T avaldus A-ga ja E-ga suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks; T avaldus T ja N ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste laste A ja E suhtes, alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning N vastuavaldus N ja T ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste A ja E suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
N määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja T (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe Puudutatud isik N (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Puudutatud isik E (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik A (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele E-le ja A-le ühiselt määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Kohalik omavalitsus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta T 19. aprilli 2022. a taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks rahuldamata.
2.Jätta N Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata osas, millega N vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotust maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 4). Jätta määruskaebus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus muutmata.
2-18-13041
4.Harju Maakohtu 10. detsembri 2021. a määrus on jõustunud selle resolutsiooni punktide 1, 3, 3.1, 5 ja 6 osas.
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud N kanda, välja arvatud Ele ja Ale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.
6.Kindlaksmääratavad menetluskulud määruskaebemenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus (v.a resolutsiooni p 1 peale) Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli T (avaldaja, ema) avaldus A-ga ja E-ga (edaspidi koos lapsed) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, ema avaldus tema ja N (isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning isa vastuavaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes.
2.2. detsembril 2021 toimunud ärakuulamisel võttis ema suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude tagasi ning hooldusõiguse ulatuse kohta sõlmisid vanemad kompromissikokkuleppe. Menetlusosalistel puudusid vastuväited suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude tagasivõtmisele, v.a erimeelsus menetluskulude jaotuse osas, ning eestkosteasutus kinnitas, et kompromiss vastab laste huvidele. Menetlusosalised palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Vanemad loobusid kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
3.8. detsembril 2021 teatas lastele määratud esindaja, et 2. detsembri 2021. a ärakuulamisel sõlmitud kompromiss vastab laste huvidele. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus jättis 10. detsembri 2021. a määrusega läbi vaatamata ema avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus jättis suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kohus lõpetas menetluse ema avalduses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning isa vastuavalduses vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes. Kohus kinnitas poolte kompromissi selliselt, et vanematel säilib ühine hooldusõigus laste suhtes. Kohus jättis hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate 2 (9)
2-18-13041 menetluskulud nende endi kanda ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Kohus selgitas, et vaatab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
4.2.Kohus jättis TsMS § 477 lg 6 ja § 423 lg 1 p 2 alusel ema avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata, kuna avaldaja on võtnud avalduse tagasi. Kohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 alusel suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda ning lastele määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. Kohus selgitas, et 25. märtsi 2020. a määrusega ema avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks läbi vaatamata jätmisel jäid menetluskulud ema kanda põhjusel, et ema ei ilmunud ärakuulamisele. Praegusel juhul pidas kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest ema ei pöördunud 2018. a-l alusetult suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole. Lisaks lahendas kohus asja laste huvidest lähtuvalt.
4.3.Kohus lõpetas TsMS § 477 lg-le 1, § 477 lg 6 teisele lausele, § 561 lg-le 1 ning § 428 lg 1 p-le 4 tuginedes menetluse ema avalduses vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes või alternatiivselt hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja otsustusõiguse üleandmiseks ning isa vastuavalduses vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende alaealiste laste suhtes, sest menetlusosalised olid sõlminud kompromissi ja kohus kinnitas selle. Kohus leidis, et taotlus hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõude osas kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks oli seaduslik, ei olnud vastuolus heade kommete või seadusega, ei rikkunud olulist avalikku huvi ja kompromissi on võimalik täita. Kohus välistas TsMS § 661 lg 4 kohaselt menetlusosaliste kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus jättis TsMS § 168 lg 3 ja § 172 lg 3 alusel hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda ning lastele määratud esindaja tasu ja kulu Eesti Vabariigi kanda. Selline kulude jaotus on õiglane, sest kohus menetles mõlema vanema hooldusõiguslikke nõudeid ning lahendas asja laste huvidest lähtuvalt. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada selle resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta suhtlemiskorra ja hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud isa menetluskulud ema kanda.
5.1.Isa ei nõustu kohtu otsustusega menetluskulude jaotuse kohta. Määrus on menetluskulude jaotamise osas põhjendamata, vastuolus õigusnormide, Riigikohtu seisukohtade, menetluse asjaoludega ning ema menetlusliku käitumise ja tegevusega. Samuti jättis kohus tähelepanuta isa 2. detsembri 2021. a istungil esitatud väited seoses menetluskulude jaotamisega. Vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane jätta nii suhtlemiskorra kui ka hooldusõiguse nõuete osas isa menetluskulud ema kanda.
