2-22-4507/40 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

1.Viru Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu elatise vähendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt, Viru Maakohtu 08. märtsi 2021.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti Xlt lapse kasuks välja elatis alates 11.02.2021 kuni lapse Y täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.2038 summas 292 eurot kuus. Hagejale on Eesti Töötukassa 02.02.2022 otsusega nr XXXXXXXX määratud töövõimekaotus. Eesti Töötukassa 04.02.2022 otsusega töövõimetoetuse määramise kohta on talle arvestatud töövõimetoetuse suuruseks ühe kalendripäeva kohta 8,6241 eurot perioodil 25.01.2022–24.01.2027. Seega saab ta töövõimetoetust ühes kalendrikuus keskmiselt 258,72 eurot. Muid sissetulekuid ei ole, samuti puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita rahalisi kohustusi. Hagejalt on välja mõistetud elatis suuremas summas, kui on tema sissetulekud. Olles puuduva töövõimega isik, kellel väljavaated tööd teha on olematud, on talle kohtuotsusega pandud ülejõukäiv rahaline kohustus. Ta ei keeldu katmast lapse kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. Soovib ka veeta aega oma lapsega, mis lapse ema vastuseisu tõttu on seni olnud võimatu, kuid loodab tulevikus lapse elus siiski osaleda. Olgugi, et on hulgaliselt tasuta ajaveetmise võimalusi, siis täielikult ilma kuludeta seda teha ei õnnestu. Ainuüksi transpordikulu lapse elukohta (Jõhvi) ja tagasi (Tallinn) on märkimisväärse suurusega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et hageja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Perekonnaseaduse § 101 uue redaktsiooni kohaselt on muutunud elatise arvestamise alused ning väljamõistetav elatis on käesoleval ajal tavapäraste asjaolude korral 213 eurot. Ainuüksi seaduse muudatus on tekitanud uue õigusliku olukorra ning on aluseks väljamõistetud elatise vähendamiseks ning asjaolude täpsustamiseks. Arvestades hagiavalduses toodud asjaolusid ja tegelikku majanduslikku olukorda, on ta võimeline maksma oma tütrele elatist igakuiselt maksimaalselt summas 60 eurot. Selles summas on valmis sõlmima ka kompromissi. On seni püüdnud pingutada,

6.Kostja esindaja, vandeadvokaadi Marina Kelpman esitas 14.04.2022 vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Esindaja leiab, et ükski hageja poolt märgitud asjaoludest ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole tõendanud asjaolusid, et tema majanduslik olukord on halvenenud. Hageja elustiil ei ole muutunud ning vastab tema tavalisele elulaadile, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et hageja eesmärk on varjata tõeseid asjaolusid tegelike sissetulekute kohta. Kostja kahtlust toetab kaudselt asjaolu, et hageja kasutas kostjale elatise osalisel tasumisel Suurbritannias asutatud Revolut panga kontot XXXXXXXXXXXX. Alates 01.04.2022.a. on elatise arvutamise baassummaks 209.20 eurot kuus. Hageja esitas tõendina MTA tuludeklaratsiooni, millest nähtuvalt on hageja 2021.a. tulu summaks 0,00 eurot. Samas nähtub Eesti Töötukassa otsusest, et hageja on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige. Kostja seaduslikule esindajale on teada, et hageja sõidab igapäevaselt uuema Volvo sõiduautoga ning hageja sissetulek on tegelikkuses palju suurem, kui seda on näidatud hagiavalduses. Kostja seaduslik esindaja teab seda enda kogemusest, sest ka varasema kooselu jooksul ei töötanud X ametlikult, kuid tema sissetulek varjatud allikatest oli piisav ja pere ei tundnud millestki puudust. Kostja on seisukohal, et käesolevas asjas puuduvad mõjuvad põhjused elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Hagejal hiljuti tuvastatud osaline töövõime samuti ei vabasta hagejat oma lapsele elatise tasumise kohustusest. Kostja rõhutab, et hageja võime töötada ei ole oluliselt muutunud, võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ja hagejale ei ole määratud ka täieliku töövõimekaotust. Kostja esindaja arvates hageja tegelik materiaalne olukord ei ole halvenenud ning käesoleval ajal soovib hageja parandada oma materiaalset olukorda kostja arvel, vähendades oma kohustust lapse Y ees. Hageja sissetuleku vähesus on tema enda vaba valik. Hageja on äriühingu juhatuse liige ning on võimeline teenima töötasuna märgatavalt suuremat tasu, kui hagiavalduses on märgitud. Hageja omab juhtimisoskusi ja võimeid, mis käesoleval ajal on tööjõuturul nõutud. Tööportaalides on tööpakkujate hulgas väga mainekaid tööandjaid, kus pakutav töötasu algab 1 000 eurost. Kuna hageja ei ole sobivat tööd

