Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-6767
Kohtuasi
X hagi Y vastu isaduse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2022. a õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Q Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Karžetskaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y 19. oktoobri 2022. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21. septembri 2022. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-22-6767 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja, laps) esitas 5. mail 2022 Harju Maakohtule Y (kostja, isa) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja põlvneb kostjast, ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise. Mh taotles hageja põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi tegemist.
2.Maakohus võttis 24. mai 2022. a määrusega põlvnemise tuvastamise nõude menetlusse ja eraldas elatise nõude eraldi menetlusse.
3.Kostja nõustus esialgses vastuses hagi õigeks võtma juhul, kui DNA-ekspertiis kinnitab, et kostja on hageja isa. Juhul, kui DNA-ekspertiis ei kinnita kostja isadust, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja väitel on hagiavaldusega kohtu poole pöördumine pahatahtlik, sest probleemi oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Kostja ja kostja vanemad on pakkunud mitu korda lapse emale (Q) võimalust teha DNAekspertiis, kuid lapse ema ei olnud sellest huvitatud. Seda kinnitab kostja ja lapse ema kirjavahetus ning vajadusel tunnistaja W. Arvestades seda, et kostja oli enne kohtu poole pöördumist ja on ka kohtumenetluses nõus tegema DNA-ekspertiisi ning selle tulemuse alusel hagi õigeks võtma, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Harju Maakohus kohustas 15. juuni 2022. s määrusega hagejat tasuma põlvnemise ekspertiisi tegemise eest tagatist 171 eurot. Hageja tasus tagatise.
5.Harju Maakohus rahuldas hageja ekspertiisi taotluse ja määras hageja põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt on kostja 99,999999999% tõenäosusega hageja isa. Ekspertiisiakti maksumuseks oli 171 eurot.
6.Kostja võttis pärast ekspertiisiakti saamist hagi 9. septembril 2022 õigeks, palus hagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja pöördumisel kohtu poole ei ole seost kostja tegevuse ega käitumisega. Kohtuvaidlus toimus üksnes seetõttu, et lapse ema ei soovinud vaidlust kohtuväliselt lahendada. Kostja menetluskulude nimekirja järgi olid tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot (4 tundi × 180 eurot).
7.Hageja vaidles menetluskulude hageja kanda jätmisele ja menetluskulude suurusele vastu. Pooltevaheline vaidlus on kestnud aastaid ning kostja nõustus DNA-ekspertiisiga üksnes siis, kui hageja oli pöördunud kohtu poole. Kahe aasta tagune kirjavahetus ning asjaolu, et kostja asus elatist tasuma alles pärast ekspertiisi tulemuse teadasaamist, kinnitavad, et kostjal ei olnud tõsist kavatsust last omaks võtta. Kulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostjal on juriidiline kõrgharidus (magistrikraad) ning ta on teda esindanud õigusbüroo partner. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 21. septembri 2022. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi ning tuvastas, et hageja põlvneb kostjast. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 171 eurot (ekspertiisitasu). Maakohus leidis, et asjas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi põhjendatud hagi rahuldada, sh tõendab põlvnemist ka ekspertiisiakt. Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise tõttu jäävad TsMS § 164 lg 11 järgi menetluskulud kostja kanda. Hageja pöördus kohtusse ning tema menetluskulud tekkisid põhjusel, et kostja keeldus isadust omaks võtmast ja elatist tasumast. Seega on hageja kohtusse pöördumine
2-22-6767 tingitud kostja käitumisest, mistõttu ei ole menetluskulude kostja kanda jätmine kostja suhtes ebaõiglane ega ebamõistlik. Kuna kostja ei võtnud hagi kohe õigeks, ei saa asjas jätta ka TsMS § 168 lg 6 alusel menetluskulusid hageja kanda. Kostja võttis hagi õigeks pärast ekspertiisitulemuse kättesaamist ning kostja andis oma käitumisega põhjust hagi esitada. Hageja menetluskuludeks on ekspertiisi tasu 171 eurot, mis on TsMS § 174 lg-te 1 ja 10 järgi põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Apellatsioonkaebus
9.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kohaldas maakohus vääralt TsMS § 164 lg-t 11 ja asus vääralt seisukohale, et kostja käitumine põhjustas hagi esitamise. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu ja hindamata tõendid, mis kinnitavad, et kostja püüdis lahendada asja kohtuväliselt, kuid hageja (hageja ema) ei olnud sellest huvitatud ja pöördus kohtu poole, millega põhjustas ise menetluskulude tekkimise. Tsiviilasjades nr 2-19-630 ja nr 2-22-11571 on kohus seda arvestanud. Maakohus tõlgendas vääralt TsMS § 168 lg-t 6 ja andis sõnale „kohe“ ebaõige tähenduse, mistõttu jättis vääralt selle normi kohaldamata. Ei oleks mõistlik ega õiglane panna kostjat olukorda, kus ta peab võtma hagi õigeks enne ekspertiisi tulemusest teadasaamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
11.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
12.Siinses asjas ei nõustu kostja sellega, et maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 11 alusel kostja kanda. Kostja tõi kaebuses esile, et ta ei ole põhjustanud tema vastu hagi esitamist ning menetluskulud oleksid jäänud sisuliselt olemata, kui hageja ema oleks nõustunud kohtuväliselt lapse põlvnemist tuvastama. Samuti oleks maakohus saanud kostja hinnangul jätta menetluskulud kostja õigeksvõtu tõttu TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda.
2-22-6767
12.1.Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus ka kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades jaotada kohtuasja menetluskulusid maakohtust erinevalt. Ringkonnakohus selgitab, et üldjuhul kannab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 järgi see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning kohus rahuldab hagi seetõttu, et kostja võttis hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulud ise. Lisaks võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 järgi kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Põlvnemise tuvastamise hagi kohta on aga seadusandja sätestanud erisätted. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab põlvnemise asjas kumbki pool üldjuhul oma menetluskulud ise, kuid põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud TsMS § 164 lg 11 I lause järgi kostja. Seejuures võib kohus jätta kulud siiski täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seega jäävad põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud poolte enda kanda, kuid hagi rahuldamise korral kostja kanda, kui kohus ei tuvasta, et hageja kulude kostja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selline regulatsioon kehtib alates 1. jaanuarist 2015, sest enne seda kehtinud menetluskulude jaotus, mille kohaselt jäid põlvnemise asjades menetluskulud poolte enda kanda, ei olnud õiguskantsleri hinnangul õiglane ning piiras põlvnemise asjades kohtutele juurdepääsu, sest menetluskulude jaotus ei olnud kohtu poole pöördujale piisavalt ettenähtav. Ühtlasi sooviti vältida menetluskulude lapse kanda jätmist (vt lähemalt Riigilõivuseadus 725 SE, II lugemisele lisatud seletuskiri ja Justiitsministeeriumi 19. novembri 2014. a arvamus). Seega peab kohus kehtiva õiguse järgi jätma põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja kanda ning üksnes erandina, s.o väga erandlikel asjaoludel võib kohus sellest kõrvale kalduda. TsMS § 164 lg 11 I lauses sätestatud põhimõttest sama sätte II lause või TsMS § 168 lg 6 alusel kõrvale kaldumiseks ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust asjaolu, et vanem oli nõus tegema kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise ekspertiisi ja/või võttis pärast ekspertiisitulemusest teada saamist hagi õigeks. Kuigi lapse põlvnemist isast saab perekonnaseaduse § 87 järgi kindlaks teha ka kohtuväliselt, s.o perekonnaseisutoimingute seaduses sätestatud korras omaksvõtuavalduse tegemisega, saab isadust tuvastada PKS § 94 järgi üksnes kohus. Seejuures ei ole kohus TsMS § 440 lg 4 järgi põlvnemise asjas hagi õigeksvõtuga seotud ning kohus peab lapse huve silmas pidades kontrollima, et põlvnemise tuvastamise eeldused on täidetud. Sellest tulenevalt ei saa põlvnemise tuvastamise asjades anda õigeksvõtule samasugust tähendust nagu muudes kohtuasjades ning põlvnemise hagi õigeksvõtt, sh pärast ekspertiisitulemusest teada saamist, ei anna alust jätta kõiki kohtuasja menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda või hageja menetluskulusid TsMS § 164 lg 11 II lause alusel hageja enda kanda.
12.2.Praegusel juhul on vaidluse all üksnes põlvnemise tuvastamiseks kantud ekspertiisi tasu 171 eurot. Seega on küsimus üksnes selles, kas kostja peab TsMS § 164 lg 11 üldreegli järgi kandma ekspertiisikulud või oleks sellise kulu kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik või tuleks kõik menetluskulud, sh kostja enda menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Kostja tõi esile, et menetluskulusid ei tuleks tema kanda jätta, sest ta oli nõus tegema ekspertiisi kohtuväliselt, kuid hageja ema ei olnud sellest huvitatud, st vaidluse oleks saanud lahendada kohtuväliselt, kohtukulusid tekitamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei annaks need asjaolud ka tõendatuse korral alust järeldada, et põlvnemise tuvastamise ekspertiisikulude jätmine kostja
2-22-6767 kanda oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, sest nii kohtus kui ka kohtuväliselt põlvnemise tuvastamise korral oleks kostjal tekkinud ekspertiisikulu. Seejuures on kostja ise kinnitanud, et ta soovis korduvalt teha ekspertiisi hageja põlvnemise tuvastamiseks, mis annab alust järeldada, et ekspertiis oli vajalik, kuna kostja kahtles oma isaduses ega olnud nõus last ilma ekspertiisita kohtuväliselt omaks võtma. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et kostja taotluse rahuldamine tähendaks hageja põlvnemise ekspertiisi kulude jätmist hageja, s.o lapse kanda. Asjaolu, et kostja kui lapse isa oli nõus tegema põlvnemise tuvastamise ekspertiisi kohtuväliselt, ei anna alust jätta lapse avalduse alusel alustatud kohtumenetluses tehtud ekspertiisikulu lapse kanda. Eeltoodut arvestades ei annaks kostja väited ka nende tõendatuse korral alust jätta ekspertiisikulu TsMS § 164 lg 11 II lause alusel hageja enda kanda. Ühtlasi ei saaks ringkonnakohus jätta asja menetluskulusid, sh kostjal tekkinud menetluskulusid TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda, sest põlvnemise tuvastamise asjas ei ole kostja omaksvõtul sarnast õiguslikku tähendust nagu muudes hagiasjades ning hagi õigeksvõtt pärast ekspertiisitulemuse teadasaamist ei mõjuta menetluskulude jaotust ega anna alust kohaldada TsMS § 168 lg-t 6. Kostja viited teistes tsiviilasjades tehtud kohtulahenditele ei ole asjakohased, sest need ei puuduta menetluskulude jaotust põlvnemise tuvastamise asjades.
13.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
15.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.