Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ajaks lõppenud. Võlgniku taotlusel on kohtutäitur Rocki Albert menetluses alates 22.05.2009.a nõue XXX vastu summas 511,29 eurot. Ka olid sama täituri menetluses võlgniku nõuded XXX vastu alates 2008. ja 2010.a, kuid 25.01.2016.a Pärnu Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 210-53402 vabastati XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik elas varem koos perega Tallinnas XXX., mis kuulus võlgnikuga seotud OÜ-le XXX. Antud kaasomandiosa uued omanikud XXXja XXXvõtsid 15.juulil 2014.a politsei abil võlgnikult tema kasutuses olnud eluruumi ja seal olnud asjade valduse üle, kuna ta ei olnud kokkulepitud ajaks ruume vabatahtlikult vabastanud ega omanikele üle andnud. Võlgniku väitel jäi väga suur osa temale kuuluvast varast - pankrotiavalduse kohaselt 40 000 euro väärtuses, aga haldurile esitatud nimekirja kohaselt ca 80 000 euro väärtuses, ülevõetud ruumidesse XXX ja XXX valdusesse. Hädavajalikud asjad olevat valduse ülevõtjad siiski kohe tagastanud võlgnikule. Võlgnik olevat uude elukohta kaasa võtnud kasutatud arvutus- ja kontoritehnikat (3 lauaarvutit, 2 monitori, koopiamasin) ja varem olevat ta sinna toimetanud osa köögimööblist ning riiete kapi. Hiljem olevat tagastatud veel 9 suurt musta kilekotitäit riietega. Uute asjade muretsemiseks polevat võlgnikul ressurssi. Võlgnik pöördus asjade tagasisaamiseks avaldusega Politseisse, kuid Politsei leidis, et kuna kuriteokoosseis puudub ja on tegemist tsiviilvaidlusega, siis nende pädevusse selle asja lahendamine ei kuulu. XXX vastas halduri järelepärimisele võlgniku vara kinnipidamise kohta, et kuna XXX eelmiseks omanikuks oli XXX OÜ, siis valduse üleandmise tähtajast 3 kuud hiljem sinna jäetud vara omanikuks loeb ta samuti XXX OÜ-d, mistõttu ta väidab, et XXX vara tema valduses ei ole. XXX OÜ vastu olevat kokku 17031 euro suurune nõue, võlgniku ja temaga seotud XXX OÜ vastu solidaarnõue summas 9031.- eurot. Võlgniku kinnitusel ta firmadele midagi ei ostnud, kuna nende müügil või realiseerimisel tuleb maksusid maksta. Seega kuuluvat kogu kinnipeetud vara temale ja tema perele. Käesoleval ajal võlgnik väidetavalt tegeleb OÜ XX (juhatuse liige võlgniku abikaasa XXX) kioski ettevalmistamisega Vaksali turul ja asuvat seal tõenäoliselt FIE –na ka tööle. Võlgniku andmeil tal on vara 40 000 – 80 000 euro väärtuses, mis aga suures osas olevat XXX ebaseaduslikus valduses ja koosneb peamiselt kasutatud kodusest varast, aga ka kontori- ja arvutustehnikast. Mõned asjad (segumasin, voolugeneraatorid, autorehvide balansseerimise pink kokku ligi 1470 euro väärtuses olevat sõbra garaažis, televiisor (100.- eurot) praeguses elukohas ja mõned mööbliesemed (500.- eurot) võlgniku ema juures. Kinnisvara tal ei olevat. Sissetulekuks on FIE tegutsemine, kuid aeg-ajalt ta FIE staatuse peatab. Samuti tegutseb võlgnik erinevate äriühingute kaudu, millised on asutatud sissemakset tegemata ja milliste juhatuse liige ning osanik ta on. Neist XXX OÜ haldab kinnistamata garaažibokse Tallinnas XXX, andes neid üürile. 2014.a. aastaaruande kohaselt on see äriühing teeninud majandusaastal 100 000 eurot kasumit, kuid võlgniku sõnul tuleb ta ainult „ots otsaga kokku“, sest vajavat investeerimiseks tulevasse kinnisvarasse (garaažibokside aluse maa erastamisse) vahendeid. OÜ XXX kaudu koostab ja parandab võlgnik jalgrattaid ning müüvat neid turul, kuid 2014.a. majandusaasta aruannet registrile esitanud ei ole. OÜ XXX omab 31/274 kinnistu (korteriomand, registriosa number XXX kaasomandist, mille 243/274 kaasomandist omanikuks on abieluvaralepingu kohaselt võlgniku abikaasa XXX(lahusvara) ja mis on koormatud hüpoteegiga summas 154 000 eurot XXX kasuks. OÜ XXX ei ole pärast 2012.a majandusaasta aruandeid esitanud ja aktiivset tegevust ilmselt ei oma. Küll aga tegutseb XXXOÜ (reg kood XXX), mille asutaja ja juhatuse liige on võlgniku abikaasa XXXja mis on samuti asutatud sissemakset tegemata omakapitaliga 2500 eurot. Võlgnikul olevat nõue XXX ́ i vastu 60 eurot, XXX vastu 70 eurot ja OÜ XXX vastu 6594 eurot (garaaziboksi üürivõlg 2009.a märtsist). Viimane on tõenäoliselt aegunud. Võlgnikul on kontod AS-is Swedbank, AS –is SEB Pank, Danske Pangas ja Nordea Bank AB Eesti Filiaalis. SEB Pangas on konto jääk 4 senti, Danske Pangas 3,79 eurot, Nordea pangas 0,01 eurot. Teistes Eesti pankades võlgnikul kontosid ei ole. Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil puuduvad tal väärtpaberid, arvestamata kohustuslikku pensionikindlustust. Liiklusregistris on võlgniku nimel 1986.a valmistatud kaubik Volkswagen Transporter, mis aga võlgniku andmeil

olevat sattunud vandaalide kätte ja 22 euro eest portaali Osta.ee kaudu ära müüdud. Kuna võlgnik ja tema abikaasa on sõlminud abieluvara lepingu, mille kohaselt varasuhteks on ühisvarasuhe, siis võlgniku vara väärtuseks on pool selle koguväärtusest, s o võlgniku enda hinnanguid arvestades ligikaudu kuni 40 000 eurot. Reaalne vara väärtus on kindlasti oluliselt väiksem. Nii näiteks on võlgniku poolt näidatud 2006.a soetatud elektripliidi maksumuseks 600.- eurot, 1987.a kingituseks saadud köögikombaini maksumuseks 200 eurot, 2006.a soetatud külmutuskapi maksumuseks 280.- eurot, milliste tegelik väärtus on ilmselgelt kordades väiksem. Võlgnik regulaarseid sissetulekuid ei oma ja kuna tal on ka üks ülalpeetav, siis 573,33 eurot (430 .- kehtiv alamapalgamäär + 1/3 alampalgast ehk 143,33 eurot) tema igakuisest sissetulekust tema pankroti väljakuulutamise korral ei kuulu pankrotivarasse arvamisele. Võlgnik peab XXX poolt väidetavalt talle kuulunud vara valduse ülevõtmist ebaseaduslikuks, kuid oma valduse taastamiseks seni kohtusse pöördunud ei ole. AÕS § 48 lg 1 kohaselt AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud valduse rikkumisest ja valduse äravõtmisest tulenev nõue lõpeb ühe aasta möödumisel valduse rikkumisest või äravõtmisest, kui nõuet ei pandud maksma vastava hagi esitamisega kohtusse. Võlgnikul on kohustusi ca 23 000 eurot kuni ca 157 000 eurot (sõltuvalt sellest, kas arvestada ka võlgniku poja XXX ́i poolt väidetavalt sularahas antud laenuga 25 000 kuni 70 000 eurot ja Tallinna Hoiu-laenuühistult võetud laenuga, millest tulenevat nõuet võlgnik tunnistab, kuigi see on vastuolus notariaalse abieluvaralepinguga). Vara väärtuseks on ca 1200 eurot (kui vara valduse äravõtmisest tulenev nõue on lõppenud ja arvestada ainult sõbra garaazis, uues elukohas ja ema juures oleva vara poolt väärtust), kuni ca 40 000 eurot, kui pidada õigeks võlgniku andmeid XXX valduses oleva vara hulga, maksumuse ning selle temale kuuluvuse kohta ning kui selle valdust õnnestub taastada või mingit hüvitust saada. Seega võlgniku kohustused ületavad tõenäoliselt olulisel määral tema vara. Kui pankrotiavalduse esitab võlgnik, siis PankS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kogutud andmetest ei nähtu vastupidist, mistõttu on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul käesoleval ajal teadaolevast ning reaalselt ka tema valduses olemasolevast varast summas ca 1200 eurot ei piisa ajutise halduri mõistliku tasu ja kulude katmiseks, rääkimata muudest menetluskuludest ja võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Kui võlgniku varast ei ole võimalik katta pankrotimenetluse mõistlikke kulusid, siis PankS § 30 lg 1 kohaselt tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha tähtajaks ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Selleks, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel saaks haldur hakata vara müüma, peaks enne ühisvara jagamiseks hagi kohtusse esitama. Samas eeldab see eelnevalt XXX vara väljaandmiseks kokkuleppe saavutamist või selle mittesaavutamisel jällegi kohtusse hagi esitamist, et saaks üldse kindlaks teha jagatava ühisvara koosseisu. Vastavate hagide esitamine eeldab aga riigilõivude ca 2000 euro tasumist, millele suure tõenäosusega lisandub vastaspoole õigusabikulude tagatiste tasumine ja muud menetluskulud (näit halduri õigusabikulud, kohtu II astme menetluskulud, büroo- ja mitmesugused muud pankrotimenetluse kulud jne), milledeks kokku võib kuluda ca 7000 eurot. Ajutisele haldurile ei ole käesoleval ajal teada tagasivõitmise võimalusi. Maksejõuetuse tekke põhjusteks peab võlgnik XXX poolt tema vara omastamist, millele olevat kaasa aidanud see, et Maksu- ja Tolliamet algatas tema ja temaga seotud ettevõtja suhtes 3 menetlust ning arestis tema muud varad. Ajutine haldur nõustub, et nimetatud asjaolud võisid negatiivselt mõjutada võlgniku majandustegevust. Tõenäoliselt oli siin ka teisi tegureid nagu ruumide vabastamise kokkulepetest mittekinnipidamine. Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks mõni kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot, millele lisandub käibemaks, määrata ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 68 eurot, millele lisandub käibemaks, ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, määrata tasumisele riigi vahenditest ja ülejäänud tasu ja kulude hüvitis välja mõista võlgnikult. Ajutise halduri kulude

hüvitis ja tasu palub haldur määrata välja maksta OÜ-le Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid (reg kood 10145857), mille pangakonto number on EE752200001120168326. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik ́u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 23 000 kuni 157 000 eurot. Vara väärtuseks on 1200 kuni 40 000 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku tuleb juhindudes PankrS § 85 kohustada esitama hiljemalt 06.04.2016 pankrotihaldurile enda täpsustatud vara ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1710 eurot (lisandub käibemaks) ja tehtud kulutuste katteks 68 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1710 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste hüvitiseks 68 eurot (lisandub käibemaks) eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.