Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

abielu ajal, siis olid need maksed ühisvaraks. Kostja oli kohustatud hagejale hüvitama poole ühisvaraks olevatest maksetest perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et lähtudes kõrgema kohtuastme kohtupraktikast (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-16427), oli kirjeldatud olukorras kostja poolt tehtud laenumaksed tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ning oli igapäevaelu korraldamiseks mõeldud jooksvad kulutused PKS § 16 lg 2 järgi. Kostjale kuuluv kinnisasi oli perekonna ühine eluase, hageja ei toonud välja, et kostja tehtud laenumaksed ületaksid abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra: neid kulutusi, mida tulnuks perekonnal eluasemele teha ka juhul, kui tegemist oleks olnud nt üürisuhte alusel kasutatava elukohaga. Ühise perekonnaelu põhimõttega ei olnud kooskõlas, kui pool nõuab kooselu lõppedes perekonna eluasemele tehtud tavapäraste kulutuste hüvitamist. Kostja laenukohustus oli küll abielu lõppedes vähenenud, kuid hageja ei toonud välja, et vähenemine oleks toimunud ulatuses, mis ületab tavapäraseid kulutusi eluasemele. Arvestades eeltoodut ja PKS § 24 lg-t 2, § 25, § 15 lg-t 1, § 16 lg-t 2, § 17, § 34 lg-t tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebus

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2 p 1). Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada hagist keeldumist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt üheselt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Hageja tugines asjaolule, et kostja kasutas ühisvara oma lahusvara huvides ja hageja soovis saada selle eest rahalist hüvitist. Selline nõue on võimalik PKS § 34 lg 1 alusel, st see pole õiguslikult perspektiivitu. PKS § 34 lg 1 näeb ette, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Maakohus asus hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama ja hageja nõuet sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist (Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12 p 13) ja kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-178939, p 9). Kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks. Kohus ei saa võtta menetlusse vaid neid hagisid, mida ta on otsustanud rahuldada. Samuti ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kuidas laenumakseid tõlgendada, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Praeguse vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, alustades eelmenetluse läbiviimisest. Lisaks pole maakohus keeldumisel leidnud, et hageja nõuet raha saamiseks kostjalt pole võimalik ühelgi muul õiguslikult alusel rahuldada. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.