Hageja I: A., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hageja II B., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja D., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx Kostja: C., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista C.ilt (J., ik xxxxxxxxxxx) A.i (ik xxxxxxxxxxx) ja B.i (ik xxxxxxxxxxx) kasuks elatise võlgnevus perioodi 15. juuli 2022 kuni 13.09.2022 eest kogusummas 200 eurot. Elatise võlgnevus tuleb tasuda D. (ik xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXX.
Välja mõista C.ilt elatis A.i kasuks alates 14.09.2022 kuni A.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxxx) 168,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot). Välja mõista C.ilt elatis B.i kasuks alates 14.09.2022 kuni B.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxxxxxxxxx) 188,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot). Resolutsiooni punktides 3 ja 4 märgitud elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 209,20 eurot) indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (otsuse tegemise hetkel 46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 60 eurot) ja/või kolmelapselise lasterikka pere toetuse (otsuse tegemise hetkel 300 eurot, arvestatud 1⁄2 ulatuses jagatuna kõigi toetust saava vanema pereliikmete arvuga) muutumise korral,
arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Kohus selgitab, et alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest tuleb elatise summa ümber arvestada, suurendades lapsele makstava igakuise elatise makset lasterikka pere toetuse arvele langenud summa võrra. Kostja on kohustatud tasuma käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-des 3-4 nimetatud elatise hiljemalt iga kuu 8. kuupäeval D. (ik xxxxxxxxxxx) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX selgitusega „elatis lastele“. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule teadaolevalt asjas kulusid (vähemalt riigi poolt) kantud ei ole.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SELGITUSED
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus võtab elatise vaidluses kui hagilises perekonnaasjas tagaseljaotsust tehes seisukoha tagaseljaotsuse tegemise eelduste sh. hagi õigusliku põhjendatuse kohta. Sealjuures tulenevalt RKL 3-2-1-21-15 p-dest 10-12 ja 15 peab lapsele elatise väljamõistmise asjades sisalduma millistel faktilistel asjaoludel (mida maakohus loeb tagaseljaotsuses TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi kostja omaks võetuks) lahend põhineb. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja tõendid. Kuivõrd elatise puhul on tegemist pikaajaliste perioodiliste maksetega ning elatise kindlaksmääramine sisaldab erinevaid ajas muutuvaid komponente, sh. on võimalik elatise suuruse muutumine asjaolude muutumisel
2-22-13681 (Perekonnaseadus (PKS) § 101 lg 5, 6), toob kohus tagaseljaotsuses välja elatise määramise aluseks olevad faktilised asjaolud (TsMS § 459 lg 1). OTSUSE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD
PÕHJENDUSED
2.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega tulenevalt TsMS § 407 lg 1 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Pärnu Maakohus võttis 22.09.2022, peale hagis esinenud puuduste kõrvaldamist, menetlusse A.i ja B.i hagi C.i vastu elatise nõudes ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. 14.09.2022 hagiavaldus, 19.09.2022 hagi täiendus ja 22.09.2022 hagi täiendus koos lisadega ning 22.09.2022 hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 27.10.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ei ole.
3.Eeltoodust tulenevalt toob kohus välja tagaseljaotsusega elatise kindlaksmääramise aluseks olevad asjaolud, mille kohus loeb TsMS § 407 lg 1 2 lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks:
3.1.Kostjal on kolm last: hagejad B. (IK xxxxxxxxxxx); A. (IK xxxxxxxxxxx) ning lisaks laps E. (IK xxxxxxxxxxx), kelle suhtes ülalpidamisnõuet esitatud ei ole.
3.2.Kostja ei anna hagejatele ülalpidamist alates septembrist 2022 ning hagejad kostja juures ei viibi.
3.3.Hagejate pere saab hagi esitamise aja järgmisi peretoetusi: Lasterikka pere toetus 300 eurot, Lastetoetused: hageja B. 60 eurot ja hageja A. 100 eurot.
3.4.Hageja B.i igakuised vajadused on 450 eurot kuus, hageja A.i igakuised vajadused on 470 eurot kuus.
3.5.Alaealised hagejad on erivajadustega lapsed, keda hooldab hagejate seaduslik esindaja D..
4.Hagejad on esitanud nõuded elatise väljamõistmiseks seadusjärgse miinimumi ulatuses. Sealjuures ei ole hagejad haginõuet miinimumsumma arvutuskäigu osas konkretiseerinud ning kohtul tuleb seetõttu nõude lahendamisel lähtuda PKS § 101 toodud elatise arvestamise alustest ning täpsustada miinimumsummas välja mõistetava elatise arvestamise aluseid. Kohus kohaldab haginõude lahendamisel järgmisi õigusnorme: PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
5.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus miinimumelatise PK § 101 sätestatu kohaselt kindlaks alljärgnevalt:
5.1.Perioodil 01.04.2022 kuni 31.03.2023 on elatise baassumma 209.20 eurot. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse
2-22-13681 vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021 keskmise brutokuupalga suuruseks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.
5.2.Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuine lapsetoetus B.ile on 60 eurot ja A.ile 100 eurot. Miinimumelatise arvestamisel tuleb baassumma+3% brutokuupalk tulemist maha arvata 1⁄2 lapsetoetusest, mis summana B.i puhul on hetkel 30 eurot ja A.i puhul 50 eurot.
5.3.Pere saab hagiavalduse kohaselt lasterikka pere toetust 300 eurot. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et lasterikka pere toetuse saamise õigus on PHS § 21 lg 1 järgi vanemal, kes kasvatab peres kolme või enamat last. Perehüvitiste seaduse (217 SE) eelnõu seletuskirja kohaselt on peretoetused suunatud rohkem vähemkindlustatud, sh suurtele peredele, ning lasterikka pere toetuse eesmärgiks on tagada rohkem rahalist tuge paljulapselistele peredele. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks, sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks (selleks on mõeldud lapsetoetus), on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel. (nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2022 otsus nr 2-19-20735, p 12.4; Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2022 otsus nr 2-21-13380 p 15.4). Lasterikka pere toetus 300 eurot tuleb jagada võrdselt ema ja tema kolme lapse vahel ning kummagi lapse vajadused saab lasterikka pere toetuse arvelt lugeda kaetuks 37,50 eurot ulatuses (300 eurot : 4 inimest : 2).
5.4.Hagiavalduse kohaselt B. ja A. ei ole kohustatud vanema juures viibinud. Kostja sellele vastu vaielnud ei ole. Seega puuduvad alused PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks.
5.5.B. on sündinud xxxxxxxxxxx ja A. xxxxxxxxxxx. Hagejate vahusevahe on suurem kui 3 aastat seega PKS § 101 lg 7 kohaseks elatise vähendamiseks alus puudub.
5.6.A.i PKS § 101 kohane miinimumelatis on 168,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot);
5.7.B.i PKS § 101 kohane miinimumelatis on 188,14 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning 1/8 lasterikka pere toetusest s.o 37,50 eurot).
5.8.Elatise baassummat (otsuse tegemise hetkel 209,20 eurot) indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa (otsuse tegemise hetkel 46 eurot 44 senti) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega ning seaduses sätestatud lapsetoetuse (otsuse tegemise hetkel 60 eurot) ja/või kolmelapselise lasterikka pere toetuse (otsuse tegemise hetkel 300 eurot, arvestatud 1⁄2 ulatuses jagatuna kõigi toetust saava vanema pereliikmete arvuga) muutumise korral, arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
6.Kohus selgitab, et alates lasterikka pere toetuse maksmise lõpetamisest tuleb elatise summa ümber arvestada ning igakuise elatise makset tuleb lasterikka pere toetuse arvele langenud summa võrra suurendada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.