Eesistuja Villu Kõve, liikmed Julia Laffranque, Kaupo Paal, Jüri Põld ja Kalev Saare
Kohtuasi
Pädeva kohtu määramine Stanislav Ivanovi nõudes kohustada väljastama kummilinti
Menetluse alus Riigikohtus
Viru Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus kohtuasjas nr 2-20-896
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Viru Maakohtu 2. aprilli 2020. a määrus asjas nr 2-20-896 ja saata asi Viru Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Stanislav Ivanov (kaebaja) esitas 12. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kaebaja selgitas, et pöördub kohtu poole meditsiini valdkonnas. Kaebuse kohaselt on kaebajale ebaselge, miks Viru Vangla meditsiiniosakond ei luba tal kasutusele võtta laos olevat kummilinti. Kaebaja soovis kummilinti kasutada abivahendina füsioteraapiliste võimlemisharjutuste tegemiseks. Kaebaja selgitas, et Tartu Vangla on talle varem sellise loa andnud.
2.Tartu Halduskohus tagastas 14. jaanuari 2020. a määrusega asjas nr 3-19-2354 kaebuse pädevuse puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohtu määruse kohaselt on Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 rõhutanud, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning vangla arsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (p 9). Eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 9 lg 1 ja § 11 lg 1)). Kaebaja vaidlustab Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud otsust. Tegu on eraõiguslikus suhtes tehtud meditsiinilise otsusega, mitte haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise raames tehtud meditsiiniliste otsustega seotud vaidluste lahendamine ei
2-20-896 ole halduskohtu pädevuses. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.
3.S. Ivanov (hageja) esitas 20. jaanuaril 2020 Viru Maakohtule kaebuse (hagi) Viru Vangla meditsiiniosakonna vastu. Hageja palus selgitada, miks Viru Vangla meditsiiniosakond ei väljasta talle kummilinti, mida ta vajab füsioteraapiliste võimlemisharjutuste tegemiseks. Tartu Vangla lubas kummilinti kasutada. Kummilindi kasutamise on keelanud Viru Vangla meditsiiniosakonna perearst. Arst väitis avalduse kohaselt, et ta otsustab nii, nagu ta tahab.
4.Viru Maakohus jättis 21. jaanuari 2020. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Tasuda tuli riigilõiv, esitada selgelt väljendatud nõue ja lisada tõendid. Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 kohtule hagiavalduse, milles soovis Viru Vangla meditsiiniosakonnalt saada luba võimlemiseks kummilindi kambrisse saamiseks. Hageja käis
5.detsembril 2019 perearsti vastuvõtul ja taotles luba kasutada kambris kummilinti. Viru Vangla perearst ei aktsepteerinud hageja soovi ega lubanud abivahendit füsioteraapilisteks võimlemisharjutusteks. Kirjalikku vastust avaldajal ei olnud.
5.Viru Maakohus jättis 4. veebruari 2020. a määrusega hagi veelkord käiguta. Hagejale anti täiendav tähtaeg mh nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks, esitatud nõude täpsustamiseks ja/või riigi õigusabi taotluse esitamiseks.
6.Hageja esitas 11. veebruaril 2020 maakohtule riigi õigusabi taotluse. Viru Maakohus rahuldas
25.veebruari 2020. a määrusega taotluse ja andis hagejale riigi õigusabi.
7.Hageja esitas esindaja vahendusel 30. märtsil 2020 Viru Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu. Hagiavalduse kohaselt palus hageja kohustada kostjat andma luba kummilindi kasutamiseks ja väljastama hagejale kummilint või alternatiivselt selgitada keeldumist. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse, milles palus kohustada kostjat väljastama hagejale kummilint.
7.1.Hageja kannab karistust Viru Vanglas. Enne Viru Vanglasse üleviimist 10. septembril 2019 kandis hageja karistust Tartu Vanglas. Hagejal on oktoobris 2014 toimunud juhtumi tõttu parema õlaliigese/rangluu vigastus, õla- ja õlavarrekontusioon. Vigastuse tõttu võimaldati hagejal Tartu Vanglas kasutada füsioteraapiliste võimlemisharjutuste tegemiseks kummilinti.
7.2.Viru Vanglas viibides tegi hageja kostjale, täpsemalt kostja meditsiiniosakonda, 6. veebruaril 2020 taotluse väljastada füsioteraapiliste võimlemisharjutuste tegemiseks kummilint ka Viru Vanglas. Kostja keeldus 10. veebruari 2020. a vastusega, viidates kostja kodukorra punktile 7.1.10, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, – seade, v.a vangla arsti määratud. Kuna Viru Vangla arstid ei ole hagejale abivahendit määranud, keeldus kostja võimaldamast hagejal kummilinti kasutada. Sisuliselt ei ole vangla arst selgitanud seda, miks hagejale kummilindi kasutamist ei võimaldata. Kummilint asub praegu Viru Vangla laos.
7.3.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hageja taotlusele sisulist vastust andnud. Asjakohaseks ja sisuliseks vastuseks ei saa pidada ka Viru Vanglas tehtud röntgenülesvõttele tuginevat järeldust. Hagejal on vigastuse tõttu vaegused, mida leevendab kummilindiga võimlemine. Eeltoodu on tuvastatud muu hulgas ka sellega, et Tartu Vanglas, kus on meditsiiniliste abivahendite kohta samad tingimused, mis kostjal, tuvastati hagejal kummilindiga võimlemise vajadus ning ei ole eluliselt usutav, et olukord on mõne kuuga muutunud.
2(5)
2-20-896
7.4.Hagiavalduse õiguslikes põhjendustes tugines hageja sellele, et pooled olid sõlminud tervishoiuteenuse osutamise lepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 759 lg 1 tähenduses ning et kostja on seda lepingut rikkunud. Kostja ei ole täitnud VÕS § 758 lg-st 1 tulenevat kohustust teavitada hagejat tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, mis mh tähendab ka hagejale asjaolude selgitamist ja hageja taotlusele sisulist vastamist. Hageja viitas mh Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-4-16 (p 8), millest tulenevalt oli arvamusel, et kummilint on meditsiiniseade ja selle vajaduse diagnoosimine tähendab tervishoiuteenuse osutamist.
8.Viru Maakohus jättis 2. aprilli 2020. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata ja saatis selle koos lisadega Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt ei ole maakohus pädev asja lahendama. Hageja on esitanud nõude saamaks Viru Vangla meditsiiniosakonnast kummilinti harjutuste tegemiseks. Halduskohus on haldusasjas nr 3-19-2354 leidnud, et hageja nõue tuleneb tervishoiuteenuse osutamise lepingust. Kuigi iseenesest tervishoiuteenuse osutamisel ka vanglas tekib üldjuhul riigi ja kinnipeetava vahel eraõigussuhe (vt nt Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9), ei põhine maakohtu hinnangul praegune vaidlus eraõigussuhtes tervishoiuteenuse osutamisel. VÕS § 758 lg 1 kohaselt saab tervishoiuteenuse osutamiseks tervishoiuteenuse lepingu alusel pidada eelkõige patsiendi läbivaatust, nõustamist, ravi ja sellega seotud tegevusi. Hageja ei vaidlusta asja materjalidest nähtuvalt arsti otsust kummilindi kasutamise vajalikkuse kohta (sisuliselt ei ole Viru Vangla meditsiiniosakond sellist otsust asja materjalidest tulenevalt teinud). Hagi kohaselt oli Tartu Vangla meditsiiniosakonna arvates kummilindi kasutamine hagejale meditsiiniliselt näidustatud, Viru Vangla meditsiiniosakond ei ole kummilindi keelamist põhjendanud. Hageja mure seisneb selles, et tal on abivahend – kummilint – olemas, kuid vangla keeldub seda talle andmast. Kohtu hinnangul ei ole raviks vajaliku meditsiinilise abivahendi patsiendile andmine vähemalt ambulatoorse ravi puhul üldjuhul osa tervishoiuteenuse osutamisest. Tervishoiuteenuse osutamine piirdub eelkõige sellega, et tervishoiuteenuse osutaja selgitab välja abivahendi kasutamise vajaduse, selgitab seda patsiendile, nõustab patsienti vajaduse korral selle kasutamises ja koostab vajaduse korral patsiendile selle soetamiseks vajalikud dokumendid. Tulenevalt eeltoodust ei ole meditsiiniseadme, sh kummilindi väljastamine eraõigussuhtes osutatava tervishoiuteenuse osa. Seda järeldust ei muuda ka asjaolu, et meditsiinilise abivahendi väljastamise otsustab vangla tervishoiutöötaja. Nimetatud seisukohta kinnitavad Riigikohtu erikogu 8. detsembril 2016 asjas nr 3-2-4-1-16 tehtud määruse p-d 8–11. Olukorras, kus vangla otsustab, kas väljastada vangile meditsiiniline abivahend või mitte, ei ole vangla positsioonis, milles olemuslikult võivad olla eraisikud. Vanglas meditsiinilise abivahendi – kummilindi – kinnipeetavale väljastamisel või väljastamisest keeldumisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel seega vangistusseaduse (VangS) § 491 lg 1 ning määruse nr 330 § 2 lg 3, lisa 2 ja § 3 lg 2 alusel avalik-õiguslik suhe. Avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse HKMS § 4 lg 1 järgi aga haldus-, mitte maakohtus. Viru Maakohus ei ole eeltoodust tulenevalt pädev kohus. Hagi tuleb seega jätta TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus on eeltoodust tulenevalt leidnud, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Samas on halduskohus varem samas asjas (haldusasi nr 3-19-2354) leidnud, et asi ei kuulu
3(5)
2-20-896 halduskohtu pädevusse. Maakohus edastas TsMS § 372 lg 8 alusel asja seega Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule asja lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
ERIKOGU SEISUKOHT
9.Erikogul tuleb vastata küsimusele, kas praeguses asjas kinnipeetavale meditsiinilise abivahendi (kummilindi) võimaldamata jätmise tõttu tekkinud vaidluse lahendamine on maa- või halduskohtu pädevuses.
10.Keskse tähtsusega on erikogu lahendatavas pädevusvaidluses küsimus sellest, kas asjas on tehtud ja vaidlustatud Viru Vangla arsti meditsiiniline otsus kummilindi kui füsioteraapilise abivahendi vajaduse kohta või on asjas tehtud ja vaidlustatud sama vangla haldusotsus keelduda isiklike asjade laost hagejale kummilindi väljastamisest. Haldusotsusega on tegemist siis, kui meditsiiniline vajadus on tuvastatud, kuid vangla keeldub sellegipoolest abivahendit väljastamast (vt Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu 25. septembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1076/30, p 10).
10.1.Kui vangla tegi ja hageja vaidlustas meditsiinilise otsuse, põhineb pooltevaheline õigussuhe tervishoiuteenuse osutamisel (VÕS § 758 jj) ning vaidluse peab lahendama maakohus. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu ülesannete täitjana. Viimast on korduvalt selgitanud Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu (vt kokkuvõtvalt nt Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1757/30, p 12). Erikogu jääb selle seisukoha juurde.
10.2.Erikogu on mh Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 330 "Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord" § 3 lg 2 alusel leidnud täiendavalt seda, et tervishoiuteenuse osutamiseks on ka meditsiinilise abivahendi kasutamise, väljastamise vajaduse hindamine ja patsiendi nõustamine (vt Riigikohtu erikogu 8. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-4-1-16, p 8; erikogu 25. septembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-1076/30, p 10).
11.Viru Maakohus on ekslikult ja kohtulahendi põhjendamise kohustust rikkudes leidnud, et hageja ei vaidlusta arsti otsust kummilindi kasutamise vajalikkuse kohta ja et sisuliselt ei ole vangla meditsiiniosakond sellist otsust teinudki.
11.1.Hageja on erikogu hinnangul vaidlustanud meditsiinilise otsuse. Maakohtule alguses esitatud dokumentides (20. jaanuaril 2020, 28. jaanuaril 2020) märkis hageja, et vangla meditsiiniosakonna perearst keelas suuliselt, ilma sisulisi põhjendusi esitamata, hagejal kummilindi kasutamise. Ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu 30. märtsil 2020 esitatud lõplikus hagiavalduses viitas hageja mh sellele, et sisuliselt ei ole vangla arst selgitanud seda, miks hagejale kummilindi kasutamist ei võimaldata. Hageja on läbivalt väljendanud rahulolematust arsti otsusega ja leidnud, et talle ei ole sisulist vastust antud.
11.2.Lisaks on vangla meditsiiniosakonna 10. veebruari 2020. a vastuses hagejale märgitud, et abivahendi kasutamise vajaduse määrab arst vastava näidustuse korral ning et vangla arstid ei ole hagejale abivahendit määranud. Samas vastuses selgitati hagejale, et abivahendi määramist reguleerib Viru Vangla kodukorra p 7.1.10, mille kohaselt on kinnipeetavale keelatud meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a vangla arsti määratud. Asja materjalide hulgas ei ole sellist
4(5)
2-20-896 dokumenti, milles Viru Vangla oleks keeldunud kummilindi väljastamisest hoolimata Viru Vangla arsti tuvastatud hageja vajadusest kummilinti kasutada (ka sellist arsti otsust ei ole asjas tuvastatud). Tartu Vangla poolt hagejale varem antud luba ei ole asja pädevuse lahendamiseks määrav, sest Viru Vanglal on tulnud teha uus meditsiiniline otsustus kummilindi kasutamise vajaduse kohta.
11.3.Vangla arstil ei ole pädevust teha otsus, millega väljastada kinnipeetavale vangla laos hoitav meditsiiniline abivahend, nt kummilint. Arst saab teha meditsiinilise otsuse kummilindi kasutamise vajalikkuse kohta. Niisuguse meditsiinilise otsustuse olemasolul väljastatakse meditsiiniline abivahend vangla laost vangistust reguleerivates õigusaktides sätestatud alustel ja korras ning selle üle tekkivad vaidlused tuleb VangS § 11 lg 5 järgi lahendada vaide- ja halduskohtumenetluses.
12.Eeltoodut arvestades tekkis vangla ja hageja vahel tervishoiuteenuse osutamise õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Hageja on soovinud kohustada kostjat osutama tervishoiuteenust, mille üheks osaks on kummilindi väljastamise vajaduse üle otsustamine. Kuna vaidlus on võrsunud viidatud õigussuhtest, siis tuleb hagiavaldus lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus.
13.Erikogu tühistab TsMS § 711 lg 3 alusel Viru Maakohtu 2. aprilli 2020. a määruse asjas nr 2-20-896 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Viru Maakohtule. Maakohtul tuleb lahendada ka hageja hagi tagamise taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve, Julia Laffranque, Kaupo Paal, Jüri Põld, Kalev Saare
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.