Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

Alates 26.03.2012 kuni 24.10.2012 XXX, isikukood XXX; Alates 17.08.2004 kuni 26.03.2012 XXX, isikukood XXX; Alates 17.08.2004 kuni 28.10.2010 XXX, isikukood XXX. Võlgniku omanikud on olnud: Alates 21.10.2013 kuni käesoleva ajani XXX, isikukood XXX (Poola), osamaks 2 700,00 eurot; Alates 26.03.2012 kuni 21.10.2013 OÜ XXX, registrikood XXX, osamaks 2 700,00 eurot; Alates 24.09.2009 kuni 26.03.2012 OÜ XXX, registrikood XXX, osamaks 42 000 krooni; Alates 16.04.2009 kuni 24.04.2009 XXX, isikukood XXX, osamaks 2 000 krooni; Alates 16.04.2009 kuni 24.04.2009 OÜ XXX, registrikood XXX, osamaks 40 000 krooni; Alates 17.08.2004 kuni 16.04.2009 XXX, isikukood XXX, osamaks 14 000 krooni; Alates 30.07.2004 kuni 16.04.2009 XXX, isikukood XXX, osamaks 14 000 krooni; Alates 30.07.2004 kuni 16.04.2009 OÜ XXX, registrikood XXX, osamaks 14 000 krooni; Alates 30.07.2004 kuni 17.08.2004 XXX, isikukood XXX, osamaks 12 000 krooni; Võlgniku juhatuse liige ei ole vastanud teabenõudele, millest tulenevalt puudub selge ülevaade võlgniku majandustegevusest. Äriregistrist on nähtav üksnes 2012 aasta majandusaasta aruanne, milles on võlgniku põhitegevusalaks märgitud puu- ja köögivilja hulgimüük. Võlgniku arveldusarvetel nähtuvad viimased liikumised märtsis 2014, pärast nimetatud kuupäeva eelduslikult võlgnikul majandustegevus puudus. Seega pankrotimenetluse algatamisel võlgnikul igasugune majandustegevus puudub. Võlgniku viimane registrile edastatud aruanne pärineb 2012 aastast. Hilisemaid aruandeid ei ole võlgnik registrile edastanud. Kooskõlas äriseadustiku § 183-ga korraldab osaühingu raamatupidamist võlgnik. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on ÄS §-is 183 nimetatud kohustust rikkunud. Juhatuse liikme tegevusetus raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmisel võib täita kuriteo tunnustega teo koosseisu karistusseadustiku § 3811 mõistes. Võlgnik ei ole pankrotiavalduses märgitud kohta vastuväiteid esitanud. Samas ei ole teada, kas võlgniku juhatuse liige on teadlik pankrotiavalduse esitamisest võlgniku suhtes. Ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul teadaolevad kehtivad töölepingud töötajatega puuduvad. Võlgnik on registrile edastanud viimati aruande 2012 majandusaasta kohta. Aruandest nähtub, et 2012. aastal moodustas võlgniku müügitulu 4 858 tuhat eurot. Müügitulu kasvas võrreldes 2011. aastaga 14 %. Võlgniku müügitulust moodustas 15 % ühendusesisene käive ja 85 % müük Eestisse. Võlgniku välisturgudeks olid Läti, Leedu ja Soome turud. Võlgniku brutokasumiks kujunes 285 tuhat eurot, mis on 45 % väiksem, kui eelmisel aastal. Brutokasumit mõjutas eelkõige sisse ostetavate toodete kõrged hinnad, väga kehv kvaliteet ja väga madalad müügimarginaalid. Üldhalduskulud olid 170 tuhat eurot ja turustuskulud 199 tuhat eurot, vähenedes vastavalt 36 % ja 25 %. Ettevõtte 2012. aasta põhivarade ja immateriaalsete põhivarade kulum moodustas 16 tuhat eurot. Veel võib välja tuua, et võlgnikul oli 2012 majandusaasta lõpus varasid summas 828 tuhat eurot, millest käibevara 644 tuhat eurot. Materiaalset põhivara seejuures 170 tuhat eurot. Omakapital oli majandusaasta lõpus positiivne summas 226 tuhat eurot. Seega ei nähtu nimetatud andmetest põhjused maksejõuetuse tekkimiseks. Võlgniku juhtorganiks on juhatus, kuhu käesoleval hetkel kuulub Poola kodanik XXX (alates 24.10.2013). Varasemalt on võlgniku juhatuse liikmeteks olnud XXX ja XXX. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Ajutise halduri hinnangul on vastavat kohustust rikutud, kuivõrd võlgnik on igasuguse majandustegevuse lõpetanud hiljemalt märtsis 2014, so ligi kaks aastat tagasi. Samas on jäetud tasumata kohustused pankrotiavalduse esitaja ees. Kooskõlas ÄS § 183-ga korraldab osaühingu raamatupidamist võlgnik. Ajutine haldur ei välista, et võlgniku juhatuse liige on ÄS §-is 183 nimetatud kohustust rikkunud või olnud hooletu nimetatud kohustuse täitmisel. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskonto AS-is SEB Pank, mille jääk on käesoleval hetkel 782,35 eurot.