5.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5794 selgitanud, et TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest tuleneva üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Seega, kui kohus ei lähtu 3 (9)
2-18-13041 menetluskulude jaotamisel üldpõhimõttest, vaid rakendab kaalutlusõigust, siis tuleb kohtul sellist otsustust ka põhjendada.
5.3.Riigikohus ei nõustunud tsiviilasjas nr 2-16-5794 sellega, et lastesse puutuvates hagita asjades jäävad menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus üldjuhul vanemate endi kanda ning sellest põhimõttest võib TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi kõrvale kalduda vaid erandjuhtudel. Olukorras, kus avaldus jääb läbi vaatamata, tuleb jaotada menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, arvestades seda, milline oleks menetluskulude õiglane jaotus üksikjuhtumi asjaolusid arvestades. Kui avalduse esitamine ei olnud õigustatud, siis on õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt avaldaja kanda.
5.4.Ema esitas 31. augustil 2018 kohtusse suhtlemiskorra avalduse, mis ei vastanud isa ega laste huve kaitsvate isikute hinnangul laste huvidele. Seega esitas avaldaja kohtusse põhjendamatu avalduse. Maakohtu seisukoht, et 2018. a-l ei pöördunud ema alusetult suhtlemiskorra nõudega kohtu poole, on arusaamatu ega arvesta tegelike asjaoludega. Avalduse sisu, selles esitatud nõuded ja ka muud menetluses kogutud arvamused ja tõendid näitasid, et ema avaldust ei saa rahuldada. Lisaks oli ema avalduse menetlemine põhjendamatu. Vahetult pärast avalduse kohtusse esitamist, s.o 30. jaanuaril 2019 otsustas avaldaja Eestist ära kolida ja tekkis vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega emal keelati lapsi Eestist välja viia ilma isa nõusolekuta. Kuna ema kolis Eestist jäädavalt ära Iisraeli, oli laste ja isa suhtlemiskorra määramise avalduses menetluse jätkamine ilmselgelt põhjendamatu ning Eesti kohtul ei olnud põhjust sellist avaldust lahendada ega rahuldada. Veelgi enam, kuna ema kolis Eestist ära ja lapsed elasid koos isaga, palus isa kohtult 5. märtsil 2020 jätta avaldus läbi vaatamata või rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 168 lg 2 või § 172 lg 1 alusel ema kanda. Maakohus jättis 25. märtsi 2020. a määrusega ema avalduse suhtlemiskorra nõudes läbi vaatamata ja laste isa menetluskulud avaldaja kanda. Ema vaidlustas suhtlemiskorra avalduse läbi vaatamata jätmise, nõudis menetluse taastamist ja esitas samas asjas uue hooldusõigusliku nõude. Pärast menetluse taastamist jätkus menetlus sisuliselt ainult hooldusõiguse nõude osas. Suhtlemiskorra nõude osas menetlust ei toimunud ja ka asjaolud ei muutunud, s.t ema elas Iisraelis ja lapsed isaga Eestis. Seetõttu on õiglane jätta suhtlemiskorra nõude tagasivõtmisel ja asja läbi vaatamata jätmisel isa menetluskulud ema kanda, nagu kohus tegi 25. märtsi 2020. a määrusega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-42-08 p-s 18 selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Ema taotlust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste hooldusõiguse avaldajale üleandmist ei toetanud ükski menetlusosaline. Kuigi isa leidis, et laste huvides on ühise hooldusõiguse säilimine, oli isa sunnitud esitama vastuavalduse hooldusõiguse nõudes, mille esitamisega viivitas isa nii kaua kui võimalik, et mitte põhjustada ebamõistlikke menetluskulusid. Olukorras, kus vastuavalduse osas menetlus ei alanudki ning alles 2. detsembril 2021 toimus istung, kus vastuavaldust pidi arutatama, on ilmne, et hooldusõiguse nõude menetluskulud tekkisid peamiselt ja üksnes avaldaja esitatud segase avalduse tõttu, mille osas oli kohtul vaja korduvalt paluda avaldajal oma nõudeid selgitada ja täpsustada. Samuti ei osanud avaldaja
2.detsembri 2021. a istungil oma nõudeid selgitada ega sisustada. Vastuavalduse analüüsimiseni 2. detsembri 2021. a istungil ei jõutud. Seega ei toonud vastuavalduse esitamine kaasa ka põhjendamatuid menetluskulusid.
5.5.Kui lähtuda sellest, et 2. detsembri 2021. a istungil sõlmiti kompromiss, millega vanematel säilis ühine hooldusõigus, ning sellist kompromissi pidasid laste huvidega kooskõlas olevaks nii laste esindaja, eestkosteasutus, kohus kui ka isa, on ilmne, et ema hooldusõiguse lõpetamise 4 (9)
2-18-13041 nõue oli esitatud alusetult ning selle menetlemine tõi isale kaasa põhjendamatuid menetluskulusid. Seega on ka hooldusõiguse nõude menetlemisega seotud isa menetluskulude tema enda kanda jätmine ebaõiglane.