leidnud, asub kostja seisukohale, et hagejal puudub tegelik soov ja motivatsioon ametliku töö leidmiseks, kuna piisavat sissetulekut annab mitteametlik sissetulek. Ka ei ole hageja lisatulu teenimise võimaluse puudumist üldse põhistanud ega tõendanud. Samuti ei nähtu kostja hagiavaldusest tõendeid, et esineks mingi oluline takistus hageja enda ja lapse ülalpidamiseks piisava sissetuleku hankimiseks. Hageja majandusliku seisundi ülevaade on eluliselt ebausutav, hageja tulud on selgelt varjatud. Kostja on 2-aastane ning tema vajadused kasvavad. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga 2021. aastal on elukallidus kordades tõusnud. Kostja on seisukohal, et elatise kindlaksmääramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ja arvestada lapse kasvatamise kulutusi; lapse elukvaliteet langeb oluliselt, kui elatis väheneb alla 200 euro. Kostja leiab, et elatise suuruse muutmiseks hageja taotletud ulatuses ei ole alust, kuna hageja varaline seisund ei ole võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks ka eelmise kohtulahendi asjaolud. Kuna hagejal on soovi korral võimalus tööturult ja ettevõtlusest piisavat tulu saada, puudub kostja hinnangul alus hagi rahuldamiseks hageja nõutud ulatuses ja kostjale makstava elatise vähendamiseks. Kostja ei ole nõus elatise vähendamisega 60 euroni kuus, kuna hagist jääb selgusetuks, kuidas, kes ja milliste vahenditega siis lapsele asju, toitu jne hakkab ostma. Lapse ülalpidamiseks tasumisele kuuluva igakuise elatusraha määra 60 euroni kuus vähendamise korral kasvaksid paratamatult ema osakaal lapse ülalpidamises. Kuna lapse kulud ei vähene, vaid pigem kasvavad, siis see tõstatab küsimuse, et millest tulenevalt on emal lapse ees suuremad kohustused kui isal. Kostja seadusliku esindaja (lapse ema) sissetuleku seis hetkel on selline, et ta saab Jõhvi Vallavalitsuse poolt toimetulekutoetust endale ja kahele lapsele keskmiselt 452,18 eurot kuus, so 150 eurot ühe pereliikme kohta, kohtutäituri Elin Vilippuse poolt kinnipeetud elatist ning elatisabi, peretoetust ja vanemale tütrele makstavat elatist Wi poolt. Kostja esindaja on saanud hagejalt osaliselt kantud elatist perioodil 13.11.21- 13.04.22 ehk poole aasta eest kokku summas 180 eurot. Seejuures eluaseme kommunaalkulude nelja viimase kuu keskmine summa on 204,98 eurot. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja on sunnitud viibima lapsehoolduspuhkusel (kostja on alles 2-aastane), siis muud sissetulekut perel pole. Kõik eelpool nimetatud Qle laekuvad summad (peale peretoetuse) varieeruvad, vanemale lapsele makstav elatis on ebastabiilne ja ei laeku iga kuu. Keskmine kuusissetulek kolmeliikmelisele perekonnale on keskmiselt alla 650 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 800 eurot. Kostja seadusliku esindaja majanduslik seis tuleneb lapsehoolduspuhkusel viibimise asjaolust, hagejal aga puuduvad takistused piisava sissetuleku teenimiseks. Kostja märgib, et ei ole eluliselt usutav, et isik elatub ainult töövõimetoetustest, mis on ühes kalendrikuus keskmiselt 258,72 eurot ja seejuures elab uhkes eramajas, sõidab uue sõiduautoga, tegeleb ettevõtlusega ning on äriühingu XXX juhatuse liige. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel ta sissetulekud on nii väikesed ning miks töökoha leidmine on võtnud nii kaua aega ning mis ta on teinud selleks, et leida uus tasuvam töö. (tl. 38-51)

kuid töötukassa ei võta arvele neid, kellel on riiklik toetus pensioni näol ja avalikult kättesaadavad tööpakkumised ei sobi oma iseloomu poolest, hageja ei ole võimeline füüsilist tööd tegema. Hageja pakkumine oleks, et kuni peetakse kinni 80 eurot, maksab ta 20-20 eurot ning kui on tasutud, siis kokku 100 eurot. Isegi kui kohus mõistaks välja 150 eurot, siis tema pensionist üle 80 euro kinni ei peeta, lihtsalt võlg koguaeg suureneb. Hageja jääb esitatud hagi juurde. Hageja märkis, et ta on juhatuse liige sõbra firmas, kuna seda nõuab seadus. Osalust ta firmas ei oma. Ka ei ole tal olnud kunagi selliseid sissetulekuid, et omada uhkeid autosid ja uhket maja. Maja on endise abikaasa oma ja saadud pärandiks, tal puudub seos selle majaga, autot lubab tal kasutada eksabikaasa, tingimusega, kui on vaja näiteks mingit nõu ja ta tuleb vastu talle, et saaks last näha. Käib iga nädal lapsega kohtumas, mis on ka suur kulu, arvestades tõusnud kütuse kulusid. Enne kohtuotsust jäi ära 16 kohtumist. Hageja jääb esitatud hagi juurde. Igakuiselt 20-30 eurot kannab ta ise üle lapsele. Tal on xxx ja selle rohud on ääretult kallid, lisaks on tal korduv xxx, liikumispuue. Selleks, et oma last näha, peab ta võtma 2 kanget tabletti valuvaigistit, et suudaks sõita Jõhvi ja tagasi. See on kõik dokumenteeritud ja arstid on teinud ekspertiisid selle kohta. Ekspertiisid on nõus edastama, aga kuna tegemist on isiklike andmetega, siis palub, et kohus ei avaldaks vastaspoolele neid andmeid. Tal on osaline töövõimetus, üle 50%. Osaline töötamine ei ole võimalik, kuna keegi ei võimalda töötada osalise tööajaga. Nendel erialadel, kus tema teadmisi omab, teevad juhid 10-12 tunniseid tööpäevi. Temale jääv summa 200 eurot ei ole piisav, kuid tal ei ole muud võimalust, iga kord, kui lapsega kohtub, on tal midagi kaasas, või käib lapsega poes, et midagi osta. Elatise võlg moodustab umbes 2 800 eurot, enne oli see üle 3 000 euro. Hageja märkis, et lapse ema Q on temast 20 aastat noorem ning ta arvab, et mõlemad vanemad peavad vastutama laste eest vastavalt oma võimetele. Ql ei ole ühtegi puuet, kuid ta pole leidnud võimalust isegi poole kohaga tööle minna. Hagejal on paremal käel näpud tagasi õmmeldud, paremas jalas raudtoru, kaks xxxt, kaks korda on olnud koomas, nüüd tehti vasakule käele operatsioon, pandi metall sisse, ta ei tohi olla püsti või istuvas asendis üle kahe tunni. Q rasestus kunstliku viljastamise teel, ta oli teadlik hageja majanduslikust olukorrast. Et võimaldada Qle ilusat elu, võttis ta sõbralt laenu 10 000 eurot, mis tuleb tagasi maksta, selle laenuga remonditi Qle kuuluv korter, kus ta praegu elab. Kohtutäitur peab kinni Sotsiaalministeeriumist. Kostja seadusliku esindaja sõnade kohaselt oli elatise võlgnevus ca 3000 eurot. Q märkis, et X on haritud ja ajutöö on alati väga hinnatud, isa valdab mitmeid keeli, soome eesti, vene, mingil määral ka inglise keelt, tal on palju kogemust ettevõtluses, see firma, kus ta töötab, on tehtud nende kooselu ajal ja spetsiaalselt selleks, et tema xxxna veaks turiste ja sõber on seal ainult selle pärast, et siis olid nõudmised teiste kohtutäiturite poolt Xi vastu. Ta ise ei saa töötada, kuna tal on praegu väga raske tervislik seisukord seoses depressiooniga, ta võtab antidepressante ja kohtub psühholoogiga. Töövõimetust tuvastatud ei ole. Laps on riietes, vitamiinid, hea toit, üritab kõike teha, ise on kõhna, sest sööb väga vähe ja teine laps on tal ka. Teise lapse isa üritab toetada, viimase poole aasta jooksul on kandnud igakuiselt 250 eurot kuus. Kostja määratud esindaja, vandeadvokaadi abi M. Kelpman hagiga ei nõustunud. Esindaja märkis, et hageja võiks võtta endale täiendava töö, osaline töövõimetus ei keela töölkäimist. Esindaja nõustus, et olukord on möödapääsmatu, ehk siiski püüda suurendada seda summat mingil määral, kas 150 eurot on hagejale liiga palju. Laps kasvab, vajab asju, peab leidma kompromissi, mis oleks emale vastuvõetav. Vanem, kes soetas lapse, peab suutma tagada selle ülalpidamise. Äkki on võimalik teha üleminekuga periood, kuni hagejal on võlgnevus, maksta natuke väiksemat summat, aga kui võlgnevus saab tasutud, hakkate maksma suuremat, lapsele vajalikku. Esindaja jäi vastuses esitatud seisukoha juurde, et vähemalt 200 eurot ja kui kohus määrab mingid summad, siis see ei tohiks olla alla 180 euro. 80 eurot ei ole mõistlik summa, mille eest saab last üleval pidada ja toita. Pooled on nõus asja arutamise lõpetamisega, kohus määras, et kohtulahend tehakse teatavaks 05.12.2022. (tl. 133-137)