4.1.Rahuldada X hagi Y vastu elatise väljamõistmiseks.
4.2.Mõista Y-lt välja X kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. oktoober 2020. a kuni 7. veebruar 2021. a eest 1236 eurot 13 senti.
4.3.Mõista Y-lt välja X kasuks igakuine elatis 292 eurot kuus alates 8. veebruarist 2021. a kuni X õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.
4.4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud Y kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-21-2002 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Y (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks.
2.Pärast Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. puuduste kõrvaldamise määrust ning 1. märtsi 2021. a nõude täitmist palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks iga kuu 15. kuupäevaks elatise 292 eurot hagiavalduse esitamisest kuni hageja õpib Belgia XXX koolis, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni; lisaks palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 1. oktoober 2020. a kuni 7. veebruar 2021. a eest summas 1236.13 eurot. 26. veebruaril 2021. a täpsustas hageja enda nõuet ning palus mõista tagasiulatuva elatise kostjalt perioodi 1. november 2020. a kuni 7. veebruari 2021. a eest.
3.Hagiavalduse kohaselt õpib hageja Belgia koolis XXX. Hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja hagejalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Hageja on lapsest saati täielikult ema ülalpidamisel, kellega hageja siiani koos elab. Hageja kulud moodustavad kokku igakuiselt 635 eurot: eluasemekulud 200 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 25 eurot, kulutused tervishoiule 15 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 100 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot ja meelelahutus 75 eurot. Kostja vastuväited
4.Kostja hagile ei vastanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 5. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja jättis menetluskulude suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu.
6.Maakohus tõi esile, et selgitas hagejale 11. veebruari 2021. a kohtumääruses, et kuivõrd hageja on täisealine, tuleb hagejal esitada tõendid ja põhjendused hageja igapäevastest vajadustest ja kuludest lähtudes hageja tavalisest elulaadist. Samuti selgitas kohus hagejale, et kui hageja soovib nõuda tagasiulatuvalt elatist, siis tuleb esitada selgitused ja tõendid, mida hageja on varem teinud elatise nõudmiseks, st kas, kui tihti ja mismoodi on hageja pöördunud kostja poole elatise saamiseks. Kuivõrd hageja tõendeid kohtule ei esitanud, leidis maakohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2-21-2002
7.Maakohus jättis vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda.
9.Hageja leidis, et maakohus ei tutvunud objektiivselt kõigi hageja poolt esitatud dokumentidega ega andnud nendele otsuses hinnangut. Hageja tõi välja, et esitas kohtule tõendi oma õpingute jätkamise kohta, pangaväljavõtte, et tal pole sissetulekut, ja esitas igakuised kulud ning selle, et vanem, kellega hageja elab, kannab neid kulutusi. Hageja leidis, et elatise määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ja vajadustest. Elatise nõudmisel miinimummääras ei ole vaja tõendada lapse kulusid. Kohtuotsus on põhjendamata. Maakohus ei ole teinud tagaseljaotsust, kuigi kostja ei vastanud hagile. Vastustaja seisukoht
10.Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele enda seisukohta.
11.Kostja esitas enda seisukoha 11. oktoobril 2022. a, milles märkis, et raha tahab hageja ema. Kostja tõi mh välja, et hageja kolis emaga Belgiasse ja läks seal kooli, koolikapist leiti narkootikume, mistõttu oli hageja Belgias 2 kuud vanglas, pärast seda enam koolis ei õpi; hageja teeb juhutöid, tema ema teda üleval ei pea. Kostja palus, et kohus küsiks Belgia politseilt väljavõtte hageja karistusregistrist ning koolist kinnituse, et hageja enam seal ei õpi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab hagi. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
13.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja 11. oktoobril 2022. a esitatud tõendite kogumise taotluse osas. Kolleegium selgitab, et apellatsioonimenetluses on tõendite esitamine oluliselt piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg 3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud mõjuval põhjusel varem esitada. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole kostjal TsMS § 652 lg 3 järgi alust esitada apellatsioonimenetluses täiendavat tõendit. Kostja ei ole esile toonud, miks tal ei olnud võimalik esitada hageja karistusregistri väljavõtet või tõendit õppimise lõpetamise kohta või taotleda selliste tõendite kogumist maakohtu menetluses, samuti ei ole kostja esitanud sellist taotlust ka apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaja jooksul. Arvestades, et kostja taotlus on esitatud hilinenult ning kostja ei ole taotluse hilisemat esitamist põhjendanud, jätab ringkonnakohus kostja väited tähelepanuta ja taotluse rahuldamata (TsMS § 652 lg 3, 4).
