Mõista J Tilt V Ki kasuks raha laenulepingu täitmise enammakstud ulatuses summas 1 157 (üks tuhat ükssada viiskümmend seitse) eurot 53 senti, tasaarvestades nimetatud summa J Tile kohtu tagatiste kontol olevast ja talle väljamaksmise kuuluvast osast V Ki kasuks.
5.Jätta hageja viivisenõue rahuldamata.
6.Jagada kaasomandi müügist kohtu tagatiste kontole laekunud müügisumma 12 743 (kaksteist tuhat seitsesada nelikümmend kolm) eurot 99 senti kaasomanike vahel pooleks: V Kile 6 371 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend üks) eurot 99 senti ja J Tile 6 372 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) eurot.
7.Kohtu tagatiste kontol olevast müügisummast kantakse kohtuotsuse jõustumisel V Ki pangakontole (xxx, Swedbank AS) 7 529 (seitse tuhat viissada kakskümmend üheksa) eurot 52 senti ja J Ti pangakontole (xxx, Swedbank AS) 5 214 (viis tuhat kakssada neliteist) eurot 47 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.V K (hageja) esitas 07.05.2021. a Viru Maakohtule hagi J Ti (kostja) vastu varaühisuse lõpetamise, ühisvara jagamise ja kaasmandi lõpetamise nõudes (I kd tl 3-9).
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja on koos elanud alates 1999. aasta oktoobrist, abielu sõlmiti xxx. a ja lahutati xxx. a. Pooled elasid peale abielu lahutamist koos ühises majas xxx linnas kuni 18.05.2020. a. Pooltel on ühisvara (mööbel ja olmeelektroonika) jääkväärtusega 3 330 eurot. Kostja kasutas peale lahutust hageja pangakaarti summas 835 eurot, mis on hageja
lahusvara ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja lahusvara on enne abielu kostja poolt soetatud korteriomand, mille müügist 5 000 eurot läks kaasomandi soetamisele (elamu xxx). Hageja lahusvara on pesumasin LG (ostetud 27.10.2018. a) jääkväärtusega 250 eurot ja nõudepesumasin (ostetud 12.08.2018. a) jääkväärtusega 350 eurot. Hageja teeb ettepaneku ühisvara jagamiseks: (1) kostjale jääb lahusvara jääkväärtusega 3 330 eurot, millest hagejale kuulub 1 665 eurot; (2) kostja lahusvara on 5 000 eurot; (3) hageja lahusvara on 600 eurot, mida hageja soovib endale; (4) lõpetada kaasomand kinnistule xxx selliselt, et hagejale jääb kinnistu väärtusega 29 000 eurot ning välja mõista hagejalt kostja kasuks pool kinnisasja turuväärtusest 14 500 eurot; (5) jätta hageja kanda laenukohustus laenulepingu alusel, mille jääk on ühisvara jagamise seisuga 18 210,43 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 50% laenukohustuse kogusummast 9 105,21 eurot; (6) tasaarvestada poolte vastastikused nõuded.
KOSTJA VASTUS
3.Kirjalikus vastuses hagile (I kd tl 77-79) leiab kostja, et hagiavalduses märgitud vallasvara tuleb müüa ja jagada müügist saadud raha poolte vahel pooleks. Garaažis olid tööriistad väärtusega 1 378 eurot, mis hageja võttis endale. Kostja soovib saada hüvitist 689 eurot. Maja turuväärtus on 32 000 eurot. Maja tuleks panna müüki ning peale maja müüki tuleks tasuda eluasemelaen 18 210 eurot pangale. Järgi jääb 13 790 eurot. Sellest summast tuleb kostjale jätta 5 000 eurot (selle summa panustas kostja maja ostmisel). Raha jääk 8 790 tuleks jagada pooleks, ehk kummalegi 4 395 eurot. Kostja soovib hüvitist sõiduauto xxx eest, auto väärtus on 4 500 eurot, millest kostjale kuulub 2 250 eurot.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
4.Vastuseks kostja vastusele (I kd tl 87-89) märkis hageja, et kostja pole täpsustanud, millist tehnikat müüa. Kostja ei ole esitanud garaažis olnud tööriistade loetelu ega nende asjade väärtust. Hageja võttis garaažist tööriistu väärtusega 80 eurot. Osa tööriistu on kostja kasutuses, seega on tööriistad jagatud võrdselt. Hageja ei nõustu kostjaga, et maja väärtus on 32 000 eurot. Hageja on esitanud kohtule hindamisakti selle kohta, et maja väärtus on 29 000 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale maja ülalpidamiskuludest 50%. Hageja on sõiduki xxx soetanud peale abielu lahutust (05.04.2019. a).
