Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-22-9619

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-22-9619 II kostjalt on Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-20-120788 hageja kasuks välja mõistetud võlgnevus 310.96 eurot, millele lisanduvad täiendavad viivised. Maksekäsk on 23.09.2020 edastatud täitmisele kohtutäiturile Andrei Krek, kes algatas täiteasja nr xxxx. Täitemenetluse raames laekumisi ei ole toimunud. Kohtutäituri 14.02.2022 õiendi kohaselt on kohtutäitur teinud registervara olemasolu tuvastamiseks päringud vastavatesse registritesse. II kostja on töötu ja saab peretoetusi summas 577.54 eurot. Kohtutäituri kinnitusel ei ole II kostja sissetulekut, kohustusi ja varalist seisu arvestades sissenõudja nõude rahuldamine võlgniku vara arvelt täitemenetluses võimalik. Kostjate ühisomandisse kuulub kinnistusraamatu väljavõtte järgi korteriomand asukohaga kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx). Hageja palub lõpetada kostjate ühisomand kinnisasjale selle müümisega avalikul enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, jagada kostjate ühisvara müügist saadud rahalised vahendid pärast täitekulude mahaarvamist kostjate vahel võrdsetes ning täita kummalegi kostjale jäävate rahaliste vahendite arvelt nende kohustused hageja ees. Menetluskulud vastavalt hageja esitatud menetluskulude nimekirjale palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

2-22-9619 PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Riigikohus on asunud seisukohale, et hageja korteri ühisvarana jagamise nõude saaks rahuldada juhul, kui oleksid täidetud TMS § 14 lg 2 sätestatud ühisvara jagamise nõude eeldused. /.../ Hagi esitamine TMS § 14 lg 2 alusel tuleb kõne alla juhul, kui hagejal on võlgnikust abikaasa vastu nõue, võlgnikul on jagatavat ühisvara, mille jagamisest saadu arvel saaks sissenõudja nõude mingis ulatuses rahuldada ja võlgnikuks olev ühisomanik saaks ise nõuda ühisvara jagamist. /.../ TMS § 14 lg 2 viitab, et sissenõudja saab sissenõude pöörata võlgniku osale ühisomandist (RKTKo 2-18-1611, p-d 12, 18, 19). Kohus on seisukohal, et vastavad eeldused on käesoleval juhul täidetud, mistõttu kuulub hagi ühisvara jagamise nõudes rahuldamisele. Hageja esitab hagis nõude täita kostjatele ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel hageja rahalised nõuded kostjate vastu. Kohus märgib, et hagiavalduse esitamise tinginud hageja rahaliste nõuete näol ei ole tegemist PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole hagiavalduses ka sellele tuginenud. Samuti ei saa hageja taotlust käsitleda kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena TsMS § 445 lg 1 alusel. Kohus selgitab, et TMS § 3 lg 1 kohaselt täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei saa ühisvara jagamise nõude lahendamisel kohtutäituri asemel otsustada, kuidas jaotada täitemenetluses kinnisasja müügist saadud tulem. Kostjatel kinnisasja müümise tagajärjel tekkiva lahusvarale sissenõude pööramise otsustab kohtutäitur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohus on analoogse nõude osas asunud seisukohale, et kui abikaasade ühisvara jagamist nõuab võlausaldaja, kelle nõue ei ole PKS § 33 lg 1 mõttes ühisvaral lasuv kohustus, ei saa kohus TsMS § 445 lg 1 järgi määrata taotluse alusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korda, mille kohaselt tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva võlgniku lahusvara arvel kohtutäituril enampakkumisel saadud rahast täita võlausaldaja vastu olev kohustus. Kohtud leidsid õigesti, et tegemist on kohtuotsuse täitmise küsimusega, mis tuleb kohtutäituril lahendada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi sundtäitmisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti leidis kolleegium, et olukorras, kus hagis esitatud nõue on õiguslikult perspektiivitu põhjusel, et seda ei ole võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel, ei ole kohtul ka selgitamiskohustust. Sellisel juhul ei ole tegemist puudusega, mida oleks TsMS § 3401 lg 1 alusel hagi täpsustamisega võimalik kõrvaldada (vt RKTKm 26.10.2022, 2-20-15758, p-d 10, 13). Lähtudes eeltoodust ja arvestades TsMS § 407 lg-s 6 sätestatut, jätab kohus hageja vastava nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel (s.o hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada) läbi vaatamata jätmise asemel rahuldamata põhjusel, et hagejal puudub seadusest tulenev õiguslik alus sellise nõude esitamiseks.

2-22-9619 jätab Viru Maakohtu 04.07.2022 kohtumäärusega rakendatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Menetluskulud

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.