14.Hageja on esitanud PKS § 97 p 2 ja PKS § 99 alusel tagasiulatuva ning igakuise elatise nõude kuni hageja õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus on iseenesest õigesti otsuses selgitanud, et ülalpidamise ulatus sõltub isiku
2-21-2002 abivajaduse ulatusest ning täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär, mistõttu tuleb hagejal esitada tõendeid ja põhjendusi hageja igapäevaste vajaduste ja kulude kohta lähtudes hageja tavalisest elulaadist.
15.Samas asus maakohus kolleegiumi hinnangul ekslikult seisukohale, et ka olukorras, kus kostja ei vaielnud hagile vastu, pidi hageja enda igapäevaseid vajadusi ja kulusid tõendama. Hagimenetlus on olemuselt võistlev menetlus (TsMS § 5 lg 1) ja kohus kontrollib tõendite põhjal hageja väiteid ulatuses, milles kostjad on neile vastu vaielnud. Arvestades, et kostja ei vastanud hagile, ei ole võimalik järeldada kostja vaidlustamise tahet ning saab eeldada omaksvõttu hageja elatisnõude aluseks olevate asjaolude suhtes (TsMS § 231 lg 2 ja 4). Kostja tugines esmakordselt väitele, et hageja ei õpi Belgias koolis ning peab ennast ise üleval tehes juhutöid 11. oktoobril 2022. a apellatsioonimenetluses esitatud lõplikus seisukohas. TsMS § 652 lg 3 kohaselt võib apellatsioonimenetluses esitada uusi asjaolusid, mida maakohtus ei esitatud, üksnes mõjuval põhjusel. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta nimetatud asjaolusid maakohtus ei esitanud, mistõttu ei saa ringkonnakohus sellega asja lahendamisel arvestada.
16.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja sai 30. oktoobril 2020. a täisealiseks ja õpib 1. septembrist 2020. a 30. juunini 2021. a Belgia XXX koolis ega ole jätnud õpinguid pooleli (dtl 5, 8) ning kostja, kes on hageja isa, ei ole hagejat üleval pidanud alates 2020. a märtsist. Seega on täidetud PKS § 97 p-s 2 sätestatud eeldused, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Õpinguid jätkava täisealise lapse ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Hageja on välja toonud enda igakuised kulud (dtl 21) ning asjaolu, et ei saa õppetöö tõttu hankida piisavalt sissetulekut enda vajaduste rahuldamiseks. Hageja kontoväljavõtte kohaselt on tema kontojääk perioodil 1. november 2020. a kuni 4. märts 2021. a 0.15 eurot. Kuivõrd hagejal ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, on tal õigus nõuda ülalpidamist. Hageja igakuised kulud kokku on 635 eurot (dtl 21), millest hageja taotleb kostjalt igakuise elatisena välja mõista 292 eurot. Arvestades Belgia elatustaset peab ringkonnakohus hageja igakuiseid kulusid mõistlikeks ja põhjendatuteks. Kostja ei ole esile toonud, et täisealise lapse ülalpidamine 292 euro ulatuses ei oleks tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tingiks kostja tavapäraste vajaduste piiramise (PKS § 102 ja § 195 lg 3). Eelnevast tulenevalt on hageja igakuise elatise nõue summas 292 eurot põhjendatud ning see tuleb rahuldada.
17.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja selgitas, et taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi 1. oktoober 2020. a kuni 7. veebruari 2021. eest arvestusega 292 eurot kuus. Seega on tagasiulatuva elatise summa 1236.13 eurot (4 x 292 eurot + (7 päeva x 292 eurot/30 päevaga kuus)).
18.Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus hagis märgitud asjaolusid arvestades hagi põhjendatuks, mistõttu tühistab maakohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 1. oktoober 2020. a kuni 7. veebruar 2021. a eest summas 1236.13 eurot. Lisaks mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja
2-21-2002 kasuks välja igakuise elatise 292 eurot kuus alates 8. veebruarist 2021. a kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 10. kuupäevaks hageja arvelduskontole. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et tsiviilasjas esitatud tõend on välja antud hageja õppimise kohta Belgia XXX koolis 1. septembrist 2020. a kuni 30. juunini 2021. a (dtl 5, 8). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit rahuldades hagi, muudab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel ka poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust arvestades jätab ringkonnakohus menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Kuivõrd maakohus jättis vaidlustatud otsuses menetluskulud hageja kanda, mistõttu ei määranud kindlaks hageja menetluskulusid, ei määra ka ringkonnakohus TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulusid (vt nt Riigikohtu 20. mai 2022. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-19203, p 36). TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi määrab menetluskulud kindlaks maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.