KOSTJA VASTUS II
5.Kostja esitas 30.05.2021. a kohtule vastuse (I kd tl 95-98), mille kohaselt kostja peab tehnika all silmas hageja enda poolt hagiavalduses nimetatud vallasvara. Garaažis olid tööriistad jääkväärtusega 1 378 eurot, millest hageja peab kostjale hüvitama 689 eurot. Kostja nõustub sellega, et maja väärtus on 29 000 eurot. Kostja ei ole nõus hüvitama hagejale 50% maja ülalpidamiskuludest, sest hageja kasutas maja.
HAGIAVALDUSE TÄPSUSTAMINE
6.23.12.2021. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse (I kd tl 152-159). Mõlemad pooled on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja ja kostja ei oma ühisvara vararežiimi, vaid abielludes valisid hageja ja kostja (endise nimega J H) varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimi. PKS § 40 kohaselt vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel ning abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa ehk soetisvara. Selliselt ei ole pooltel abielu ajal tekkinud ühisvara, mida saaks jagada ja selliselt on hagiavalduse nõue ühisvara jagamiseks ja kostja seisukoht ühisvara jagamise osas väärad. Samuti ei ole võimalik esitada nõuet varaühisuse lõpetamiseks, sest pooltel puudub varaühisuse varasuhe. Hageja võtab ühisvara varasuhte lõpetamise nõude tagasi. Hagiavalduses on hageja esitanud kaasomandi lõpetamise nõude ning nõudnud kinnisasja jagamise viisina kaasomandi xxx hageja ainuomandisse jätmist ning hagejalt kostja kasuks hüvitise väljamõistmist. Vaidlus puudub selles, et kinnisasi xxx ei ole poolte ühisvara, vaid kaasomand. Vaidlus puudub ka selles, et kaasomandis olevat kinnisasja kasutab kostja ja kaasomandiga seonduvat laenukohustust tasub hageja ning poolte kokkuleppel ei ole kaasomandit õnnestunud omavahel jagada ega ka ühiselt müüa kostja vastuseisu tõttu, kuigi kostja ise kaasomandit enda omandisse ei soovi ega ole võimeline kaasomandi lõpetamisel hagejale hüvitist tasuma. Kostja vastuhagi esitanud ei ole ning selliselt ei saa kohus kostja vastuväiteid asja jagamise viisi osas arvestada. Kuivõrd ka hageja ei soovi tegelikult kaasomandit enda omandisse ja esitas vastava nõude enda omandisse kostja kaasomandi osa saamiseks, et oleks võimalik poolte kaasomand lõpetada, muudab hageja kaasomandi lõpetamise viisi. Hageja muudab enda kaasomandi jagamise viisi ning ei nõua enam kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomand jääb hageja ainuomandisse ja hagejalt mõistetakse kostja kasuks välja hüvitis, vaid hageja palub kohtul kaasomand lõpetada AÕS § 77 lg 2 alusel selliselt, et kaasomand müüakse avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, kinnisasja müügihinna arvelt tasutakse avaliku enampakkumise kohtutäituri tasu ja AS xxx laenulepingu nr xxx laenukohustus ja ülejäänud raha jagatakse hageja ja kostja vahel pooleks ning kostja osa arvelt tasutakse kostjalt hageja kasuks välja mõistetud võlgnevused. Jätkuvalt leiab hageja, et mõistlik on poolte kokkuleppel kaasomand ühiselt avalikult müüki panna ning leida võimalikult kõrge müügihinnaga ostja, tagastada AS xxx laenukohustus ning tasaarveldada ja jagada poolte nõuded üksteise vastu. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude, et kohus jätaks hageja kanda laenukohustuse laenulepingu alusel ning mõistaks hagejale kostjalt välja 50% laenukohustuse summast. Vaidlus puudub selles, et pooltel ei ole ühisvara režiimi, seega ei ole AS xxx laenukohustus laenulepingu nr xxx alusel poolte ühisvara ning selliselt ei saa kohus laenukohustust poolte vahel jagada või hagejale jätta ega ka tasaarvestada poolte ühisvara nõudeid, nagu on hageja nõudnud hagiavalduses. Kohtul puudub võimalus poolte ja AS xxx vahel sõlmitud laenulepingut muuta ja laenukohustus saab kostjalt hagejale üle minna üksnes kokkuleppel pangaga ja poolte kokkuleppel, mitte kohtumenetluse tulemusena. AS xxx laenuleping nr xxx on algselt sõlmitud poolte vahel abielu ajal ja kinnistu xxx ostmiseks. 20.09.2019. a ehk peale abielu on pooled AS-iga xxx sõlmitud laenulepingut muutnud ning alates 20.09.2019. a kehtib laenulepingu nr xxx. Kuna pooltel ei ole ühisvara varasuhet, siis on väär poolte arusaam, et teine pool peab ühisvaraks oleva kohustuse lahusvara arvelt täitmisel saama teiselt poolelt hüvitist. Pooltel on üksteise vastu nõudeõigus VÕS § 69 lg 2 alusel osas, milles üks pooltest ei ole enda laenukohustust panga ees kohaselt täitnud ja teine pool on täitnud
laenukohustust suuremas osas, kui langeb talle endale. Pooltel on ühine solidaarne kohustus tasuda pangale võetud laenukohustus, mille täitmisel panga ees vastutavad mõlemad pooled täies ulatuses solidaarselt ning omavahelises suhtes võrdsetes osades VÕS § 69 lg 1 kohaselt. Kostja arusaam, et kostja on justkui enda lahusvara arvel summas 5 000 eurot tasunud ühisvaraks olevat laenukohustust ja õigustatud selle summa täies ulatuses tagasi saama, on väär. Kuna pooltel ei ole ühisvara varasuhet, siis on kostja nimetatud 5 000 eurot, sh peale poolte abielu lõppemist, tasunud ennetähtaegselt pangale tagasi, kuid on täitnud poolte solidaarkohustust panga ees, millest eelduslikult pool summast on olnud kostja enda kohustuse täitmine ning poole summa osas võib kostjal olla hageja vastu nõudeõigus, kui hageja on tasunud laenumakseid kostjast väiksemas summas. Alates laenulepingu nr xxx sõlmimisest 03.04.2014. a kuni 20.12.2021. a on hageja tasunud AS-ile xxx laenumakseid kokku 12 679,22 eurot järgmiselt: * perioodil 03.04.2014. a kuni 03.04.2016. a laenu põhiosa 1 473,96 eurot ning varakindlustuse makseid, intressi ja lepingutasu summas 2 131,62 eurot; * perioodil 03.04.2016. a kuni 03.04.2018. a laenu põhiosa 1 746,28 eurot ning varakindlustuse makseid ja intressi summas 1 647,62 eurot; * perioodil 03.04.2018. a kuni 03.04.2020. a laenu põhiosa 1 737,40 eurot ning varakindlustuse makseid ja intressi summas 1 697,52 eurot; * perioodil 03.04.2020. a kuni 19.12.2021. a laenu põhiosa 1 323,33 eurot ning intressi summas 921,49 eurot. Lisaks eeltoodule on AS xxx laenulepingu nr xxx p-st 4.9 ja laenulepingu lisa p. 4.9 ja 4.10 ning xxx kinnisasja müügilepingu p. 11.1 tulenevalt pooltel kohustus kaasomand kindlustada. Kindlustusmakseid, sh laenukindlustuse makseid, on samuti tasunud ainult hageja kokku summas 1 701,52 eurot, mis moodustub järgmiselt: perioodil 03.04.2014. a kuni 03.04.2016. a xxx AS-ile summas 216,56 eurot; perioodil 03.04.2014. a kuni 03.04.2016. a xxx AS-ile summas 103,03 eurot; perioodil 03.04.2016. a kuni 03.04.2018. a xxx AS-ile summas 453,78 eurot; perioodil 03.04.2018. a kuni 03.04.2020. a xxx AS-ile summas 501,64 eurot; perioodil 03.04.2020. a kuni 20.12.2021. a xxx AS-ile summas 426,51 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostjal mingisugust alust kostja poolt ennetähtaegselt tagastatud 5 000 eurot laenukohustuse täitmise osas hagejalt tagasi nõuda ei ole, sest hageja on tasunud kostjast enam poolte ühiselt võetud laenu- ja kindlustuskohustust summas 9 380,74 eurot (12 679,22 + 1 701,52 – 5 000). Nimetatud summast poole ehk 4 690,37 eurot kohustub hoopis kostja hagejale tasuma. Hageja teavitab, et tasaarvestab kostja poolt ennetähtaegselt tagastatud 5 000 euroga hageja poolt menetlusdokumendis märgitud maksed täies kostja poolt tasumisele kuuluvas ulatuses summas 850,76 eurot ning laenu, varakindlustuse ja intressimaksed summas 1 649,24 eurot selliselt, et laenu põhiosa maksetest on tasaarvestamata 153,55 eurot. Hageja nõuab kostjalt solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenumaksete eest kokku viiviseid summas 1 591,22 eurot. Hageja taotleb muuta hagiavalduse resolutsiooni ning rahuldada hageja nõuded laenukohustuse enamtäitmise osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg laenulepingust nr xxx
tulenevate kohustuste eest summas 4 690,37 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni 22.12.2021. a kokku summas 1 591,22 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla summas 4 690,37 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt viivis alates 23.12.2021. a kuni põhivõla tasumiseni; arvestada hageja taotlusega muuta hagiavalduse resolutsiooni ning määrata , et kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr xxx tulenevad ja välja mõistetud põhinõuded ja viivised kuuluvad tasumisele hiljemalt kaasomandi lõpetamisel J T tasumisele kuuluva müügihinna arvel.
KOSTJA VASTUS HAGEJA TÄPSUSTATUD HAGINÕUETELE
7.Kostja 01.06.2022. a vastuse (II kd tl 35-38) kohaselt ei ole kostja huvitatud kinnistu enda omandisse jätmisest ning kaasomandi lõpetamise viisis on pooled ühel meelel. Pooltel on eriarvamus hüvitise arvestuse osas peale kinnistu müüki. Samuti vaidleb kostja vastu viivise arvestusele. Esitatud täpsustatud haginõuete kohaselt hageja tasus perioodil alates 03.04.2014. a kuni 19.12.2021. a laenumakseid kokku summas 12 679,22 eurot. Seega kostja osa sellest on 6 339,61 eurot. Samuti hageja tasus perioodil 03.04.2014. a kuni 20.12.2021. a kindlustusmakseid kokku summas 1 701,52 eurot. Seega kostja osa sellest on 850,76 eurot. Kostja omalt poolt on tagastanud pangale ennetähtaegselt laenukohustuse täitmiseks 5 000 eurot. Lisaks sellele kostja tegi hagejale laenukohustuse ja kindlustuskohustuse täitmiseks omalt poolt järgmised ülekanded kokku summas 1 940 eurot: (1) perioodil 01.01.2015. a 31.12.2016. a ülekande summas 115 eurot; (2) perioodil 01.01.2017. a - 31.12.2018. a ülekande summas 209 eurot; (3) perioodil 01.01.2019. a - 31.12.2020. a ülekande summas 1 184 eurot; (4) perioodil 01.01.2020. a - 31.12.2021. a ülekande summas 432 eurot . Tehtud ülekanded ka kuuluvad tasaarvestusele. Seega, arvestuse kohaselt kostja osa on: 6 339,61 + 850,76 - 2 500,00 - 1940,00 = 2 750, 37 eurot. Hageja leiab, et kohustuse täitmisega viivitamisel on VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja nõuab kostjalt solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenumaksete eest kokku viiviseid summas 1 591,22 eurot. Kostja leiab, et antud juhul viivise nõudmiseks alust ei ole, kuna kostja ei ole rikkunud kohustusi hageja ees. Hageja ja kostja vahel puudub igasugune kokkulepe, mille alusel hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Samuti hageja mitte ühtegi korda ei küsinud kostjalt tema poolt tasutud laenu- ja kindlustusmakseid, s.o. ei nõudnud raha tasumist. See tähendab, et kostja ei ole viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, kuna hageja poolt loetletud rahalised kohustused ei muutunud sissenõutavaks perioodil, mille eest hageja soovib nõuda viivist. Kostja palub selles osas jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata.