Maanteeameti vastuse kohaselt võlgniku nimele ei ole sõidukeid kantud. Võlgnikule ei kuulu osalusi teistes äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara, varasemalt on võlgnikule kuulunud kinnistu registriosa nr XXX, võõrandatud 30.07.2004, kinnistu registriosa nr XXX, võõrandatud 30.07.2004 ja kinnistu registriosa nr XXX, võõrandatud 15.02.2011. Kinnistu registriosa nr XXX kolmandasse jakku on kantud märkus üürilepingu (üürilepingu pool: Osaühing XXX(registrikood XXX)) kohta. Kinnistut koormab 15.02.2011.a sõlmitud üürileping, mis kehtib kümme 10 aastat, kuni 15.02.2021, Osaühing XXX(registrikood XXX) kasuks. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 59 904,48 eurot, millele võivad lisanduda täitemenetluste kulud, samuti kohustused, mille osas halduril käesoleval hetkel andmeid puuduvad. Teadaolevaks võlausaldajaks on XXXOÜ, nõude suurus 59 904,48 eurot. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000,00 eurot, samas on võlgnikul hetkel vara väärtuses 782,35 eurot. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnikul on vara väärtuses 782,35 eurot, samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 59 904,48 eurot. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lg 3 kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Käesoleval juhul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgniku eelnimetatud olukord ei ole ajutine, on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Samuti on võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise perspektiiv ajutise halduri hinnangul olematu. Võlgnik ei ole andnud käesolevas menetluses teavet, millest tulenevalt ei ole teada võlgniku seisukoht maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. Ajutise halduri hinnangul võis võlgniku juhtorgani liikme tegevuses olla hooletuse tunnuseid. Samas ei saa väita, et nimelt see on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Eelkõige on ajutise halduri hinnangul võlgnik muutunud maksejõuetuks põhjusel, et ei jätkatud majandustegevust. Samas ei ole teada, millest tulenevalt langes ära huvi majandustegevusega jätkamise osas, mille järel on võlgniku osalus võõrandatud ja võlgniku juhatusse on nimetatud fiktiivne juhatuse liige, kes eeldatavalt võlgniku juhtimisega ei ole tegelenud, samuti on jätnud täitmata oma kohustused. Maksejõuetuse tekkimise ajaks on ajutise halduri hinnangul seejuures hiljemalt märts 2014. Ajutine haldur seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, samas ei saa välistada, et põhjuseks on ka raske juhtimisviga. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku kolme viimase aasta pangakontode väljavõtted, ja kogunud võlgniku kohta andmeid registritest. Võlgniku bilansis on seisuga 31.12.2012 kajastatud varasid väärtuses 828 000 eurot. Puuduvad raamatupidamise andmed 2013 aasta ja 2014 aasta majandusaasta kohta, mil võlgnikul veel tegevus toimus. Võlgniku arvelduskontol on tehingute maht suur, millest tulenevalt ei ole ajutise pankrotimenetluse raames võimalik välja tuua selgeid võimalusi tehingute tagasivõitmiseks. Nimetatu eeldaks võlgniku raamatupidamise taastamist mingis osas pangaväljavõtete alusel, hindamaks tagasivõitmise võimalusi. Samuti tuleks teha täiendavaid päringuid edasises pankrotimenetluses tehingute osapooltele. Välja võib tuua näiteks, et võlgniku arveldusarvelt on perioodil aprill ja mai 2013 võetud välja sularaha summas 17 500,00 eurot, samas ei ole teada, mille katteks on raha kasutatud. Veel võib välja tuua, et 12.03.2014 on tasutud summas 16 697,21 eurot erinevaid XXXOÜ arveid. Tegemist võib olla võlgnikule lähikondse isikuga PankrS § 117 mõistes ja arvestades, et samaaegselt on jäetud tasumata pankrotiavalduse esitajale, võib tegemist olla ühe võlausaldaja eelistamisega teisele ja selline tehing tagasivõidetav PankS §-is 113 toodud alustel. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (sh käibemaks) ja tehtud kulutuste katteks 38,40 eurot (sh käibemaks). Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder ́i. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 59 904,48 eurot. Vara on võlgnikul väärtuses 782,35 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.03.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 23.03.2016. Võlausaldaja XXXOÜ on tasunud kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot 23.03.2016.a.. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (sh käibemaks) ja tehtud kulutuste katteks 38,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 960 eurot (sh käibemaks) ja tehtud kulutuste katteks 38,40 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.