suurbritanniasse reisimisega seonduvad kulud kannab laste isa. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määruse õiguslikest põhjendustest välja jätta seisukoht, et kohus ei saa kohustada kumbagi vanemat katma laste sõidukulusid Suurbritanniasse ja tagasi.
48.Muus osas ei tuvasta ringkonnakohus maakohtu määruse vastuolu laste huvidega. Määruskaebuses ei ole esitatud kaalukaid argumente ning asjas puuduvad tõendid, mis võimaldaks asuda seisukohale, et laste igakuist suhtlust isaga ei tohiks soosida ja see oleks laste huvidega vastuolus. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda (vt Riigikohtu 14.03.2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-612, p 18).
49.Määruskaebuses esitatud ema ettepanekut, mille kohaselt suhtleksid lapsed isaga iga kolme kuu tagant ja poole koolivaheaegade ajast, ei ole eestkosteasutus ega lastele määratud esindaja toetanud. Arvestades, et pere elas varasemalt Suurbritannias ning isa osales igapäevaselt laste elus, viibides nädalas keskmiselt 3-4 ööd ilma emata lastega üksi (tlk 95), laste suhtlus isaga
2-21-6622 vähenes vanemate lahku mineku tõttu oluliselt ning on pikemat aega olnud Covidist tingitud piirangute ja vanemate piisavate pingutuste puudumise tõttu puudulik, ei arvesta ema määruskaebuses tehtud ettepanek ringkonnakohtu hinnangul laste huvi tunda oma isa, (taas)luua ja säilitada temaga lähedane suhe.
50.Eeltoodud põhjusel ei arvesta ringkonnakohus ka eestkosteasutuse poolt määruskaebusmenetluses tehtud ettepanekut, et lapsed võiksid isaga suhelda üle ühe kuu, kuna laps Q seda soovis. Liiatigi järeldub arvamusest, et laps Q seostab puhkamisevajadust mitte isa, vaid oma õpiraskustega koolis, mis saavad ringkonnakohtu hinnangul eelduslikult leevendust peale seda, kui koolivälise nõustamismeeskonna poolt soovitatud tugi (tlk 192-193) on rakendatud.
51.Seoses määruskaebuse esitaja etteheidetega isale lastega ühise aja sisustamise osas Eestis ja tema sooviga veeta lastega ka pühasid, märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust laste ja isa suhtluse vähendamiseks ema soovitud mahus ja viisil. Isale ei saa ette heita soovi veeta pühad lastega. Emal, kes elab lastega igapäevaselt koos ja tunneb neid seetõttu paremini kui isa, on alati võimalus isa sidet lastega soodustada, esitades oma ettepanekud, millised tegevused isaga koos võiksid olla lapsi arendavad ning neile huvipakkuvad. Kohtupraktika kohaselt saab riik PKS § 143 lg-te 3-5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu 17.11.2021.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2). Selliseid asjaolusid kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole.
52.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust muuta maakohtu määrust ka osas, milles kohus määras laste ja vanemate suhtluse elektrooniliste sidevahendite teel. Maakohus on oma otsustust selles osas piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole alust selles osas teistsuguseks järelduseks. Ema määruskaebusest järeldatav soov, mille kohaselt ei toimuks laste ja isa vahel üldse mingisugust suhtlust sidevahendite teel, ei ole kooskõlas laste huviga tunda oma isa ja temaga suhelda.