5.6.Arvestades ka ema korduvaid ja alusetult esitatud ning rahuldamata jäetud esialgse õiguskaitse taotlusi ning puudulikult ja segaselt vormistatud menetlusdokumente, mis vajasid korduvalt täpsustamist ja selgitamist, on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud ema kanda. Kui ema ei oleks isaga kompromissi sõlminud, siis oleks kohus jätnud ema avalduse ilmselt rahuldamata. Seda, et avalduse rahuldamiseks ei olnud alust, kinnitab ka asjaolu, et ema leidis, et ühise hooldusõiguse säilitamises saab kompromissina kokku leppida.
6.Ema vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud isa kanda.
7.Lastele määratud esindaja teatas kohtule, et kuna määruskaebus ei puuduta hooldus- ega suhtlusõigust, siis ei ole tal määruskaebuse kohta seisukohta.
8.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) oli seisukohal, et eestkosteasutuse pädevuses ei ole avaldada arvamust menetluskulude jaotuse kohta.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ema esitas 19. aprillil 2022 taotluse tsiviilasja menetluse kinniseks kuulutamiseks, paludes ühtlasi keelata vastaspoolel ja vastaspoole advokaadil tsiviilasja materjalide kasutamine isiklikel eesmärkidel. Ema tugines TsMS § 38 lg 1 p-le 3 ja põhjendas taotlust vajadusega kaitsta ema ja tema alaealiste laste eraelu. Ema leidis, et esinevad ka TsMS § 38 lg 2 kohaldamise alused. Ema ei anna vastaspoolele ja tema advokaadile nõusolekut kasutada praeguses tsiviilasjas avaldatud ja kogutud delikaatseid isikuandmeid nende isiklikel eesmärkidel.
11.Ringkonnakohus palus 27. aprilli 2022. a kirjaga emal esile tuua, kuidas tsiviilasja menetluse avalikkus kahjustab ema ja tema alaealiste laste eraelu ning millised ema ja tema alaealiste laste delikaatsed isikuandmed on praeguses asjas avaldatud ja esitatud. Ema ringkonnakohtu kirjale ei vastanud.
12.Isa vaidles ema menetluse kinniseks kuulutamise taotlusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Isa seisukohast nähtub, et tema arvates on taotluse eesmärk, et kohus keelaks laste isal või tema esindajal kasutada enda õiguste kaitsmiseks dokumente, mis on ema või tema esindaja poolt esitatud ja sisaldavad kohatuid väärtushinnanguid või valeväiteid. Kuna isal ja tema esindajal on õigustatud etteheited emale või tema esindajale, tuleb õiguste kaitsmiseks tagada vajalike dokumentide kasutamise võimalus. Menetluse kinniseks kuulutamise aluseks ei saa olla eesmärk takistada teisel isikul oma õiguste kaitsmiseks seaduslike vahendite kasutamist. Ilmselgelt ei ole menetluse kinniseks kuulutamise taotluse eesmärk kaitsta alaealisi lapsi, vaid tegemist on otsitud põhjendusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, millega isa vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotust maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Muus osas tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel jätta määruskaebus 5 (9)
2-18-13041 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta isa kanda.
14.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt ema taotluse praeguse tsiviilasja menetluse kinniseks kuulutamiseks.
14.1.TsMS § 38 lg 1 p 3 võimaldab kohtul kuulutada menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik mh menetlusosalise eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem.
14.2.Kolleegium leiab, et ema taotlus tsiviilasja menetluse kinniseks kuulutamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ema ei täpsustanud taotluse esitamise aluseks olevaid asjaolusid ega selgitanud taotluse esitamise põhjuseid, sh ei vastanud ringkonnakohtu 27. aprilli 2022. a kirjale. Sellest tulenevalt on ema taotlus põhistamata ega anna alust järeldada, et praegusel juhul oleks eraelu kaitse huvi suurem kui huvi asja avaliku arutelu vastu. Ema taotluse põhjendusi ja sellele lisatud isa lepingulise esindaja kirja arvestades võib olla põhjendatud isa seisukoht, et taotlus on esitatud vähemalt osaliselt selleks, et takistada isal või tema esindajal kasutada oma õiguste kaitseks ema või tema esindaja poolt esitatud dokumente, mis isa arvates sisaldavad kohatuid väärtushinnanguid või valeväiteid.
14.3.Eelnevat arvestades ei ole alust tsiviilasja menetlust kinniseks kuulutada. Ringkonnakohus selgitab, et emal on vajadusel võimalik esitada kohtule uus taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks, kui ema põhistab kohtule, kuidas praegusel juhul on huvi tema ja laste eraelu kaitse vastu suurem huvist asja avaliku arutelu vastu.
15.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust osas, mille peale edasi on kaevatud. Isa vaidlustab maakohtu määruse üksnes selle resolutsiooni p-de 2 ja 4 osas, millega maakohus otsustas menetluskulude jaotuse suhtlemiskorra ja hooldusõiguse nõuete menetlemise osas. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas (s.o resolutsiooni p-d 1, 3, 3.1, 5 ja 6) on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
16.Ringkonnakohus leiab, et isa määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, millega isa vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotust maakohtus (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).
16.1.Asja materjalidest nähtub, et menetlusosalised sõlmisid 2. detsembril 2021 maakohtus toimunud ärakuulamisel kompromissikokkuleppe ja palusid lõpetada praeguse menetluse hooldusõiguse vaidluse osas. Menetlusosalised leppisid kokku, et vanematel säilib ühine hooldusõigus laste suhtes (kokkuleppe p 1), pooled loobuvad kohtulahendile edasikaebamisest (p 2) ning poolte nõusolekul määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse mõistliku aja jooksul kirjaliku määrusega (p 3) (IV kd, tl 127).
16.2.Ringkonnakohtu hinnangul on kompromissikokkuleppest selgelt aru saada, et menetlusosalised välistasid kompromissikokkuleppe sõlmimisega hooldusõiguse vaidluse osas määruskaebuse esitamise õiguse, mis on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4. Ka ärakuulamise protokollist nähtub, et menetlusosalised loobusid kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise õigusest (vt ajamärk 01:46:33). Eelnevaga kooskõlas on maakohus vaidlustatud määruse põhjendava osa III jao viimases lõigus märkinud, et kohus välistas TsMS § 661 lg 4 alusel menetlusosaliste kokkuleppel hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõude osas määruskaebuse esitamise õiguse.
6 (9)
2-18-13041
16.3.TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Seega, kui konkreetse nõude osas ei saa kohtulahendi peale edasi kaevata, ei ole võimalik vaidlustada ka selle nõudega seotud menetluskulude jaotust. Ka maakohus on vaidlustatud määruse edasikaebamise korra juures selgitanud, et menetlusosalistel on määruskaebuse esitamise õigus määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas, samas kui hooldusõiguse vaidlusega seotud menetluskulud jaotati resolutsiooni p-s 4.
16.4.Eelnevast tulenevalt oleks maakohus TsMS § 637 lg 1 p 5, § 663 lg 1 kolmanda lause ja § 659 alusel pidanud keelduma määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, millega isa vaidlustab hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud menetluskulude jaotust. Maakohus võttis selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, mistõttu kaebus tuleb jätta selles osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
16.5.Ehkki kaebus jääb selles osas läbi vaatamata, selgitab kolleegium siiski täiendavalt, et maakohus on põhjendatult jätnud vanemate menetluskulud osas, milles menetlus lõpetati kompromissi sõlmimise tõttu, nende endi kanda. TsMS § 168 lg-st 3 tuleneb, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Sellest reeglist saab lähtuda ka hagita menetluse puhul. Praegusel juhul ei olnud menetlusosalised menetluskulude jaotuse osas teisiti kokku leppinud. Isa ei ole vastupidist ka väitnud. Seega oleks määruskaebus selles osas õiguslikult perspektiivitu, mis oleks andnud alust keelduda selle menetlusse võtmisest ka TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel koosmõjus §-ga 659.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ka osas, millega maakohus otsustas jätta suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulud nende endi kanda.
17.1.TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama lõike teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.2.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Ringkonnakohus ei nõustu isaga, et maakohus on suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotamise otsustamisel kaalumispiire rikkunud.
17.3.Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et maakohus ei ole menetluskulude jaotust põhjendanud. Maakohus põhjendas menetluskulude vanemate endi kanda jätmist sellega, et avaldaja ei pöördunud 2018. aastal suhtlemiskorra nõudega kohtu poole alusetult ning kohus lahendas asja laste huvidest lähtuvalt. Seejuures selgitas maakohus ka seda, miks ta pidas põhjendatuks menetluskulude jaotamist erinevalt 25. märtsi 2020. a määrusest.
17.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ema poolt kohtule suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse esitamine ei olnud põhjendamatu. Asja materjalidest nähtuvalt oli avalduse esitamise ajaks kujunenud olukord, kus vanemad elasid lahus, kuid nii vanemad kui ka nende alaealised lapsed elasid ja viibisid püsivalt Eestis. Välja oli kujunenud elukorraldus, kus vanem laps elas peamiselt ema juures ja noorem laps isa juures. Lastega suhtlemise korra osas vanemad kokkuleppele ei jõudnud, s.t vanematel oli selles osas vaidlus.
17.5.PKS § 143 lg 21 kohaselt vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise 7 (9)
2-18-13041 korra vanema nõudel kohus. Seega oli emal seadusest tulenevalt õigus pöörduda vanemate lahuselu ja vaidluse korral kohtusse vanema ja lapse suhtlemise korra määramiseks. Seega on ebaõige määruskaebuse väide, et ema pöördus kohtusse põhjendamatu ja alusetu avaldusega.
17.6.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse esitamist ega menetlemist põhjendamatuks ja alusetuks ka asjaolu, et menetluse käigus muutusid faktilised asjaolud ja menetlusosaliste elukorraldus, sh laste ja vanemate elu- ja viibimiskohad. Ema tõi 2. detsembri 2021. a ärakuulamisel esile, et ta võttis suhtlemiskorra osas nõude tagasi, sest vanematel ei ole enam selle üle vaidlust. Ema väitel on vanematel välja kujunenud suhtluskord, mis toimib ja kehtib Iisraelis (vt ärakuulamise protokoll, ajamärk 00:12:14). Ka asjaolust, et ema võttis suhtlemiskorra osas avalduse tagasi, ei saa järeldada, et avalduse esitamine oli algusest peale põhjendamatu ja see oleks jäänud rahuldamata, st kohus ei oleks suhtlemiskorda kindlaks määranud.
17.7.Ema suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude esitamist ei muuda põhjendamatuks ka määruskaebuse väide, et ema esitas 31. augustil 2018 kohtusse suhtlemiskorra avalduse, mis ei vastanud isa ega laste huve kaitsvate isikute hinnangul laste huvidele. Ringkonnakohus selgitab, et kohus vaatab avaldusi lapsega suhtlemise korraldamiseks läbi hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 2). Kohtul on tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud ja vajaduse korral koguda ise tõendeid (TsMS § 477 lg 7). Seega lasub hagita perekonnaasjas uurimispõhimõttest tulenevalt eelkõige kohtul kohustus asi õigesti lahendada. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega (TsMS § 477 lg 5).
17.8.Kolleegium ei nõustu ka väitega, et ema menetlusdokumendid põhjustasid asja põhjendamatut koormamist, mis peaks tooma kaasa suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega seotud kulude ema kanda jätmise. Asja materjalidest ei nähtu, et praegune suhtluskorra vaidluse menetlus oleks oluliselt erinenud teistest sarnastest hagita menetlustest. Sealt ei nähtu, et ema oleks menetlust ebatavaliselt ja põhjendamatult koormanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Kuna isa määruskaebus jääb osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause järgi isa kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Õiglane on jätta põhjendamatu määruskaebuse esitamisega seoses tekkinud kulud kaebuse esitaja kanda. Ehkki ema esitas 19. aprillil 2022 taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, mis jäi rahuldamata, ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul põhjendatud jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud menetluskulusid ema kui taotluse esitaja kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause või § 169 lg 3 järgi. Tegemist oli üksiku rahuldamata jäänud taotlusega määruskaebemenetluses ning selle menetlemine ei venitanud oluliselt menetlust ega tekitanud menetlusosalistele olulisi kulusid.
19.Ema andis ringkonnakohtule 19. juulil 2022 teada, et temal praeguses määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud ei ole. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ei ole menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud. Seega puuduvad määruskaebemenetluses kulud, mille rahaline suurus tuleks kindlaks määrata.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. 8 (9)
2-18-13041
20.1.Osas, millega ringkonnakohus jätab rahuldamata ema taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, ei näe TsMS ette määruskaebuse esitamise õigust. Vastuväited menetluse kinniseks kuulutamata jätmisele saab esitada edasikaebuses lõpplahendi peale.
20.2.TsMS § 696 lg 3 esimene lause koosmõjus § 178 lg 1 esimese lausega võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse osas, milles isa määruskaebus jääb rahuldamata suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõude menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse osas.
20.3.TsMS § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse osas, milles isa määruskaebus jääb läbi vaatamata hooldusõiguse ulatuse kindlaksmääramise nõuete menetlemisega seotud vanemate menetluskulude jaotuse osas.
21.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.