lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-9085/7

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-9085/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1268
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-22-9085

Tsiviilasi

X (X) hagi Y (Y) vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X 05.10.2022 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X, esindaja Lia Niitaru

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 25.09.2022 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.06.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 08.10.2002 ja abielu lahutati 17.01.2022. Hageja sõlmis 22.12.2002 AS-iga Eesti Ühispank käenduslepingu, millega hageja käendas kostja poolt sõlmitud laenulepingut. Käenduslepingu kohaselt oli laenu suuruseks 720 000 krooni (46 035,80 eurot). Abielu ajal tehti 232 makset kokku summas 10 3066 eurot. Kostja ostis 13.03.2002 korteriomandi aadressiga Vikerlase tn 17-13, Tallinn. Korteriomand oli omandatud enne abiellumist. Seega oli korteriomand kostja lahusvara, kuid kuna 232 laenu tagasimakset tehti abielu ajal, siis olid need tagasimaksed ühisvaraks. Kostja oli kohustatud hüvitama hagejale tema osa, sest see oli pool ühisvaraks olevatest laenu tagasimaksetest. Ülaltoodud alusel oli kostja kohustatud tasuma hagejale 51 533 eurot. Hageja palus nimetatud summa kostjalt välja mõista ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, kuivõrd hageja õiguste rikkumine ei olnud hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Kohus tuvastas et poolte abielu sõlmiti 08.10.2003 (mitte 08.10.2002) ja abielu ajal kehtis pooltel varaühisus. Hageja väitis, et kuna korter oli kostja lahusvara, kuid laenumaksed tehti

abielu ajal, siis olid need maksed ühisvaraks. Kostja oli kohustatud hagejale hüvitama poole ühisvaraks olevatest maksetest perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 1 alusel. Maakohus leidis, et lähtudes kõrgema kohtuastme kohtupraktikast (Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2018 lahend tsiviilasjas 2-16-16427), oli kirjeldatud olukorras kostja poolt tehtud laenumaksed tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ning oli igapäevaelu korraldamiseks mõeldud jooksvad kulutused PKS § 16 lg 2 järgi. Kostjale kuuluv kinnisasi oli perekonna ühine eluase, hageja ei toonud välja, et kostja tehtud laenumaksed ületaksid abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra: neid kulutusi, mida tulnuks perekonnal eluasemele teha ka juhul, kui tegemist oleks olnud nt üürisuhte alusel kasutatava elukohaga. Ühise perekonnaelu põhimõttega ei olnud kooskõlas, kui pool nõuab kooselu lõppedes perekonna eluasemele tehtud tavapäraste kulutuste hüvitamist. Kostja laenukohustus oli küll abielu lõppedes vähenenud, kuid hageja ei toonud välja, et vähenemine oleks toimunud ulatuses, mis ületab tavapäraseid kulutusi eluasemele. Arvestades eeltoodut ja PKS § 24 lg-t 2, § 25, § 15 lg-t 1, § 16 lg-t 2, § 17, § 34 lg-t tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebus

3.Hageja palus tühistada maakohtu määruse, võtta hagi menetlusse ja saata see läbivaatamiseks maakohtule. Kohus tegi seadusel mittepõhineva lahendi. Kohtu viidatud ringkonnakohtu lahend polnud aluseks hagiavalduse menetlusse võtmiseks keeldumiseks, kuna see ei olnud Riigikohtu lahend, mis loob kohtupraktikat. PKS § 34 lg 1 ei piira hüvitise saamist. Seaduses oli selgelt kirjas, et olukorras kus ühisvara, milleks antud asjas olid abikaasade rahalised vahendid, kasutatakse ühe abikaasa lahusvara huvides (praegusel juhul kulude kandmine laenu põhiosa ja intresside tagasimaksmiseks), oli abikaasa kohustatud vara väärtuse hüvitama. Laenumakseid ei tehtud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ega polnud igapäevaelu korraldamiseks mõeldud jooksvad kulutused PKS § 16 lg 2 järgi. Laenumaksed olid seotud kindla eesmärgiga (tasuda tagasi ühe abikaasa poolt võetud laenukohustused) ja laenu tagastamisega saab sellisest abikaasast lahusvaraks oleva korteriomandi omanik, kellel puuduvad kohustused panga ees. Kohustustest panga ees vabanes kostja kasutades ühisvara. Panga ees olevate kohustuste täitmine ei olnud perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamine. Perekonna tavapäraste vajaduste rahuldamiseks sai lugeda korteriomandiga seotud majandamiskulude kandmist abikaasade poolt, samuti ühise eluaseme remondikulusid, mitte aga laenumaksete tegemist. Ühiseks eluasemeks olemine ei muutnud korteriomandi omandiõigust, tehes korteriomandist ühisomandi. Näiteks, tegi Harju Maakohus 24.01.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-11407, milles käesolevas hagis toodud sarnastel asjaoludel oli hüvitise väljamõistmise nõue rahuldanud. Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta hagiavaldust ise menetlusse, rahuldab ta seetõttu määruskaebuse osaliselt. Hageja soovis ühisvara jagamist ja kostjalt rahalist hüvitist. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest selle õigusliku perspektiivituse tõttu. Määruse põhjendustel võib kohus keelduda põhjusel, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (TsMS § 371 lg 2 p 1). Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada hagist keeldumist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud nõude ja asjaolude pinnalt üheselt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu. Hageja tugines asjaolule, et kostja kasutas ühisvara oma lahusvara huvides ja hageja soovis saada selle eest rahalist hüvitist. Selline nõue on võimalik PKS § 34 lg 1 alusel, st see pole õiguslikult perspektiivitu. PKS § 34 lg 1 näeb ette, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Maakohus asus hagi aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt hindama ja hageja nõuet sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult menetlusse võtmata. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist (Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12 p 13) ja kui hagiavalduses toodud asjaoludel ei saa menetlusse võtmise üle otsustada tõendeid hindamata, tuleb asjaolud välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel (Riigikohtu 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-178939, p 9). Kohus ei tohi õiguskaitsevajaduse puudumist kasutada ettekäändena selleks, et hagejat kohtusse pöördumise õigusest ilma jätta. Põhimõtteliselt on igal isikul subjektiivne õigus nõuda, et õigusliku küsimuse tekkimisel kohus seda kontrolliks ja selle kohta seisukoha võtaks. Kohus ei saa võtta menetlusse vaid neid hagisid, mida ta on otsustanud rahuldada. Samuti ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Asjaolu, kuidas laenumakseid tõlgendada, tuleb kohtul tuvastada hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses. Praeguse vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, alustades eelmenetluse läbiviimisest. Lisaks pole maakohus keeldumisel leidnud, et hageja nõuet raha saamiseks kostjalt pole võimalik ühelgi muul õiguslikult alusel rahuldada. Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

6.Kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta kulude jaotuse alama astme kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3).
7.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja