Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2 (5)

indekseeritakse iga aasta 1.aprillil vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3, 4 ning saadud summast arvestatakse maha pool lapsetoetusest. Kohus võttis 08.08.2022. a määrusega hagiavalduse menetlusse ning edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega e-posti aadressile. Kostja kinnitas menetlusdokumentide kätte saamist 22.08.2022. a kohtule saadetud e-kirjas. Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja nõusolekul TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Kohtule esitatud sünni tõenditest nähtub, et RxxxxxBxxxxxxxxxxon Rxxxx Vxxxx ja RxxxxxVxxxxxisa. Kohus on 17.06.2019. a õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr 2-193709 tuvastanud, et Sxxxxx Vxxxx põlvneb RxxxxxBxxxxxxxxxxxxx Seega on kostja Rxxxx Bxxxxxxxxxxhagejate Rxxxx Vxxxx, Rxxxx Vxxxxxja Sxxxxx Vxxxx isa ning kohustatud hagejaid ülal pidama. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Sama sätte lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused ja lõike 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Baassumma alates 01.aprillist 2022 on 209,20 eurot. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil ning lõike 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 teise lause kohaselt kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse

3 (5)

suurus 100 eurot. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 300 eurot. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Käesolevalt on kõigi hagejate vanuste vahe elatisesumma vähendatakse 15% võrra.

alla kolme aasta, s.t. iga järgneva lapse

Hagejad taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt alates hagiavalduse esitamisest hagejate kasuks välja igakuise elatise kogusummas 457,22 eurot (175,64+149,29+132,29) ning seda kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Ehkki hagejad ei ole esitanud hagiavalduses elatisesumma numbrilist arvutust, on kohus seda kontrollinud ja see on võimalik siinkohal esitada. Elatis Rxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 175,64 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 30 eurot (50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes), mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis Rxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 149,29 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 30 eurot (50% lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes) ja mida vähendatakse Perehüvitiste seaduse § 101 lg.7 alusel 15% (26,346 eurot) võrra, kuna elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatis Sxxxxx Vxxxxxx: igakuine elatis 132,29 eurot kuus, mis on arvutatud järgmiste komponentide alusel: baassumma 209 eurot 20 senti +46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast)- 50 eurot (1/3 poolest lasterikka pere toetuse määrast Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2 mõttes)- 50 eurot (50% kolmanda lapse lapsetoetusest Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimese lause mõttes) ja mida vähendatakse Perehüvitiste seaduse § 101 lg.7 alusel 15% (23,346 eurot) võrra, kuna elatist tuleb tasuda sama pere mitmele lapsele, kelle vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, ja mis muutub iga aasta 1.aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt Perekonnaseaduse § 101 lõigetele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 17 lg.3 esimene lause ) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva Perehüvitiste seaduse § 21 lg.2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste

4 (5)

vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub hagejate kasuks väljamõistmisele igakuine elatis. Elatisesumma on arvutatud kehtiva Perekonnaseaduse § 101 sätete alusel. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejal lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja teavitas kohut, et tsiviilasjas hagejal menetluskulud puuduvad. Seega hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.