Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.10.2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-17136
Kohtuasi
X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamise ning elatise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.12.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5750 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erika Scholler Kostja Y (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 06.12.2021 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Y apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda. 2/3 X apellatsioonimenetluse kuludest jäävad tema anda kanda. 1/3 X apellatsioonimenetluse kuludest jääb Y kanda.
5.Välja mõista Y-lt X kasuks apellatsioonimenetluse kulud 162 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt mõlema astme menetluskuludelt tuleb Y-l tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
2-18-17136 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Hageja esitas 13.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagi kohaselt omasid Q (hageja seaduslik esindaja) ja kostja suhteid alates 2013 tutvudes interneti kaudu ja suheldes virtuaalselt. Hageja seaduslik esindaja ja kostja kohtusid isiklikult 09.11.2013 Tallinnas. Detsembris 2013 sai hageja seaduslik esindaja teada, et ta on rase. XX.XX.XXXX sündis hageja. Hageja seaduslik esindaja ning kostja proovisid pool aastat koos elada, kuid nende omavahelised suhted purunesid pöördumatult. Kostja on oma isadusest teadlik, kuid keeldub vabatahtlikult isadust omaks võtma. Hageja palus tuvastada, et ta põlvneb kostjast.
3.Hageja palus välja mõista kostjalt elatis seaduses sätestatud määras alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja tõi välja, et tema igakuised ülalpidamiskulud ületavad seaduses sätestatud miinimummäära, kuid vaatamata sellele palus ta välja mõista kostjalt elatis miinimummääras. Hageja palus määrata elatise tasumise kord ja kohustada kostjat kandma raha hageja seadusliku esindaja arvelduskontole iga tuleva kalendrikuu 5. kuupäevaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei olnud kostja kindel, et hageja põlvneb temast. Juhul, kui ekspertiisiga tuvastatakse, et kostja on lapse isa, ei ole kostja nõus elatisraha summaga. Elatist nõutakse alammääras, kuid hageja ei ole esitanud igakuiste kulude nimekirja ja vastavaid tõendeid kulude kandmise kohta. Kostja leidis, et elatise küsimuse lahendamisel tuleb arvestada ka peretoetuste summadega, mida hageja seaduslik esindaja saab lapse kasvatamiseks.
6.Kostja tõi välja, et arvestades lapse igakuiseid kulutusi, peab hageja seaduslikul esindajal olema piisav sissetulek lapse ja enda ülalpidamiseks. Andmed ja tõendid hageja seadusliku esindaja sissetulekute kohta puuduvad. Kostja vaidlustas hageja kulud korteri maksude, puhkuse ja kodulaenu osas. Kostja leidis, et hageja ei ole esitanud tõendeid korteriüüri või korteri kommunaalkulude kohta, mistõttu ei ole nimetatud kulu summa kontrollitav ning võib olla ülepaisutatud. Kostja leidis, et hageja kulu puhkusele on väga suur. Lisaks leidis kostja, et kodulaenu tasumine ja laenulepingu järgi kohustatud isiku kohustus ei ole seotud lapse ülalpidamisega.
7.Kostja tõi välja, et arvestades tema igakuiseid kulusid ei ole ta võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Arvestada tuleb ka sellega, et kostja ülalpidamisel on veele üks laps.
2-18-17136
MAAKOHTU OTSUS JA PÕHJENDUSED
8.Harju Maakohus rahuldas hagi.
9.Sünnitõendile on emana kantud Q, isa nimi tõendil puudub. Rahvastikuregistris hageja isa kohta andmed puuduvad. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakti nr 20E-GE0135 kohaselt on >99,999999999% tõenäosusega hageja bioloogiline isa. DNAanalüüsi tulemuste alusel ei ole välistatud kostja isadus hageja suhtes, seega saab kostja olla hageja bioloogiline isa. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses on küllaldaste ja kaalukate tõendite kogum, mille alusel on võimalik veenvalt järeldada, et hageja bioloogiliseks isaks on kostja. Hageja nõue tema kostjast põlvnemise tuvastamiseks on põhjendatud ning tõendatud ja tuleb rahuldada.
10.Hageja palus välja mõista kostjalt elatis seaduses sätestatud määras alates 14.11.2018 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkt 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lõige 1). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lõige 1).
11.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja elab oma ema Q juures, on tema ülalpidamisel ja kostja ei ole hagejale elatist maksnud. Kuna kostja on rikkunud kohustust anda hagejale ülalpidamist, on viimasel õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist kohtu kaudu.
12.Kostja vaidles vastu hageja poolt nõutavale elatise summa suurusele. Kostja tõi välja, et hageja igakuised kulud ei ole osaliselt põhjendatud ja hageja ei ole esitanud tõendeid tema ema varalise seisu ja hageja igakuiste kulude kandmise kohta.
13.Kohtu hinnangul ei oma asjas tähtsust asjaolu, et hageja on oma igakuised kulutused näidanud hagis suuremana, kui minimaalse elatise puhul, sest hageja ei ole minimaalsest suuremat nõuet esitanud. Lapse vajadused on selgelt välja toodud ning puudub alus arvata, et lapse vajadused on minimaalsest seadusega sätestatud määrast väiksemad. Kohtupraktikas tuuakse välja, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lõike 1 järgi üldjuhul 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Tõendada tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-21-15 (punkt 14), 3-2-1-78-13 (punkt 15), 3-2-1-120-14 (punkt 14)). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama. Seetõttu ei ole oluline kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude kohta.
14.Kohus leiab, et oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid tema ema varalise seisu kohta. Kohus selgitab, et PKS § 100 lõike 1 ja § 101 lõike 1 alusel peab kumbki vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 105 lõike 3 alusel peavad lapsevanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad (sh hageja ema) suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Kuna seaduse järgi eeldatakse, et hageja ema on võimeline andma hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras, ei oma ema varaline seis praegusel juhul tähtsust. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja ema peaks oma varalise seisundi tõttu kandma hageja ülalpidamiskulusid suuremas määras kui 50% kogukuludest.
2-18-17136
15.Kostja on esitanud väite, et tema varaline seisund ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Lisaks on kostja tuginenud sellel, et temal on ka teine laps Prantsusmaal, keda ta peab ülal pidama. Kohus selgitas kostjale, et tema väited võivad anda alust PKS § 102 lõike 2 kohaldamiseks. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et tema ülesandeks on tuua kohtu ette faktilised asjaolud ja neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust PKS § 102 lõike 2 kohaldamiseks (t I kd lk 120, II kd lk 11). Kostja ei ole sisustanud väiteid ega esitanud neid kinnitavaid tõendeid, mis annaksid alust vähendada kostjalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetavat elatist PKS § 102 lõike 2 alusel alla miinimummäära. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal on lisaks hagejale veel alaealisi lapsi. Isegi juhul, kui eeldada, et kostjal on lisaks hagejale veel alaealisi ülalpeetavaid, mõjutab teise alaealise lapse olemasolu selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamiseks, kuid seda üksnes juhul, kui see tooks kaasa teiste laste ebavõrdse olukorra. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tuginenud laste ebavõrdsele olukorrale ega täitnud temal lasuvat tõendamiskoormist oma varalise seisu ja iga lapse vajaduspõhiste kulutuste tõendamisel.
16.Kostja on käesolevas tsiviilasjas toonud välja oma sissetulekute suuruse (4076 eurot) ja igakuiste kohustuste (3454.99 eurot) loetelu, kuid nimetatu kohta tõendeid esitatud ei ole. Kohtul ei ole võimalik kostja majanduslikku ja varalist seisu ning võimaliku teise lapsega seotud kulutusi asja materjalide põhjal tuvastada. Seega tuleb asuda seisukohale, et asjas ei ole tõendatud, et kostja võimalik teine laps jääks hageja suhtes ebavõrdsesse olukorda või et kostjal ei ole ebapiisavast sissetulekust või halvast majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalik maksta hagejale hagis nõutavas ulatuses elatist.
17.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja väide tema varalise seisu ja väidetava teise lapse kohta ei anna alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist PKS § 102 lõike 2 alusel.
18.Kostja hinnangul annab riigilt lapsetoetuse saamise fakt alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja ema võib saada hageja ülalpidamiseks riiklikku peretoetust ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-35-17 (punkt 28.2), 2-16-11905 (punkt 19)). Kostja ei ole tõendanud selliseid asjaolusid (nt PKS § 102 lõike 2 alusel), mis annaksid alust vähendada hageja kasuks väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
19.Hageja palus välja mõista kostjalt elatis alates 14.11.2018. Kohus leiab, et hageja on õigesti toonud välja, et kohtus põlvnemise tuvastamise ja samas asjas elatise nõudmise korral tuleb hageja soovil mõista elatis lapsele välja alates hagi esitamisest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08, punkt 11). Kohus on tuvastanud, et hageja põlvneb kostjast. Põlvnemise tuvastamise tagajärg on see, et kostja on hageja isa hageja sünnist alates, mitte alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse tegemisest või jõustumisest. Kuna hageja oli ajavahemikul alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kostja alaealine laps, on hagejal PKS § 96 ja § 97 punkti 1 järgi õigus saada kostjalt selle aja eest ülalpidamist ja kostjal on kohustus seda hagejale anda. Seega mõistab kohus elatise hageja kasuks välja alates 14.11.2018.
20.Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500 eurot, millest 1⁄2 on 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540 eurot, millest 1⁄2 on 270 eurot. Vabariigi
2-18-17136 Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab hagi elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja igakuise elatise hageja ülalpidamiseks miinimummääras, s.o poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, alates 14.11.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et elatise maksmisel tuleb arvestada, et perioodil 14.11.2018 – 31.12.2018 oli elatise miinimummäär 250 eurot, perioodil 01.01.2019 – 31.12.2019 oli elatise miinimummäär 270 eurot ning alates 01.01.2020 on elatise miinimummäär 292 eurot kuus.
22.Hageja taotlusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kalendrikuu eest ette ning elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
23.TsMS § 164 lõike 11 esimese lause kohaselt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Sama sätte lõige 3 sätestab, et kohus võib ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
24.Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
25.27.10.2021 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva menetluse raames kandnud menetluskulusid kokku summas 2092.75 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesolevas tsiviilasjas kandnud järgmisi kulusid: tõlkekulud summas kokku 505 eurot; ekspertiisikulud 171 eurot; Prantsusmaa kohtutäituri tasu summas 48.75 eurot; õigusabikulud summas 1368 eurot (käibemaksuga). Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 euro, millele lisandub käibemaks. Hageja teatab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Hageja taotleb, et kohus märgiks lahendis tema kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
27.Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2092.75 eurot (tõlkekulud 505 eurot + kohtutäituri tasu 48.75 eurot + ekspertiisikulud summas 171 eurot + õigusabikulud 1368 eurot), mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.
28.Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud määras.
APELLATSIOONKABEUS
29.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega saata kohtuasi uueks arutamiseks maakohtule. Kostja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Maakohus rikkus otsuse tegemisel olulisel määral menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust.
30.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et hageja põlvneb kostjast. Materjalide kohaselt on isaduse fakt tuvastatud, kuid põlvnemise tuvastamisel rikkus maakohus oluliselt TsMS § 346 lõiget 2,
2-18-17136 kui ei korraldanud kostja ärakuulamist. Materjalidest ei nähtu, et kostja oleks kohtule kättesaamatu ja tema ärakuulamine oleks võimatu.
31.Kostja esindaja on seisukohal, et elatise kindlaksmääramine on võimalik alles siis, kui jõustub põlvnemise tuvastamise otsus. Praegu ei ole veel tuvastatud, et hageja põlvneb kostjast. Sellega kohus rikkus PKS § 96 ja § 97.
32.Elatise nõue on põhjendatud vaid osaliselt. Otsuse tegemisel peab kohus kontrollima vanemate sissetulekuid ja väljaminekuid. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama ja oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude kohta. Kostja sellega ei nõustu. Kohus ei ole analüüsinud hageja seadusliku esindaja sissetulekuid ega kostja võimalusi elatise tasumiseks. Kostja palus kohtul võimalust esitada täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi kohta, kuid maakohus selleks võimalust ei andnud.
33.Kohus otsustas välja mõista igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja määras, et elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 2172 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Seega selguse mõttes oleks mõistlik jätta kostjale elatisraha indekseerimine määramata, kuna see oleks vastuolus PKS uue versiooniga.
34.Täiendavaid tõendeid oli kostjal mõistlik esitada pärast põlvnemise otsuse jõustumist. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS-i kohaselt elatise baassummaks oleks 213 eurot (koos indeksiga). Seega eelmise aasta lõpus tehtud otsus on vastuolus PKS uue redaktsiooniga ja halveneb kostja majandusliku olukorda.
35.Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
36.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus ei tuvastanud olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6). Kolleegium jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud.
38.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Iseenesest õige on kaebuse viide TsMS § 346 lõikele 2, mille kohaselt kohustab maakohus mh põlvnemisasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus. Sellest sättest tulenevalt on kohtu kaalutlusõigus otsustada menetlusosaliste isikliku kohaloleku vajaduse üle kohtuistungil piiratud. Samuti on piiratud menetlusosalistel oma menetlusõiguste käsutamisõigus, kuid siiski mitte täielikult. Praeguses asjas on maakohtu 25.10.2021 istungi protokolliga tõendatud, et kohus küsis istungi alguses kostja lepinguliselt esindajalt selgelt, kas kostja soovib olla isiklikult ära kuulatud seoses põlvnemise asjaga (ajamärk 00:01:31) ja kostja esindaja teatas, et asjaga saab edasi minna ning
2-18-17136 kostja ei vaidle vastu, et kohus teda isiklikult ära ei kuula, kuna kostja elab Prantsusmaal ja seoses covidiga on reisimine raskendatud (ajamärk 00:02:15). TsMS § 217 lõike 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega on tõendatud, et kostja loobus õigusest olla isiklikult ära kuulatud kohtuistungil, tuues põhjuseks covidi tõttu Prantsusmaalt tuleku raskendatuse. Kostja vandeadvokaadist lepinguline esindaja pidi olema teadlik TsMS § 346 lõike 2 regulatsioonist ja seda vaatamata asjaolule, et maakohus istungil viitas ekslikult sama sätte lõikele 1. Selliselt maakohus küll rikkus menetlusõigust, kuid tegemist ei ole olulise rikkumisega, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise.
39.Maakohus asus 25.10.2021 istungil õigesti seisukohale, et nii põlvnemise tuvastamise kui elatise väljamõistmise nõuded on võimalik lahendada ühes sisulises lahendis, st elatise nõude lahendamiseks ei pea ootama ära põlvnemise tuvastamise kohtulahendi jõustumist. Kuna praeguses asjas ei ole hageja sünnitunnistusel isakannet, siis on maakohtu seisukoht kooskõlas Riigikohtu seisukohaga lahendis nr 3-2-1-130-14, mille punktist 16 nähtuvalt on isaduse tuvastamise ja tuvastatud isalt elatise saamise õiguse tekkimine seotud isa kande olemasolu või puudumisega sünniaktis. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja sünniaktis isakanne puudub (t I kd lk 8). Seega ei olnud põlvnemise tuvastamise korral takistusi teha otsus ka ülalpidamiskohustuse kohta.
40.Maakohtu seisukoht, et kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea ta igakuiseid ülalpidamiskulusid tõendama ja oluline ei ole kostja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid enda igakuiste ülalpidamiskulude ja ema sissetulekute kohta, on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-174-16 (punkt 13), 3-2-1-165-13 (punkt 15)). Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lõike 2 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-15909, punkt 12). Kostja väide, et maakohus ei andnud talle võimalust esitada täiendavaid tõendeid oma varalise seisundi kohta, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Toimikust nähtub, et maakohus andis kostjale 03.10.2019 ja 21.05.2021 kirjalikus eelmenetluses tähtajad esitada väiteid ja tõendeid PKS § 102 lõike 2 kohaldamiseks, kuid kostja oli seisukohal, et ta ei pea tõendeid esitama enne, kui ei ole jõustunud põlvnemise tuvastamises. Seejuures oli 21.05.2021 tähtaja andmisel juba olemas ka eksperdiarvamus, millest nähtuvalt oli tuvastatud kostja isadus >99,999999999% ulatuses. TsMS § 394 lõike 2 punktin 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile teatama mh kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Praeguses asjas on kostja esindajaks vandeadvokaat, kes peab olema esiletoodud menetlusõiguse normidest teadlik. Kuna kostja õigeaegselt oma tõendamiskoormust ei täitnud, ei olnud maakohtul kohustust anda kohtuistungil talle veelkordselt tõendite esitamiseks tähtaega. TsMS § 200 lõike 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel ega tema esindajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
41.Maakohus tegi vaidlustatud otsuse 06.12.2021, seega enne PKS-i praeguse redaktsiooni kehtima hakkamist, mistõttu ei olnudki kohtul võimalik kohaldada veel mitte kehtivaid materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et alates 01.01.2022 muutus õiguslik olukord ja seadusandja muutis PKS-s alaealise lapse elatise arvestamise regulatsiooni selliselt, et sidus väljamõistetava elatise suuruse lahti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavast kuupalga alammäärast, too praeguses asjas kaasa vajadust maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 muutmiseks. Vastavalt PKS § 2172 lõikele 1 loetakse alates 01.01.2022, et vanem on kohustatud elatist maksma 292 eurot kuus.
42.Ringkonnakohus ei näe alust muuta maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust. Maakohtumenetluse ajal kehtinud redaktsioonis ei reguleerinud TsMS § 164 lõige 1
2-18-17136 ülalpidamisasjas kantud menetluskulude jaotust, kuna selliseid vaidlusi ei saa samastada hagiliste abieluasjadega. Vastavad mõisted on avatud TsMS § 103 lõikes 4 ja § 102 lõikes 1. Asjaolu, et alates 01.01.2022 on seadusandja laiendanud TsMS § 164 lõiget 1 ülalpidamisasjadele, võib omada TsMS §-st 6 tulenevalt tähendust apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel. Samuti tuleb menetluskulude jaotamisel võtta arvesse, et lisaks elatise nõudele on samas menetluses põlvnemise nõue ja selle hagi rahuldamise korral kannab kostja menetluskulud TsMS § 164 lõike 11 esimese lause alusel. Asjaolusid, mis teeksid menetluskulude väljamõistmise kostjalt tema suhtes äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks TsMS § 164 lõike 11 teise lause mõttes, praeguses asjas ei esine.
43.Kindlaksmääratud kulude rahalisele suurusele kostja kaebuses alternatiivseid vastuväiteid ei esitanud, mistõttu puudub kolleegiumil alus selles osas maakohtu lahendi kontrollimiseks (TsMS § 651 lõige 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lõike 1 redaktsiooni ja lõike 11 alusel elatise nõude osas kummagi poole enda kanda ja põlvnemise tuvastamise nõude osas kostja kanda. Kolleegium hindab kaebuse sisust ja mahust lähtudes, et põlvnemise tuvastamise nõude vaidlustamine hõlmab apellatsioonimenetlusest 1/3 ja elatise nõude vaidlustamine 2/3. Seega jäävad kostja apellatsioonimenetluse kulu tema enda kanda, 1/3 hageja kuludest kostja kanda ja 2/3 hageja kuludest tema enda kanda.
45.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks apellatsiooniastmes lepingulise esindaja tasu kokku 6,75 h toimingute eest 1044 eurot (koos käibemaksuga), Nimekirja kohaselt tegi esindaja järgmisi toiminguid: tutvus maakohtu otsusega ja kohtus kliendiga 1,5h; tutvus apellatsioonkaebusega 1,5h; koostas vastuse kaebusele ja suhtles kliendiga 2h; tutvus kohtu 02.09.2022 kirjaga 0,5h; koostas lõplikud seisukohad 0,75h; koostas menetluskulude nimekirja 1h. Esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
46.Kostja hageja menetluskulude nimekirja kohta seisukohta ei esitanud.
47.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse kulud on osaliselt üle paisutatud nii tehtud toimingutele kulutatud aja kui esindaja tunnitasu suuruse osas. Arvestades esitatud kaebuse sisu ja mahtu ning tsiviilasja üldist (maakohtu- + apellatsioonimenetlused) sisu ja mahtu ei ole lepingulisel esindajal põhjendatud ega vajalik (TsMS § 175 lõige 1) kulutada kaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele kokku enam kui 1,5h, kohtu kirjaga tutvumisele enam kui 0,25 h ja menetluskulude nimekirja koostamisele enam kui 0,5 h. Apellatsioonkaebuse põhjendused sisalduvad sisuliselt 1 lehel ja enamuses kordavad kostja seisukohti / taotlusi maakohtus, mille kohta oli hageja seisukohad eelnevas menetluses juba kujundatud ja kohtule teatavaks tehtud. Hageja vastus kaebusele kordab enamuses juba maakohtus esitatud seisukohti. Kohtu 02.09.2022 kirja näol pidi tsiviilkohtumenetluses kogenud lepingulise esindaja jaoks olema tegemist tavapärase teatega asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja sellega seonduvatest tähtaegadest. Võrreldes maakohtus ja apellatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirju, on 19.09.2022 menetlusdokumendis lisatud juba maakohtus esitatule vaid täiendavate kulude kirjeldus ja arvestus, muus osas on tegemist sama dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt vähendab kolleegium vajalikku ja põhjendatud ajakulu 2,75h võrra. Muude toimingute ajakulu vastab kolleegiumi hinnangul praeguse apellatsioonimenetluse sisule ja mahule.
2-18-17136
48.Hageja lepinguliseks esindajaks on Eesti Advokatuuri mitte kuuluv õigusteadmistega isik. Kohtupraktika kohaselt on sellise teenuse kohaseks tunnitasuks 80-120 eurot nii käibemaksuga kui selleta. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse asja apellatsioonimenetluses (arvestades selle sisu ja mahtu) ei ole põhjendatud esinduse tunnitasu enam kui 90 eurot, millele lisandub käibemaks.