Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline Kristina Sööt
Menetluse liik
esindaja
advokaat
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-16043 muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-20-16043 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas C (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 2. novembrist 2020. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10. novembrini 2024. a summas 370 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 2. november 2019. a kuni 1. november 2020. a eest summas 2760 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja seadusliku esindaja kanda. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 7. juuni 2021. a otsusega hagi osaliselt: mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 2. novembrist 2020. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10. novembrini 2024. a, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast; mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 2. november 2019. a kuni 1. november 2020. a eest summas 1824 eurot. Maakohus määras kindlaks otsuse täitmise korra. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Maakohus selgitas, et kuivõrd rahuldab hagi osaliselt ning võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse nõudega elatise väljamõistmiseks, on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas ning palus välja mõista kostjalt hageja menetluskulud summas 1770 eurot.
6.Hageja leidis, et menetluskulude jaotus on ebaõiglane, sest kostja keeldus hagejale ülalpidamise andmisest, mistõttu ilma kohtusse pöördumiseta ei oleks hagejal olnud võimalik saada elatist.
7.Hageja leidis, et maakohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 163 lg 2, sest hageja lepinguline esindaja esitas 5. aprillil 2021. a kompromissiettepaneku järgmistel tingimustel: kostja maksab elatist summas mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast; kostja tasub tagasiulatuvalt elatist summas 2160 eurot. Kostja keeldus kompromissist. Maakohus mõistis välja igakuise elatise summa samas ulatuses, mis on pakutud hageja
2-20-16043 kompromissiga, ning tagasiulatuva elatise summa on välja mõistetud hageja pakutud kompromissiga sarnases ulatuses.
8.Kompromissettepaneku koostamise hetkel oli hageja menetluskulud olnud summas 1650 eurot ja kohtmenetluse lõpuks on menetluskulud suurenenud kuni 3420 eurot. Kui kostja oleks kompromissiga nõus olnud ega oleks hageja kõikidele kuludele vastu vaielnud, ei oleks hagejal selliseid kulusid tekkinud. Vastustaja seisukoht
9.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
10.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et maakohus rahuldas hagi samas ulatuses nagu hageja oli kompromissina pakkunud. Kostja märkis, et pakkus kompromissina, et tasub edasiulatuvalt elatist 250 eurot kuus tingimusel, et hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja nägemus oli, et kostja maksab elatist 320 eurot kuus, lisaks soovis hageja, et kostja tasuks tagasiulatuvalt elatist summas 2160 eurot ning lisaks pool hageja menetluskuludest summas 825 eurot. Kohtuotsuse kohaselt peab aga vastustaja tasuma elatist seaduses sätestatud miinimumi ulatuses ning tagasiulatuvalt 1824 eurot. Seega ületab hageja poolt pakutud kompromiss igakuiselt maksmisele kuuluvat elatist 28 euro võrra. Ühekordse summana soovis hageja kompromissi korras saada kostjalt kokku 2985 eurot, maakohus aga mõistis välja 1824 eurot, mis on 1161 eurot vähem.
11.Hageja väide, et ta on 5. aprilli 2021. a e-kirjas pakkunud kompromissiks, et kostja tasub igakuiselt elatist seaduses sätestatud miinimumulatuses, on väär ja kohtu eksitav. Menetluse edasine käik
12.Hageja selgitas 23. augusti 2021. a seisukohas, et kostja lepinguline esindaja osales maakohtus peetud kohtuistungil, kus hageja oli avaldanud, et on nõus seaduses sätestatud miinimummääras elatisega. 5. aprilli 2021. a kirjas pakkus hageja seaduslik esindaja küll 320 eurot, kuid mitte vähem kui miinimummääras elatist. Seega oli miinimummääras elatis 292 eurot hageja kompromissi alampiir. Kostja aga vaidles sellele vastu ja oli nõus tasuma vaid 250 eurot.
13.Tagasiulatuva summana mõistis kohus kostjalt vaid 334 eurot vähem kui hageja oli palunud. Menetluskulude osas oleks olnud kaalumisruumi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
15.Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 2. novembrist 2020. a kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 10. novembrini 2024. a, summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
2-20-16043 kuupalga alammäärast; mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 2. november 2019. a kuni 1. november 2020. a eest summas 1824 eurot ning määras kindlaks otsuse täitmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 1-5), jõustus see TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled menetluskulude jaotuse üle.
16.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus on menetluskulude jaotamise viisi jätnud põhjendamata ning jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus nr 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud ning nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Hageja leidis, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude jaotusel TsMS § 163 lg 2, mille kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kolleegium selgitab, et TsMS § 163 lg 2 annab kohtule õiguse kaaluda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatust erinevat menetluskulude jaotust, kui menetluses on esitatud vähemalt üks konkreetne kompromissiettepanek ja lg 1 järgi otsustatav menetluskulude jaotus ei oleks kompromissiettepanekut ja muid asjaolusid arvestades õiglane. Normi eesmärk on ka menetluses kiirema lõpptulemuseni jõudmine ja mõistlikust kompromissettepanekust keelduja kui menetluse venitaja karistamine. Seega võib kohus olukorras, kus kostja tegi kompromissiettepaneku ning hagi rahuldati pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, teha kaalutlusotsustuse ja jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses teise poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Samas peab selline menetluskulude jaotus olema õiglane ja seetõttu tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Muuhulgas tuleb kaaluda, millises ulatuses võib pool eeldada hagi rahuldamist ja menetluskulude jaotamist poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 15).
18.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja pakkus kostjale 5. aprillil 2021. a järgmist kompromissi: kostja tasub alates hagi esitamisest elatist summas 320 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni; kostja tasub tagasiulatuvalt elatist 2160 eurot (320 eurot x 12) kompromissi jõustumisest 14 päeva jooksul; kostja tasub hageja menetluskuludest poole 825 eurot; kohtulahendi edasikaebetähtaega lühendatakse 3 (kolm) kalendripäevani (II kd, tl 124). Kostja oli nõus tasuma elatist 250 eurot kuus; tagasiulatuvat elatist kostja ei maksa; menetluskulud jäävad poolte endi kanda; edasikaebamistähtajaga oli kostja nõus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 28 euro võrra vähem (320-292) ja tagasiulatuva elatise 336 euro võrra vähem (2160-1824), kui oli hageja pakkunud kompromissiettepanekus. Samuti jättis maakohus ka menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei pidanud kostja tasuma hageja menetluskuludest 825 eurot, nagu oli pakutud kompromissis. Arvestades maakohtu välja mõistetud ja kompromissiettepanekus pakutud summade erinevust
2-20-16043 ei saa pidada hagi rahuldatuks sellesarnases ulatuses, nagu oli hageja pakkunud kompromissis TsMS § 163 lg 2 mõttes.
19.Arvestades eeltoodud põhjendusi jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 7. juuni 2021. a kohtuotsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud
20.Alates 1. jaanuarist 2022. a kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda, mistõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.