OSALINE HAGIST LOOBUMINE JA NÕUETE TÄPSUSTAMINE
8.05.08.2022. a loobus hageja osaliselt hagist ja esitas nõuete täpsustused (II kd tl 47-54). 28.07.2022. a sõlmisid pooled Tallinna notar xxx juures kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega: müüsid kaasomandis oleva xxx linn kinnistu 30 000 euro eest; tasusid AS-ile xxx laenulepingu xxx alusel 17 141,16 eurot ja kustutasid kinnistule seatud hüpoteegi; tasusid müügihinna arvelt müügitehingu notaritasu; palusid notaril ülejäänud
müügihind tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr xxx selgitusega „tsiviilasi nr 2-21- 7328“. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja kohtule avalduse osaliselt hagist loobumiseks, kuna hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks on lahendatud kohtuväliselt notariaalse lepinguga ning kohtul ei ole võimalik selles osas enam kohtuotsust hagi rahuldamiseks teha, sest nõue on juba rahuldatud. Hageja palub kohtul osaline hagist loobumise avaldus vastu võtta ja menetlus kaasomandi lõpetamise hagiavalduse menetlemise osas lõpetada. Kostja väide, mille kohaselt ta tegi hagejale laenukohustuse ja kindlustuskohustuse täitmiseks omalt poolt ülekandeid kokku summas 1 940 eurot on vale ning vastavad kostja väited ei ole kooskõlas ka kostja enda esitatud lisadega. kostja on osaliselt summasid topelt arvestanud ning seetõttu on kogusumma 1 940 eurot, mille kostja on märkinud, vale. Nimelt kostja lisa nr 1-2 ja lisa nr 1-3 kattuvad lisa nr 13 osas täielikult 2020. a ülekannete osas summas 432 eurot, sest lisa nr 1-2 hõlmab perioodi 01.01.2019. a - 31.12.2020. a ja lisa nr 1-3 perioodi 01.01.2020. a - 31.12.2021. a. Selliselt on kostja lisa nr 1- 2 ülekanded järjekorranumbritega 27-42 alates 07.01.2020. a - 10.08.2020. a täielikult kattuvad lisa nr 1-3 ülekannetega, sest 2021. a kostja ühtegi ülekannet hagejale ei teinud. Järelikult ei ole kogusumma 1 940 eurot, nagu on kostja oma vastuses kohtule kirjutanud, vaid maksimaalselt 1 508 eurot (1 940-432). Kostja poolt hagejale ülekantud summade osas ei ole tegemist laenu- ja kindlustuskohustuse maksetega nende ülekannete osas, milles on selgitusena kirjas „ülekanne“. Selliselt saab laenumaksena ainult 06.06.2020. a summast 144 eurot ning samamoodi 10.08.2020. a summast 112 eurot arvestada laenukohustuse tasumiseks ainult nimetatud kuude laenukohustuse, mida kinnitab ülekannetele kostja enda poolt märgitud selgitus „Maja liising, elektri, interneti, vee, prügivedu, maksud“. Hageja korrigeerib 23.12.2021. a esitatud laenu- ja kindlustusmaksete osas esitatud nõuet ning palub kostjalt välja mõista 4 581,41 eurot (4 690,37-54,48-54,48). Vaidlus puudub ka selles, et ka menetluse ajal ja enne seda on hageja palunud kostjal laenukohustusi täita, kuid kostja on lihtsalt põhjendamatult keeldunud ning kohustused on täidetud AS xxx ees hageja poolt. Kostjal on laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel kohustused vastavalt AS xxx laenulepingule ning kui hageja täidab kohustused kostja eest, siis on hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel üle läinud AS xxx nõuded kostja vastu, sh laenumaksete, kindlustusmaksete ning ka viivisenõuete osas. Seda, et kostja ei teadnud vastavate kohustuste täitmise kohustusest või nõuete üle minemisest, ei saa kostja väita, sest laenuleping on sõlmitud ka kostja poolt ning kostjale pidi olema arusaadav, et tal on samuti kohustus lepingut kohaselt täita. Arvestades, et kinnistu müügileping sõlmiti alles 28.07.2022. a, mille järel täideti ka AS xxx laenulepingust tulenev laenujäägi tasumise kohustus, oli hageja sunnitud peale 23.12.2021. a nõude täpsustamist täitma AS xxx ees nii laenumaksete kui kindlustuskohustuse täitmisega seoses täiendavaid kohustusi kokku summas 874,45 eurot järgmiselt: perioodil 01.01.2022. a kuni 28.07.2022. a tasus hageja laenukohustuse põhinõudeid kokku summas 458,89 eurot; perioodil 01.01.2022. a kuni 28.07.2022. a tasus hageja intressinõudeid kokku summas 303,76 eurot; perioodil 01.01.2022. a kuni 28.07.2022. a tasus hageja kindlustusmakseid kokku summas 111,80 eurot järgmiselt: xxx arve xxx/xxx 12.01.2022. a summas 37,28 eurot; xx arve xx/xxx 01.04.2022. a summas 37,26 eurot; xxx arve xxx 27.06.2022. a summas 37,26 eurot. Kuna pool hageja poolt perioodil 01.01.2022. a kuni 28.07.2022. a tasutud täiendavatest laenu- ja kindlustusmaksetest on kostja kohustus, on hagejal kostja vastu täiendavad nõuded kokku summas 437,23 (874,45/2) eurot. VÕS § 82 lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 20. Kuna kostja omalt poolt laenu- ja kindlustusmakseid igakuiselt jätkuvalt tasunud ei ole on hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel kui AS xxx ees laenu tagastamise kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule üle läinud AS xxx nõue kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt täiendavalt perioodil 01.01.2022. a kuni 28.07.2022. a solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenu- ja kindlustusmaksete eest kokku viiviseid summas 11,10 eurot. Kuna xxx kinnistu müügisumma 12 743,99 eurot on kantud Tallinna notar xxx poolt 28.07.2022. a kohtu deposiitkontole Rahandusministeeriumis, palub hageja kohtul määrata kindlaks kohtulahendi
täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel. Hageja palub kohtuotsuse täitmise korrana määrata, et Papli 10 kinnistu müügihind 12 743,99 eurot jagatakse poolte vahel pooleks, vastavalt hagejale 6 371,99 eurot ja kostjale 6 372 eurot ning kostja osast 6 372 eurot kantakse kohtulahendi jõustumisel hagejale üle hageja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu rahuldatud nõuded ning järelejääv summa kantakse üle kostjale. Hageja taotleb: (1) võtta vastu hageja hagist loobumise avaldus kaasomandi lõpetamise nõude osas ning lõpetada kaasomandi lõpetamise nõude osas menetlus; (2) rahuldada hageja nõuded laenukohustuse enamtäitmise osas ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste eest kokku 05.08.2022. a seisuga summas 5 018,64 (4 690,37-54,48-54,48+437,23 ) eurot; (3) mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni 05.08.2022. a kokku summas 1 829,26 (1 591,22+11,10+226,94) eurot; (4) mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõla summas 5 018,64 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt viivis alates 06.08.2022. a kuni põhivõla tasumiseni; (5) määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi müügisumma 12 743,99 eurot jagatakse poolte vahel pooleks V Kile vastavalt 6 371,99 eurot ja J T vastavalt 6 372 eurot; (6) määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi V Ki osa müügisummast 6 371,99 eurot kantakse V Ki AS xxx arvelduskontole nr xxx peale kohtulahendi jõustumist; (7) määrata, et kohtu deposiidis olev xxx kaasomandi J Ti müügisummast 6 372 eurot kantakse V Ki AS xxx arvelduskontole nr xxx peale kohtulahendi jõustumist käesolevas tsiviilasjas rahuldatud nõuded J Ti vastu ning summa, mis jääb J Ti osast järele peale V Ki nõuete rahuldamist kantakse üle J Tile; (8) jätta menetluskulud täielikult kostja J T kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Asja materjalidest nähtub, et pooled olid abielus ajavahemikul xxx. a kuni xxx. a. Abielludes valisid pooled varasuhteks vara juurdekasvu tasaarvestuse vararežiimi.
10.Abielu ajal soetasid pooled 03.04.2014. a kinnistu xxx linn kaasomandisse (I kd tl 12-22). Vaidlust ei ole selles, et kostja panustas kinnistu soetamiseks oma lahusvara müügi arvelt saadud raha summas 5 000 eurot.
11.Vaidlust ei ole ka sellest, et pooled sõlmisid xxx AS-iga laenulepingu ja laenulepingu lisa (I kd tl 160-177).
12.Menetluse käigus on hageja osa nõuetest tagasi võtnud ja osadest nõuetest loobunud (ühisvara varasuhte lõpetamine ja ühisvara jagamine, kaasomandi lõpetamine) ning selles osas kuulub menetlus lõpetamisele. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda (nõuete paljususe korral võib hageja osaliselt hagist loobuda).
13.Menetluse käigus on pooled kinnistu müünud, müügist saadud rahast müügitehingu kulud ja xxx AS-ile laenukohustuse täitnud ning müügist allesjäänud raha on hoiustatud kohtu tagatiste kontol (12 743,99 eurot, II kd tl 56-65).
14.Pooled vaidlevad selle üle, millise summa peab kostja hagejale hüvitama hageja poolt pangale kostjast enam tasutud laenu- ja kindlustusmaksete eest ning viivisenõude üle.
15.Pooltel on üksteise vastu nõudeõigus VÕS § 69 lg 2 alusel osas, milles üks pooltest ei ole enda laenukohustust panga ees kohaselt täitnud ja teine pool ja teine pool on täitnud laenukohustust suuremas osas, kui langeb talle endale. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja on laenu- ja kindlustusmakseid tasunud kokku summas 15 331,05 eurot (1 473,96 + 2 131,62 + 1 746,28 + 1 647,62 + 1 737,40 + 1 697,52 + 1 323,33 + 921,49 + 216,56 + 103,03 + 453,78 + 501,64 + 426,51 + 458,89 + 303,76 + 111,80 + 37,28 + 37,26 + 37,26), I kd tl 179191, II kd tl 66-74), millest kostjale kui solidaarvõlgnikule langev osa on 7 665,53 eurot. Kostja on hüvitanud laenukohustusest kokku 6 508 eurot (5 000 (panga ees täidetud solidaarkohustus) + 115 + 209 + 1 184, II kd tl 39-44). Seega on kostja kohustatud hagejale hüvitama 1 157,53 eurot (7 665,53 – 6 508). Kohus ei nõustu hagejaga, et arvesse ei tule võtta neid kostja ülekandeid hagejale, mille selgitusse on kirjutatud üksnes „ülekanne“, kuid nõustub hagejaga, et kostja on ebaõigesti arvestanud topelt maksetega summas 432 eurot (II kd tl 4546), kuna nimetatud maksed kajastuvad konto väljavõttes perioodi eest 08.01.2019. a kuni 10.08.2020. a (II kd tl 43-44).
16.Hageja viivisenõue.
16.1.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 1 829,26 eurot kuni 05. augustini 2022. a.
16.2.Kohus jätab hageja viivisenõude rahuldamata.
16.3.Hageja viivisenõue ei ole põhjendatud.
16.4.Hageja arvestab viivist alates 13.03.2018. a (I kd tl 156), kuid samas aktsepteerib hageja seda, et kostja panustas kaasomandi soetamisel 5 000 eurot (kostja panus) ning loeb seda kostja osaks pangale maksete tasumisel. Seega ei ole viivise väljamõistmine kohane õiguskaitsevahend olukorras, kus hageja tasus pangale laenumakseid (kuu laenumakse oli 137,16 eurot), kuid kostja panustas kaasomandi soetamisele koheselt 5 000 eurot.
17.Hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks on põhjendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
18.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jäta menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
19.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.