53.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse väited on selles osas ka vastuolulised, arvestades, et ühelt poolt väidab ema, et seoses laps Q erivajaduse ja vanusega ei ole võimalik talle tagada ligipääsu nutiseadmetele, millest võib järeldada, et lapse telefonisuhtlus on igal juhul ja alati kõigi isikutega välistatud. Teisalt väidab ema aga seda, et lapsel on võimalus kasutada telefoni, kui ta soovib helistada oma vanaemale, vanaisale, emale, kasuisale või sõpradele. Ema näib soovivat jätta vastutus isaga telefonisuhtluse korraldamise osas laps Qle, olgugi, et eestkosteasutus on menetluses läbivalt rõhutanud, et see vastutus on vanemate kanda ning selles vanuses lapsed ei pea ise vestlust juhtima. Arvestades, et suhtlus vanavanematega toimib ema kinnitusel nii, et lapsed suudavad ise teha ilma juhenduse ja abita telefonikõnesid (tlk 100), on maakohtu seisukoht, et ema peab olema laste ja isa elektroonilise suhtluse korraldamisel väga toetav ning suunama ja julgustama lapsi isaga suhtlema, põhjendanud. Puudub mõistlik põhjus, miks ei peaks laste ja isa suhtlust elektrooniliste sidevahendite teel soodustama, seda enam, et isa on selleks valmisolekut avaldanud ja lapsed tegelikult oskavad telefoni kasutada. Lapse poolt väidetud igavuse tekkimine kõne jooksul on välditav vestlusteemade etteplaneerimisega.
54.Maakohtu määrust ei ole alust muuta ka osas, milles kohus määras, et kumbki vanem ei räägi lastele teisest vanemast halba ning vanemad ei tülitse laste juuresolekul, arvestades, et vanemate suhted on pingelised ning ka määruskaebuses tugineb ema endiselt väidetele, et isa räägib temast halba. Maakohus leidis õigesti, et selline määrang kaitseb lapsi.
2-21-6622
55.Määruskaebuse esitaja on väitnud ka seda, et avaldajal puudub suhtluskorra täitmiseks reaalne võimekus. Tsiviilasja materjalide põhjal ei ole sellise järelduse veenev tegemine ringkonnakohtu hinnangul hetkel võimalik, arvestades, et avaldusest nähtuvalt taotles isa suhtluskorda, mis võimaldaks tal lastega kohtuda igakuiselt, sh tema elukohariigis, kinnitas oma tahet maakohtu menetluses toimunud ärakuulamistel ega ole maakohtu määrust vaidlustanud.
56.Kuna ema määruskaebus jääb suuremas osas rahuldamata ning isa esitatud avaldus on olulises osas rahuldatud, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust.
57.Lõpetuseks teeb ringkonnakohus ladusa suhtluse tekkimise huvides ja võttes arvesse, et lastes tekkinud lapseröövi hirmu põhjused on kogu menetluse vältel jäänud ebaselgeks isale ettepaneku eelnimetatud kohanemisaja vältel kaaluda võimalikku koostööd eestkosteasutusega, selgitamaks välja lastes väljendunud hirmu põhjused ja selle likvideerimise võimalused. Mõistlik oleks samal eesmärgil välja selgitada ka see, mis aitaks laps Q-l tulla toime temas jätkuvat traumakogemust loova minevikusündmusega, mis leidis aset vanemate kooselu ajal Suurbritannias ja mille käigus viskas isa ema pudeliga, kui laps oli ema süles (tlk 186). Selgitused
58.Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 143 lg-st 21 tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.
59.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 26 kohaselt, kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele kohaldatakse enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Taotluste lahendamine
60.Puudutatud isik III (ema) esitas määruskaebusmenetluses 08.04.2022.a taotluse uute ja määruskaebuse esitamise järgselt 07.03.2022.a esitatud tõendite juurdevõtmiseks. Ringkonnakohus rahuldab eelnimetatud taotluse TsMS § 238 lg 1 alusel ja võtab tõenditena asja materjalide juurde: 08.04.2022.a esitatud Haridus-ja Noorteameti otsuse nr 3.1-2/22/799-2 ning 07.03.2022.a esitatud Haridus- ja Noorteameti eripedagoogi individuaalse nõustamisteenuse kokkuvõtte, XXX kooli õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ja 1.g klassi õpilase Q ümarlaua protokolli. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
61.TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1
2-21-6622 alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane. Ringkonnakohus määrab eraldi määrusega kindlaks lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud, juhul kui vastav taotlus esitatakse.
62.Määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punkti 4 osas. Muus osas võib määrusele esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest.