Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S. K. esitas kohtusse avalduse abieluvõimetõendita abiellumiseks loa saamiseks. Avaldaja on xxxxxxx kodanik ja soovib abielu sõlmida Eesti kodaniku H. S. . Avalduse kohaselt xxxxxxx abieluvõimetõendit ei väljasta. Avaldaja on Eestis viibinud alates 11.07.2021. a. Abielu soovitakse sõlmida Põlvas 11.11.2022. a.

Kohus kuulas 20.10.2022 kohtuistungil avaldaja ja puudutatud isiku ära.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. PKTS § 39 lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud.

Seega tuleb kohtul kontrollida, kas avaldajal esineb takistusi elukoha või kodakondsusriigi õiguse järgi abielu sõlmimiseks.

Avaldaja ja puudutatud isik soovivad sõlmida abielu 11.11.2022 Põlvas. Avaldaja on xxxxxxx kodanik ning soovib pärast abiellumist jääda elama Põlvasse, kus on praegu avaldaja ja puudutatud isiku ühine seisukoht. Avaldaja on täisealine ja enda kinnitusel puuduvad tal takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja kinnitas kohtule kohtuistungil, et ta on 6 aastat tagasi lahutanud oma eelmise abielu, tema suhtes ei ole olnud kohtumenetlusi seoses tema teovõime piiramisega ning ei esine ka muid takistusi abielu sõlmimiseks. Kohtul ei tekkinud kahtlusi avaldaja teovõimes.

Avaldaja ütluste kohaselt elab ta juba alates 22.10.2021 Eestis, kuid Põlva perekonnaseisuametist suunati ta maakohtusse abiellumiseks luba saama. Kohus selgitab, et PKTS § 39 lg 3 kohaselt ei peaks avaldaja abieluvõimetõendit esitama. Samas ei saa isiku huve kahjustada või piirata see, kui kohalik omavalitsus tugineb PKTS § 39 lg 6 ning nõuab tõendi esitamist.

Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks avalduse rahuldada. Kohtule teadaolevalt ei väljasta xxxxxxx PKTS § 39 lg 1 nõuetele vastavaid abieluvõimetõendeid. Seega tuleb anda avaldajale luba abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis ilma abieluvõimetõendita.

TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.