Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused X esitas Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei täida kostja lapse suhtes ülalpidamiskohustust. Hageja elab sünnist alates hageja seadusliku esindajaga (emaga). Kostja on mõned korrad osalenud lapse ülalpidamises ning on tasunud elatist kolmel korral 70 eurot, 25 eurot, 12 eurot, ostnud kaks korda mähkmeid (2 tk) ning piimasegu (1 tk). Hageja igakuised püsikulud on kokku 260 eurot. Hageja palub kostjalt alates 12.08.2022 välja mõista igakuine elatis 200 eurot. Elatis palutakse kanda igakuiselt 10. kuupäevaks Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „X elatis“. Kohus võttis 29.08.2022 Xi hagi Y vastu elatise nõudes menetlusse. Kostja sai hagiavalduse ja 29.08.2022 menetlusse võtmise kohtumääruse isiklikult kätte 19.09.2022 (kinnitas e-kirja teel menetlusdokumentide kättesaamist). Kostja ei ole hagile tähtaegselt, so 10.10.2022 vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS 2(4)

§ 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Hageja palus hagiavalduses kostjalt alates 12.08.2022 välja mõista igakuise elatise summas 200 eurot. Elatis palutakse kanda igakuiselt 10. kuupäevaks Xi arvelduskontole nr arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, selgitusega: „X elatis“. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on PKS § 101 lg 3 ja 4 kohaselt on igakuine miinimum elatis summas 225,64 eurot (baassumma 209,20 eurot +46,44 eurot, so 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvestatud 30 eurot, so 50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023). Kuivõrd hageja nõuab eeltoodust tulenevalt hagis igakuist elatist alla miinimummäära, siis ei saa kohus hagi piiridest väljuda. Kohus mõistab alates 12.08.2022 kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 200 eurot. Hagis märgitult on kostja tasunud elatist kolmel korral, so 25 eurot, 70 eurot ja 12 eurot. Hageja ei ole täpsustanud, millistel kuupäevadel on elatisesummad tasutud. Kohus selgitab, et kui kostja on perioodil 12.08.2022 kuni 11.10.2022 tasunud elatist (PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega), siis tuleb sissenõutavast elatisest tasutud elatis maha arvestada. Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4) ja elatis tuleb kanda Xi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, Swedbank AS, iga kuu 10. kuupäevaks, selgitusega: „X elatis“. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 1800 eurot (9*200=1800). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 3(4)

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.