E. G. hagi V. G. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
E. G. (IKXXX, elukoht: XXX, tel XXX, epost: XXX)
Kostja:
V. G. (IK XXX, elukoht:XXX, e-post: XXX, , tel XXX)
RESOLUTSIOON
1.E. G. hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V. G.lt elatis hageja E. G. kasuks - tagasiulatuvalt alates xxx.a kuni 21.08.2022 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 77 senti; - alates 22.08.2022.a. igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui E. G. 21-aastaseks saamiseni.
3.Igakuised elatisemaksed tuleb V. G.l kanda O. R. arveldusarvele nr EExxx Swedbank.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.E. G. esitas Viru Maakohtule hagi V. G. vastu elatise nõudes. Hageja on V. G. tütar. E. G. sai xxx.a. täisealiseks ja õpib käesoleval ajal x klassis, ta ei tööta ning on ema ülalpidamisel. Suuremat osa vajalikest riietest (spordiriided, tossud, hooajale sobivad jalanõud ja riided) ostavad sugulased. Plaanis on lõpetada autokool (lisanduvad lisatundide ja eksami tasud). Hagiavalduse kohaselt on E. G. igakuised kulud/vajadused kokku 583,98 eurot, sh eluasemekulud 40,65 eurot, toidukulu 162,91 + 77,10 eurot (ema ja isiklikust arvest), transpordikulu 2 eurot (ostetud sõidukaart) sidekulud 15,46 eurot, tervishoiu kulu 6,80 eurot, hügieenitarbed 26,03 eurot (jagatud kahe inimese vahel), lapse koolikohustuste täitmise kulud (juuni kuus puudub) riiete ja jalanõude kulu 184 eurot, vältimatud püsikulutused (väljasõidud ja huvitegevus) 40,68 + 28,35 eurot (ema ja isiklikust arvest). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus alates 07.07.2022.a. Igakuised elatisemaksed palub hageja kanda arveldusarvele nr EExxx.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega.1 Hageja märgib, et ei ole nõus kostja poolt pakutud elatise summaga 150 eurot kuus. Hageja on teadlik, et kostja võib maksta rohkem, kuna ta on füüsiliselt tugev, energiline meesterahvas, sportliku kehaehitusega. Hageja märgib, et kostjal, vaatamata oma suhkrudiabeedile (mille saialkoholi liigse tarbimise tagajärjel), oli võimalik teha tööd, tegeleda spordiga, käia ööklubides ning tarbida alkoholi. Arst keelas alkoholi tarbimist ning soovitas dieedi pidamist, töötamise keelust ei olnud juttu. Kostjal on hagejale teadaolevalt ka veel tromboos või varikoos, kuid ka see ei takistanud kostjal töötada ning spordiga tegeleda. Kostja on ehitaja ja tal on tavaliselt palju tööd. Ehitajate töötasu ei ole väike. Septembri alguses nägi hageja kostjat väljumas kõrvalmajast ehitusriietes ning tööriistadega. Hageja lisab, et V. G. ei tegele oma tütardega ega toeta neid. Kostjal on mitu autot. Hageja ei tea, kas on võimalik kontrollida, kelle nimel on need autod registreeritud (võimalik et elukaaslase A. P. nimele). Kostja ütles, et hageja on juba täiskasvanu, kuid E. õpib alles gümnaasiumis ja tahab ka edasi õppida, sest õpib edukalt. Gümnaasiumi kõrvalt ei ole võimalik töötada.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja V. G. tunnistab hagi osaliselt.
Hageja seisukoha kostja vastusele on allkirjastanud E. G. ja O. R.. Kuivõrd täisealise lapse elatise nõude esitab laps iseseisvalt, loeb kohus esitatud seisukoha E. G. seisukohaks kostja vastusele.
