lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-22156/40

Ühinguõigus › Äriühingu osanike ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.03.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-22156/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Äriühingu osanike ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1020
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
STIG INTERIOR OÜ11027479(Puudutatud isik)Corpus Baltic Consultare OÜ11416471(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-14-22156

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Tsiviilasi

NKL Invest OÜ avaldus Structo Industry OÜ juhatuse kohustamiseks ühingu tegevuse kohta teabe andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NKL Invest OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: NKL Invest OÜ (registrikood 11416471), esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Puudutatud isik: Structo Industry OÜ (registrikood 11027479), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 29.01.2016 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
1.13.06.2014 esitas NKL Invest OÜ Harju Maakohtule avalduse Structo Industry OÜ juhatuse kohustamiseks ühingu tegevuse kohta teabe andmiseks. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Structo Industry OÜ 6000 krooni suuruse nimiväärtusega osa. 04.06.2014 saatis NKL Invest OÜ Structo Industry OÜ juhatajale teabenõude nelja küsimusega. 09.06.2014 vastas Structo Industry OÜ juhatus esitatud neljast küsimusest vaid viimasele. Avaldaja kui osanik soovib saada teavet osaühingu juhatajaga, osanikega ja nendega seotud isikutega sõlmitud lepingute olulisimate tingimuste kohta, et seeläbi omada ülevaadet oma investeeringute haldamise ja juhtimise kohta ja hinnata äriühingu majandustulemusi ja otsustada erikontrolli taotlemise üle. Puudutatud isiku väide, mille kohaselt põhjustaks teabe avaldamine puudutatud isikule olulist kahju, sest avaldaja on seotud puudutatud isiku konkurendiga, on paljasõnaline ja

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

vastuoluline.

2.Puudutatud isik Structo Industry OÜ vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avalduses nõutud teave ei ole avaldajale tema äriseadustikus toodud osaniku õiguste teostamiseks vajalik. Avaldaja ei ole põhistanud õiguslikku huvi teabe saamiseks, esitades üksnes üldsõnalise väite investeeringute haldamise ja juhtimise kohta. Avaldaja ja puudutatud isiku suhted on konfliktsed. Avaldaja üle kontrolli omavad füüsilised isikud on seotud avaldaja ühe peamise konkurendiga AS-ga Sunorek. Teabe avaldamine põhjustaks puudutatud isikule olulist kahju ja sellega kaasneb reaalne oht puudutatud isiku huvidele. Ettevõtte müügitegevust ning kliendibaasi puudutav teave on käsitletav ärisaladusena, mille osas on puudutatud isiku juhatusel saladuse hoidmise kohustus.
3.Maakohus rahuldas 29.01.2016 määrusega avalduse ning kohustas Structo Industry OÜ juhatust vastama avaldajale järgmistele küsimustele: Millised lepingud on Structo Industry OÜ sõlminud oma juhatuse liikmetega ja/või osanikega ja/või nende kontrolli all olevate äriühingutega?; Kas Structo Industry OÜ annab müügikrediiti mõnele tema osanikule kuuluvale või osaniku kontrolli all olevale äriühingule? Kui annab, siis millistel tingimustel?; Missugustel tingimustel kasutab Structo Industry OÜ kinnistut, millel asuvad osaühingu tootmisvahendid ja kontor? Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda viidates TsMS § 172 lg-le 1, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse; kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohtu põhjenduste kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse ning erandjuhtudel mõni muu menetlusosaline. Riigikohus on 31.05.2011 lahendis nr 3-2-1-18-11 p-s 19 selgitanud, et enamasti ei lahendata hagita menetluses keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ning seega puudub üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi. Kuna antud juhul ei olnud tegemist keeruka õigusvaidlusega, siis ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et tema menetluskulud jääksid puudutatud isiku kanda. Arvesse võttes, et puudutatud isik on vaielnud edutult avaldusele vastu, siis on õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
4.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ja teha uus määrus, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda, näidates ära hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. Maakohus rikkus määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ning eiras senist kohtupraktikat. Riigikohus on 02.06.2008 kohtumääruses tsiviilasjas 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et jättes mitme menetlusosalisega hagita menetluses menetluskulud avaldaja kanda, tuleb kohtul TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt põhjendada, miks ei ole õiglane jätta menetluskulud avaldaja vastaspoolel olnud isikute kanda. Kolleegiumi arvates on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Olukorras, kus puudutatud isik keeldus kohtuväliselt rahuldamast avaldaja kui vähemusosaniku seadusest tulenevat nõuet ning põhjustas kohtuvaidluse, mis läbis maakohtu, ringkonnakohtu ja veelkord maakohtu menetluse ning mille tulemusena kohus kohustas teda ikkagi vastama teabenõudele, on ebaõiglane jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 2(3)

Vähemusosaniku õigused on Eesti Vabariigis niigi äärmiselt halvasti kaitstud. Kui isegi lihtsale teabenõudele vastuste saamiseks tuleb vähemusosanikul käia äriühinguga 18 kuud kohut ning kanda sellega seonduvad kulud, siis tekib küsimus, et kas PS § 13 esimene lause, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele, kehtib ka Eesti Vabariigis registreeritud äriühingu väikeosaniku suhtes või mitte. Menetluse edasine käik

5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele vastab ringkonnakohus järgmist. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, kuna maakohus ei põhjendanud, miks ei ole õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Ringkonnakohus leiab, et väide ei ole põhjendatud. Menetluskulude kandmise otsustab kohus diskretsiooniõigust kasutades TsMS § 172 lg 1 alusel, mille teise lause järgi kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus on menetluskulude jaotust põhjendanud, viidates seejuures Riigikohtu lahendile, mille kohaselt üldjuhul hagita menetluses puudub menetlusosalisel vajadus kasutada professionaalset õigusabi, ja määranud jätta mõlema menetlusosalise kulud nende endi kanda. TsMS § 172 lg 1 esimene ja teine lause koosmõjus võimaldab ka sellist menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus ei näe käesoleval juhul põhjust sekkuda maakohtu diskretsiooniõigusesse. Määruskaebuse esitaja on saanud oma õigusi kohtus kaitsta ja eelduslikult ei ole hagita menetluse kulud nii suured, et saaks rääkida põhiseadusest tuleneva kohtuliku kaitse ebamõistlikust takistatusest. Määruskaebuse esitaja käsitluse järgi tuleks avaldaja menetluskulud avalduse rahuldamisel alati jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda, mis ei ole aga TsMS § 172 lg 2 teise lause mõttega kooskõlas.
8.TsMS § 178 lg 4 tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu

/digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv

/digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium