Kostja A.S. , isikukood XXX; seaduslik esindaja D.S. , lepinguline esindaja vandeadvokaat A.T.
Kohtuistungi toimumise aeg
27. juuli 2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.K. i hagi A.S. vastu elatise vähendamiseks osaliselt.
2.Vähendada Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX A.K. ilt A.S. kasuks välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista A.K. ilt A.S. kasuks igakuine elatis järgnevalt:
2.1.alates 20. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 summas 213,44 eurot kuus.
2.2.alates 1. aprillist 2022 kuni A.S. täisealiseks saamiseni 8. augustil 2027 perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 järgi arvestatud summas 225,64 eurot (s.o baassumma + 3% keskmisest brutokuupalgast – 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kalendrikuu 15. kuupäevaks kostja seadusliku esindaja D.S. arvelduskontole selgitusega „elatis A.“.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebuse esitamine
Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (asukoht Kalevi 1, Tartu; e-postiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A.K. (hageja) esitas 20. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse A.S. (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX kostja kasuks välja mõistetud elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub vähendada elatise summat 166 euroni kuus, arvestades muutunud õiguslikku olukorda ja mõjuva põhjuse esinemist elatise vähendamiseks alla miinimummäära.
2.Elatise väljamõistmisel ei arvestatud lapse tegelike kuludega, hageja varalise olukorraga ega kostjale makstavate toetustega. Hagejal on lisaks kostjale veel kolm ülalpeetavat. Hageja elab ja töötab Venemaal, tema ainus sissetulek on töötasu 88 000 rubla (s.o keskmiselt 1000 eurot) kuus. Hagejal puudub kinnisvara. Venemaal kuulub hagejale üks sõiduauto Volkswagen Touareg, mis on perekonna ainus liiklusvahend. Eesti Liiklusregistris on hageja nimel sõiduk ja haagis, kuid need on ärandatud. Seega ei ole hagejal ka vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita (tl 9 pöördel).
3.Hageja tõendab oma sissetuleku suurust tööandja XXX (XXX) väljastatud tõendiga. Hagejal puudub pangakonto, töötasu makstakse talle sularahas, mis on tööandja asukohariigis tavapärane. Hageja toob esile, et tal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid. Tema sissetulek on Peterburi piirkonnas tavaline. Hageja teenib tulu ettevõtluse kaudu. Kostja esitatud tõendid on tõlgitud ebaõigesti, tegemist on ettevõtte käibega, mitte tuluga, millest oleks hagejal võimalik omanikuna osa saada.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
5.Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud mõjuva põhjuse esinemist elatise vähendamiseks. Hageja väited, sh selle kohta, et tal puudub pangakonto ja võimalus hankida tõendeid oma sissetuleku ja majandusliku olukorra kohta, on paljasõnalised ja ebausutavad. Hageja varjab enda tegelikku varalist seisu ja püüab kohut eksitada. Hageja ei ole tõendanud asjakohaste registrite väljavõtetega väiteid, et tal puudub kinnisvara nii Eestis kui Venemaal ning et omab üksnes üht sõiduautot. Hageja ei ole esitanud infot oma abikaasa varalise seisu kohta, kuigi hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teised lapsed nende mõlema ülalpidamisel. Avalikest internetiallikatest nähtuvalt on Venemaal „emakapital“.
6.Kostja toob esile, et hageja tegutseb Venemaal mikroettevõtja/FIEna (ИП, 470512699073), kelle tegevusalaks on kinnisvara rentimine ja haldamine, kinnisvara üür, samuti mitteeluruumide vahendite kasutamise juhtimine tasulisel või lepingulisel alusel. Samuti on hageja veebis leiduvatel andmetel ettevõtte Kover Rus ainuosanik ja juht. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr XXX juba leidnud, et ei saa pidada eluliselt usutavaks, et hageja tegutseks ettevõtluses ilma igasuguse vastutasuta ning ettevõtte majandustegevust arvestades on tal võimalik teenida tulu ka väikese lapse kõrvalt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel. Hageja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiksid tal takistada sissetuleku suurendamist.