Kostja on nõus maksma E. G.le igakuiselt 150 eurot. Kostjal on ca 8 aastat xxx. Sellel põhjusel ei ole kostjal stabiilset sissetulekut ning kostja kontole laekub ainult riiklik toetus. Aastatega on tervis halvenenud. Kostjal on diagnoositud xxxt ja ta peab xxx Kostja märgib, et suur korter (millele hagis viitab hageja) kuulub, kostja ise elab teises linnas oma elukaaslase juures. Kostjal ei ole suvilat, on lihtsalt aed (aiamaa), puudub kanalisatsioon ja elekter. Kostjal ei ole autosid, autod on ära võetud majanduslike probleemise tõttu. V. G. märgib, et maksis elatist ilusti igakuiselt mõlemale tütrele E. ja E.ile. Kuidvõrd sissetulek ei ole stabiilne ja on ebapiisav, esineb aeg-ajalt probleeme elatise maksmisega, kuid kostja tasub alati täissumma. Kostja on nõus elatist edasi maksma, kuid ta ei ole võimeline maksma elatist mõlemale tütrele 292 eurot. Kostja on nõus jätkuvalt maksma elatist E. 292 eurot, ja täiskasvanud tütrele E.ile 150 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. E. G. sai täisealiseks xxx.a. (tl 10-11), õpib xxx 2022/2023. õa-l x.a klassis (tl 7), eeldatav kooli lõpetamise aeg 21.06.2023.a. Viru Maakohus mõistis 27.09.2010.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-10-36649 V. G.lt välja elatise alaealise tütre E. G. ülalpidamiseks O. R. kasuks igakuiselt 2175 krooni (139 eurot), kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 30.07.2010.a kuni tütre täisealiseks saamiseni, so kuni 07.07.2022. 13.01.2017 otsusega mõistis Viru Maakohus V. G.lt hageja E. G. kasuks alates 19. detsembrist 2016.a igakuise elatusrahana 215 (kakssada viisteist) eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o xxx või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
6.Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise 292 eurot kuus alates xxx (so alates täisealiseks saamisest). Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks
ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).
7.Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja vanemate ülalpidamisel olevat alaealist last, kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kannavad üldjuhul vanemad. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. Lisaks hagejale on V. G.l ülalpidamiskohustus veel alaealise tütre E. G. (sünd. xxx) ees.
8.Täisealiseks saanud isiku puhul saab kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Kuivõrd hageja õpib gümnaasiumis, leiab kohus, et üldhariduskooli õppekorraldus ei võimalda töötada ja abituuriumiklassi õpilaselt ei saa mõistlikult oodata, et viimane õppetöö kõrvalt teeniks endale vahendeid määral, mis tagab tema ülalpidamise. Üldjuhul tuleb õppiva täisealise lapse ülalpidamine tagada siiski vanematel. Küll aga sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks.
9.V. G. märgib, et ei ole võimeline maksma elatist hageja nõutud ulatuses ehk 292 eurot kuus, viidates osaliselt töövõimele ja aastatega halvenenud tervisele. Kohus selgitab, et vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal, andmed oma majandusliku võimekuse /võimetuse kohta elatise maksmisel, aga omakorda kostjal. Hageja ei ole kohtule tõendeid oma igakuiste kulude kohta esitanud. Kostja ei ole esitanud ka vastuväiteid hagiavalduses loetletud hageja igakuiste vajaduste põhjendatuse suhtes. Kohtu hinnangul on hageja toodud kulud / vajadused üldjoontes mõistlikus ja põhjendatud ulatuses, mõnede kuluartiklite osas on väidetav kulu kohtu arvates ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on ülepaisutatud nt kulu toidule (hagis märgitud 240 eurot). Hageja ei ole välja toonud, et vajab eridieeti, mille tõttu vajab täiendavaid kulutusi toidule. Kohus peab põhjendatuks kulu toidule 150 eurot (hageja osa pere toidukulust). Ka kulu riietele / jalanõudele 184 eurot kuus ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Inimene ei vaja iga kuu uusi riideid ja jalanõusid märgitud summas. Muus osas on loetelus märgitud kulu mõistlik ja põhjendatud. Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbiviidud uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatislõpparuande kohaselt 13-17 aastaste laste standardeelarve meetodi põhjal on 419 eurot kuus (vt https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf.). Uuringu kohaselt (vt lk 40) sellele vanuserühmale on kõige suuremaks kuluartikliks toit. Selles vanuses on lastel üsna suur energiavajadus ning seega on loogiline, et toidukulu on kõige suurem. Toidukulule järgnevad riiete ja jalanõude kulu, vastavalt 133 eurot (toit), 50 eurot riided ja jalanõud. Analoogia korras võiks eeltoodud vanusegrupi vajaduspõhist kulu ligikaudselt kohaldada ka 18aastaseksnoore suhtes.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja igakuised põhjendatud kulud on kokku 399,97 eurot (saadudu tulemus jagatakse kahega, kummagi vanema osa ca 200 eurot).
10.Hageja vanemate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal 10.1 - V. G. ei tööta (TÖR-i andmete kohaselt viimane töökoht oli OÜ X - V. G. on OÜ X juhatuse liige, juriidilisel isikul OÜ X on seisuga 21.10.2022 maksuvõlg kokku summas 32 173,27 eurot (dtl 135). - Kostjal ei ole kinnisvara. - Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Audi 80 reg nr XXX (1989) omanik (dtl 63), millele on 26.01.2022 seatud keelumärge kohtutäitur Andrei Krek poolt. Hageja ema O. R. töötab MTÜ X ning tema kontolt on näha, et ta on saanud töötasu (neto) juulis 2022.a 603,50 eurot (dtl 23) ja talle on määratud riiklik peretoetus 120 eurot kuus. O. R.l ei ole kinnis- ega vallasvara. 10.2 Kuivõrd ülalpidamisasjas võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 230 lg 3), nõudis kohus krediidiasutustelt V. G. kontode väljavõtted viimase 12 kuu eest, Maksu- ja Tolliametilt andmed viimase 12 kuu tulu kohta, Sotsiaalkindlustusametilt andmed sotisaaltoetuste ning Töötukassalt andmed töövõimehüvitise saamise kohta. - Eesti Töötukassa 29.09.2022.a vastuse kohaselt on V. G. töövõime hinnatud osaliseks ja talle makstakse töövõimetoetust perioodil 13.04.2021-12.04.2026, kui ta täidab aktiivsustingimusi nt töötab, õpib või otsib tööd töötuna registreerituna. V.G. on saanud töövõimetoetust nt 05.09.2022 – 112,38 eurot, 05.08.2022 – 112,38 eurot, 05.07.2022- 199,24 eurot, 03.06.2022 – 208,55 eurot (dtl 55). - V. G. pangakontolt nähtuvad lisaks Töötukassa TVT laekumistele ka pidevad sissemaksed ja ülekanded eraisikutelt, nt: 12.09.2022 – sissemakse 100 eurot, 10.09.2022 – sissemakse 800 eurot, 24.08.2022 – sissemakse 850 eurot, 06.08.2022 – sissemakse 200 eurot, 07.07.2022 – sissemakse 100 eurot, (07.07.2022 tehtud ülekanne E. G.le 150 eurot); 10.06.2022 – laekus kontole 500 eurot, 06.05.2022 – laekus kontole 600 eurot, 22.04.2022 – laekus kontole 600 eurot, 18.03.2022 – laekus 550 eurot, 22.02.2022 – laekus 620 eurot, 13.02.2022 – 200 eurot. Teistelt isikutelt on kostja kontole laekunud mitmed summad: M.R. 13.02.2022 – 200 eurot, M. F. 12.02.2022 – 91 eurot, M. R. 15.01.2022 – 150 eurot, A.T. – 10.01.2022 – 50 eurot, J. M.30.12.2021 – 200 eurot, J. M. 23.12.2021 – 150 eurot, 23.12.2021 – M.R. – 100 eurot, jne. - Kostja kontolt nähtub, et kohtutäitur Kristel Maalman pidas kostja kontolt kinni (elatise nõue E. G. kasuks) otsuse täitmiseks täiteasjas 095/2017/602 12.09.2022.a - 545 eurot; 10.09.2022.a – 30,68 eurot, 24.08.2022.a – 617,42 eurot, 10.06.2022.a – 380,05 eurot, 41,50 eurot, 05.05.2022 – 186,17 eurot, 23.04.2022 – 504,70 eurot; 05.04.2022 – 178,24 eurot, 19.03.2022 – 405,44 eurot, 04.03.2022- 161,03 eurot jne. 10.3 Poolte majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid hinnates on kohus seisukohal, et hageja vanemate varaline seisund on enam vähem võrdväärne. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ülalpidamiskohustust ka alaealise lapse ees, kostja osalist töövõimetust, samuti hageja põhjendatud vajadusi. Riigikohus on märkinud, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16).
Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt.
Täisealise lapse elatise nõue 292 eurot kuus olukorras, kus kummalgi vanemal on ülalpidamist vajav alaealine laps (ühine laps), ei ole vanemate sissetulekut arvestades nõutud suuruses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis igakuiselt 200 eurot. Kohus arvestab seejuures kostja igakuist keskmist sissetulekut (800-1000 eurot), lahutab sellest alaealise lapse ülalpidamiskulu, samuti arvestab kostja eeldatavaid igakuiseid püsikulusid. Kohtu hinnangul ei kahjusta igakuine 200 euro suurune elatise makse kostja toimetulekut ning lahend on täidetav. Kohus arvestab muuhulgas ka kostja osalist töövõimet. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et V. G. tasus XXX hageja arvelduskontole 150 eurot (dtl 98).
12.Hageja nõuab hagiavalduses elatise väljamõistmist alates xxx(18-aastaseks saamisest), hagiavaldus on kohtule esitatud 22.08.2022.a. Kohus märgib, et PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus mõistab elatise välja alates xxx.a. tagasiulatuvalt, kuid elatise täitmisel tuleb arvestada kostja poolt xxx tasutud 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V. G.lt E. G. kasuks elatise tagasiulatuvalt alates xxx.a kuni 21.08.2022 summas eurot (200/31*46=296,77-150) ja alates 22.08.2022 igakuiselt 200 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui E. G. 21-aastaseks saamiseni.
Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.