Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Lxxxx Kxxxi (hageja) hagi Kxxxxx Rxxxx (kostja) vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. Hageja palus vabastada end oma täisealise poja ülalpidamiskohustuse täitmisest perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg 1 p 1 alusel, põhjusel et tema abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel. Hageja, kostja ja kostja isa Txxxx Rxxx sõlmisid 01.11.2022 kokkuleppe, mille kohaselt nad on kokku leppinud ja soovivad ülalpidamiskohustusest taganeda ainult hoolekande asutuse tasude tasumisest. Kohus on kostjaga Tartu Hooldekodus täna 07. 11. 2022.a vestelnud ja kokkuleppe asjaolusid selgitanud. Txxxx Rxxx on täpsustanud oma ebamõistlikku käitumist. Vanemad tasuvad

Txxxx Rxxxx sidevahendite kulud ja tasusid arvutikursuse. Isik saab arvutivõrgus ise digitaalset allkirjastada dokumente, kasutades selleks suhu paigutatud abivahendit. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss perekonnaasjas edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 440 eurot. Kohus märgib, et käesoleva hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu 420 eurot. Kohus määras hagejale tähtaja riigilõivu 420 euro tasumiseks, arvestamata hageja poolt juba tasutud riigilõivu 20 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 20 eurot enam, mis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel hagejale tagastada. Seoses kompromissi sõlmimisega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale tagastada täiendavalt pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot (420 : 2). Seega kohus tagastab hagejale riigilõivu summas 230 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.