7.Hageja nõude rahuldamine jätaks kostja vajaliku ülalpidamiseta. Kostja seadusliku esindaja varaline seis on halvenenud seoses töö- ja töövõime kaotusega, ta kasvatab üksinda alaealist last ja toetab täisealist last ning hooldab eakat ema. Kostja esindaja sissetulek on töötu abiraha, peretoetus ja hooldajatoetus, kostja esindaja säästud hakkavad ammenduma. Hageja ei ole osalenud kostja elus ega tundnud tema vastu huvi. Hageja on olnud suuteline ettenähtud summas elatist tasuma kuni muutus elatise miinimumsuurust reguleeriv seadus. Hageja tasub käesolevalt kostjale elatist 200 eurot kuus. Kostja igakuised kulutused on 630,40 eurot. Kuna kostja esindajal ei ole täies mahus kulutšekke võimalik esitada, nõustub ta elatisega miinimummääras.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
9.Esmalt lahendab kohus veel lahendamata taotlused. Kostja toob 24. oktoobri 2022 seisukohas esile, et hageja on 19. oktoobril 2022 esitanud uusi väiteid ja tõendeid ning palub kohtul jätta nendega arvestamata. Eelkõige toob kostja esile hageja väited Peterburi elustandardi arvestamise kohta. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist uue väite või asjaoluga, arvestades, et hageja on juba hagiavalduses palunud kohtul arvestada, et ta elab Venemaal, ning viidanud ühtlasi sellele, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada perekonna tavalise elulaadiga (tl 2). Seega jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta arvestamata hageja 19. oktoobri 2022 menetlusdokumendiga.
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
11.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada (Riigikohtu 6. veebruari 2008 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).
12.Rahvastikuregistrist nähtuvalt on hageja kostja isa. Hagejalt on Tartu Ringkonnakohtu
4.septembri 2015 otsusega tsiviilasjas nr XXX kostja kasuks välja mõistetud elatis 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga
alammäära. Perekonnaseaduse (PKS) § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Eeltoodut arvestades on hageja kohtulahendiga kohustatud kostjale tasuma seega 292 eurot kuus.
13.Hageja nõude aluseks on nii õigusliku olukorra muutus kui ka tema võimetus teenida tulu määral, mis võimaldaks tasuda kohtulahendiga välja mõistetud elatist, tagades seejuures teiste ülalpeetavate heaolu. Hageja tugineb seega PKS § 2172 lg-le 2, mis näeb ette kohustatud vanema õiguse pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, kui kohustatud vanem ei nõustu PKS § 2172 lg-s 1 nimetatud elatise summaga, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele ning TsMS § 459 lg-le 1 ja TsMS §-le 497, kuna on muutunud otsuse aluseks olnud asjaolud.
14.TsMS § 497 järgi kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.
15.Riigikohus on selgitanud, et elatise maksete suuruse muutmist võib TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 9, Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11).
16.Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2015 otsusest nähtuvalt on kohus elatist kehtivas miinimummääras välja mõistes arvestanud hageja varalise seisundi, võimega tulu teenida ja kolme ülalpeetavaga. Hageja tegeles ka toona äritegevusega, juhtides ettevõtet, mille põhitegevusala oli metalltoodete müük Venemaale (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Hagejale kuulus toona Eestis kaks kinnisasja (samas, p 12). Kohus on leidnud, et hageja ei ole veenvalt tõendanud oma majandusliku olukorda ning et hagejal on võimalik ettevõtluse kaudu teenida tulu oma alaealiste laste ülalpidamiseks (samas, p 11 ja 13).
17.Hagiavalduses toodu põhjal on elab hageja käesoleval ajal Venemaal ega oma kinnisvara, samuti puudub muu vara, mida kasutada ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja ainus sissetulek on töötasu 88 000 rubla (keskmiselt 1000 eurot) kuus, mida makstakse sularahas. Kostja hinnangul on hageja väited sarnased eelmises menetluses esitatuga ning on põhjust uskuda, et hageja tegutseb edasi Venemaa äriühingute kaudu (tl 155 pöördel, 156). Kostja toob esile, et hageja tegutseb mikroettevõtja/FIEna, samuti ettevõtte XXX kaudu, keda ta nimetab oma tööandjaks (tl 156). Hageja on
võtnud omaks, et teenib tulu ettevõtluse kaudu, kuid toonud esile, et ettevõtted ei ole nii kasumlikud kui kostja hindab (tl 190).
18.Kohtu hinnangul on tõendamata ja mõistlikult ebausutav, et hageja varaline seisund on eelmise kohtulahendi tegemise ajast muutunud hagiavalduses toodud määral. Eelmise kohtulahendi tegemise ajal kuulus hagejale Eestis kaks kinnisasja (p 12). Kohtule ei ole esitatud infot, mil moel ja millise vastutasu eest on need võõrandatud ning mida on hageja teinud saadud tuluga. Kohtul puudub võimalus kontrollida, kas hagejale kuulub kinnisasju Vene Föderatsioonis. Hageja on oma sissetulekute kohta esitanud üksnes kirjaliku tõendi enda äriühingult, mida ei saa pidada hageja sissetulekuid ammendavalt kajastavaks usaldusväärseks dokumendiks. Hageja ei ole oma majandusliku seisu ja vara kohta esitanud muid tõendeid, vaatamata sellele, et tõendite esitamise vajadusele pöörasid tähelepanu nii kohus 20. jaanuari 2022 määruses, 27. juuli 2022 kohtuistungil kui ka kostja 9. septembri 2022 seisukohas. Hageja toob korduvalt esile, et tal ei ole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid (tl 9, 190). Kohtu hinnangul on aga mõistlikult ebausutav hageja väide, et tal ei ole võimalik esitada oma majandusliku seisu kohta mitte ühtegi tõendit peale ettevõtte XXX) väljastatud palgatõendi (tl 11). Nii kohus kui vastaspool on hageja tähelepanu pööranud asjaolule, et hagejal on võimalik näiteks esitada asjakohaste registrite väljavõtteid (tl 8 pöördel, tl 155 pöördel). Samuti ei ole usutav, et hagejal ei ole võimalik esitada tõendeid oma ettevõtte majandusliku seisu kohta.
19.Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (Riigikohtu
24.oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Vanema osa lapsele elatise andmise arvestamisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte vähendada tema osa seetõttu, et tal sissetulek puudub või see on liiga väike (Riigikohtu
29.aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14). Arvestades, et hageja eelnev majandustegevus seondus Venemaaga, on usutav kostja väide, et hageja jätkab tegevust vähemalt osaliselt Venemaa äriühingute kaudu. Pooled on kohtule teada andnud, et hageja tegutseb seal enda omandis oleva ettevõtte Kover Rus kaudu, samuti on kostja esitanud kohtule info, et hageja tegutseb ka sealses FIE vormis. Hageja ei eita äritegevusega tegelemist. Seejuures ei ole kohtule esitatud infot, et hageja oleks lõpetanud äritegevuse Eesti ettevõtte kaudu ning seda ei nähtu ka Äriregistrist, mille andmetel on hagejale kuuluv Hansa Aluproduct OÜ endiselt tegutsev.
20.Arvestades, et ka varasemalt on hageja tegelenud äritegevusega nii Eestis kui Venemaal, ei ole kohtu hinnangul oluliselt muutunud Tartu Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr XXX tuvastatud asjaolud seoses hageja võimalustega ettevõtluse kaudu tulu teenimiseks. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamiseks tähtsust asjaolu, et hageja on vahetanud elukohta. Hageja on tööealine ja töövõimeline isik, kelle tervislik seisund, võimed ja oskused võimaldavad teenida tulu oma alaealiste laste ülalpidamiseks nii Venemaa Föderatsioonis kui ka Eesti Vabariigis, arvestades, et tegemist on Eestis sündinud, elanud ja siin ka majandustegevusega tegelenud Eesti kodanikuga.
21.Viimase kohtulahendi tegemisest on hagejal lisandunud üks ülalpeetav. Tartu Ringkonnakohus on juba tuvastanud, et hageja tegevusala arvestades ei takista lapsed temal tulu teenimist (Tartu Ringkonnakohtu 04.09.2015 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 11). Hageja hinnangul tuleb arvestada, et ülalpeetava lisandumine mõjutab kõigi hageja ülalpeetavate, sh kostja elustiili. Hageja ei ole aga esitanud infot oma perekonna
majandusliku seisundi kohta ning kostja on seadnud kahtluse alla hageja väite igasuguste sünni- või peretoetuste puudumise kohta Venemaal, viidates avalikele internetiallikatele. Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega ka tõendanud, et elatise tasumise tõttu jäävad tema teised ülalpeetavad ilma vajalikust ülalpidamisest. Kohus märgib, et kostja esitatud pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt on hageja tasunud ja olnud seega ka võimeline tasuma hagejale 2021. aastal 250 eurot kuus (tl 140) ja 2022. aastal 200 eurot kuus (tl 137).
22.Seega ei ole hageja veenvalt põhistanud ega tõendanud, et tal puudub vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, võime tulu teenida ja et tema tegelik varaline seisund ei võimalda kostjale elatist maksta seadusega ettenähtud miinimummääras.
23.Teiseks tugineb hageja õigusliku olukorra muutumisele alates 1. jaanuarist 2022. Kohus loeb selle üldteadaolevaks asjaoluks. Õigusliku olukorra muutumine tõi tagajärjena kaasa tõendamist mittevajava miinimumelatise summa muutumise. See tähendab, et kui kostja soovib elatist summas 292 eurot kuus, tuleb tal ka tõendada, et lapse vajadused on vähemalt 584 eurot kuus (Riigikohtu 22. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr XXX, p 14.2). Kostja on esialgu vaielnud vastu elatise vähendamisele ja palunud jätta summa muutmata, kuid menetluse kestel nõustunud elatise vähendamisega kehtiva miinimummäärani (tl 136, tl 145-146, tl 157). Kostja on esitanud tabeli igakuistest kulutustest kogusummas 630,40 eurot, kuid selgitanud, et tal ei ole võimalik neid tõendada, kuna ta ei ole kogunud kulutšekke (tl 183). Seega ei ole kostja tõendanud, et tema tegelikud vajadused ületavad kehtivat miinimummäära.
24.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kostjale makstavat elatist tuleb vähendada kehtiva miinimummäärani, mis arvutatakse PKS § 101 lõigete 3-5 alusel järgnevalt: Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mistõttu tuleb elatist vähendada poole peretoetuse ulatuses perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
25.Vaidlust ei ole selle üle, et laps ei viibi isa juures, seega puudub alus elatise summa vähendamiseks PKS § 101 lg 6 alusel. PKS § 101 lg 7 sätestatud vähendamise alus ei ole samuti antud juhul asjakohane.
26.Hageja igakuine elatis alates 1. jaanuarist 2022 kuna 31. märtsini 2022 on seega 213,44 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 200 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 43,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 2020. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
27.Hageja igakuine elatis alates 1. aprillist 2022 kuna 31. märtsini 2023 on seega 225,64 eurot, mis on arvutatud järgmiselt: 209,20 eurot on baassumma PKS § 101 lg 3 mõttes, millele on liidetud 46,44 eurot, mis on Statistikaameti andmetel kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 2021. aastal PKS § 101 lg 4 mõttes ning
millest on maha arvatud 30 eurot, mis on 50% lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 esimese lause mõttes.
28.Edaspidi kuni lapse täisealiseks saamiseni arvutatakse elatise suurus lähtuvalt PKS § 101 lg-tes 3-5 sätestatust. Kohus selgitab, et vanemad saavad kasutada elatise suuruse arvutamiseks Justiitsministeeriumi kodulehel oleva elatiskalkulaatori abi (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
29.Kostja seaduslik esindaja on 28. juuli 2022 esitanud taotluse määrata kindlaks elatise tasumise tähtaeg iga kuu 15. kuupäev. Kohus rahuldab kostja taotluse.
30.Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.