lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-19342/9

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-19342/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

28.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19342

Tsiviilasi

Osaühingu Riigiressursside Keskus avaldused Golden Fields OÜ ja Golden Fields Factory OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 08.01.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Golden Fields OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Võlausaldaja (vastustaja määruskaebemenetluses): Osaühing Riigiressursside Keskus, seaduslik esindaja juhatuse liige PR Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Golden Fields OÜ, lepingulised esindajad advokaadid Peeter Viirsalu ja Uku Kull

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta Golden Fields OÜ määruskaebus Harju Maakohtu 08.01.2025 määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Golden Fields OÜ kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada menetlusosaline ise või advokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing Riigiressursside Keskus (võlausaldaja) esitas 20.12.2024 Harju Maakohtule avalduse Golden Fields OÜ (võlgnik I) pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik I esitas 02.01.2025 vastuse, mille kohaselt on avaldus esitatud vale võlgniku vastu.
2.Võlausaldaja esitas 06.01.2025 avalduse menetluse lõpetamiseks ja võlgniku asendamiseks. Võlausaldaja selgitas, et esitas võlgniku I suhtes ekslikult pankrotiavalduse. Õige võlgnik on Golden Fields FactoryOÜ (võlgnik II). Eksimus tekkis nimede sarnasuse tõttu. Võlausaldaja palus menetluse võlgniku I suhtes lõpetada.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus tegi 08.01.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega -

rahuldas võlausaldaja taotluse võlgniku asendamiseks ja asendas võlgniku I võlgnikuga II (resolutsiooni p-d 1 ja 2); määras võlgnikule II tähtaja pankrotiavaldusele vastamiseks (p 3) jättis võlgniku I vastu esitatud pankrotiavaldusega seotud menetluskulud võlausaldaja kanda (p 4); otsustas edastada pankrotiavalduse kohtualluvuse järgi Tartu Maakohtule (p 5).

Põhjenduseks märkis maakohus, et võlgniku saab asendada, sest nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid on esitatud võlgniku II kohta. Ühtlasi luges maakohus pankrotiavalduse võlgniku I suhtes tagasivõetuks ja selles osas jäid menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel võlausaldaja kanda. Kuivõrd võlgniku II asukoht on Lääne-Viru maakonnas, tuleb avaldus TsMS § 75 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 4 lg 2 järgi edastada Tartu Maakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4.Võlgnik I esitas 10.01.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1–3 ja 5 ning teha uus määrus, millega jätta pankrotiavaldus läbi vaatamata. Teise võimalusena taotleb võlgnik I ajutise halduri nimetamata jätmist ja tsiviilasja menetluse lõpetamist. Kaebusega seotud menetluskulud palub võlgnik I panna võlausaldaja kanda. Esiteks ei ole võlausaldaja 06.01.2025 taotlused üheselt mõistetavad, st taotletu ei saanud olla kohtule selge ja seega ei saanud maakohus teha ka vastavasisulist määrust. Teiseks ei ole pankrotiavalduse menetluses võimalik võlgnikku asendada ega menetlusse uusi osalisi kaasata, mistõttu on vaidlustatud määrus menetlusõiguse normidega vastuolus.
5.Võlausaldaja vaidles kaebuse vastu leides, et maakohtu otsustused on kooskõlas TsMS §-ga 2 ja senise kohtupraktikaga pankrotiga seotud menetluses poole asendamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (TsMS § 664 lg 2). Kaebuse ja vastuse sisulistele väidetele pole seetõttu vaja vastata. Võlgnik I kannab kaebusega seotud kulud.
7.Maakohus märkis asjakohaselt, et pankrotimenetlusele kohaldatakse TsMS-i sätteid, kui PankrS-st ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2 ls 1). Tsiviilasjas tehtud maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse PankrS-s ettenähtud juhtudel (PankrS § 5 lg 1). Seega on pankrotiasjas määruskaebuse esitamisel kaks põhimõttelist eeldust: esiteks peab vaidlustatav otsustus riivama kaebaja huve ja teiseks peab PankrS nägema ette konkreetses menetluslikus olukorras kaebuse esitamise õiguse. Need tingimused ei ole võlgniku I kaebuse eseme puhul praegu täidetud.
8.Maakohus otsustas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-dega 1 ja 2 sisuliselt lõpetada pankrotimenetluse võlgniku I suhtes ja jätkata seda võlgniku II suhtes. Ringkonnakohus nõustub kaebusega selles, et niisugust lahendust ei ole PankrS-s otseselt ette nähtud ja maakohus võis kohtualluvuse puudumise tõttu tema pädevusse mittekuuluva avalduse 2 (3)

menetlusse võtmisel rikkuda menetlusõigust. Samas ei riku need otsustused praegusel kujul võlgniku I õigusi. Sisuliselt tegi maakohus võlgniku I suhtes PankrS § 15 lg 3 p 7 kohase otsuste jätta ajutine haldur nimetamata muul seadusest tuleneval alusel. Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (PankrS § 15 lg 7). Nende otsustuste peale saab kaevata ainult pankrotiavalduse esitanud isik (PankrS § 15 lg 5), st käesoleval juhul võlausaldaja. Järelikult ei riiva vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 võlgniku I õigusi ega näe seadus nende vaidlustamiseks talle ette kaebeõigust.

9.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3 ja 5 käsitlevad võlgniku II vastu esitatud avaldust ega mõjuta samuti võlgniku I õigusi. Eelkõige TsMS § 660 lg 1 mõtte kohaselt ei saa võlgnik I neist kumbagi vaidlustada, sest ta ei ole võlausaldaja ja võlgniku II vahelises pankrotivaidluses vähemalt praegu veel menetlusosaline.
10.Kokkuvõttes tuleb kogu määruskaebus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud määrusega jäeti võlgniku I menetluskulud kuni määruse tegemiseni võlausaldaja kanda, st praeguseks kujunenud menetluslik olukord ei riiva tema õigusi ka kulude kandmise ja hüvitamise vaatekohast. Kulud saab maakohus määrata kindlaks edaspidi (TsMS § 177 lg 2). Ringkonnakohtu arusaamist mööda peab vastava määruse tegema Harju Maakohus, sest võlgniku I suhtes menetletud asja ei ole põhjust kohtualluvuse järgi edasi saata.
11.Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtu valitud menetluslik lahendus ei ole kõige õnnestunum, siis on vaidlustatud määruse jõustumisel selge, et võlausaldaja pankrotiavalduse menetlust võlgniku I suhtes enam ei toimu. Nii tekib määruse jõustumisel sama menetluslik olukord, mida võlgnik I taotleb oma kaebusega. Võlausaldaja 06.01.2025 avaldus ei olnud sedavõrd arusaamatu, et maakohus ei oleks saanud selle põhjal asuda tegema menetluslikke otsustusi. Üldjuhul on siiski otstarbekam, et kohus lahendab erinevate isikute vastu esitatud pankrotiavaldusi eraldi menetlustes.
12.Kaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku I kanda. Toimikust ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud hüvitatavaid kulusid. Võlgnik I saab esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise käigus maakohtule taotluse kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.
13.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 659 kaudu kohalduva § 643 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja