Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

omandiõiguse AS-le Swedbank võlgniku ja panga vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Cantec Systems Ltd oli teadlik, et tema ei saanud metallisulamite omanikuks, kuna tema ei ole BNZ-le raha metalli eest maksnud. Samuti oli võlgnik teadlik, et Cantec Systems Ltd-l ei olnud õigust metallisulameid võõrandada ja viimane ei saanud metalli omanikuks. Venemaal on pooleli vaidlus metalli omandiõiguse kuuluvuse üle. Sõltumata sellest, kas BNZ saab metalli tagasi või jääb kaubast ilma, on BNZ-l võlgniku vastu kahju hüvitamise nõue, mis seisuga 09.06.2015 moodustab 1 123 593, 12 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded. BNZ esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 20.05.2015, mille võlgnik sai kätte 29.05.2015. Võlgnik ei ole kahju hüvitanud. BNZ leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. OÜ Alberta Trade vaidles BNZ pankrotiavaldusele vastu. BNZ-l puudub selge nõue võlgniku vastu. BNZ pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille osas on pooleli kohtuvaidlus Venemaal, mis kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. BNZ nõue on tingimuslik, kuna sõltub Venemaa kohtu otsusest. Kahjuhüvitise nõue on esitatud ebaselgelt ja ebaõigel õiguslikul alusel. Maakohtu määruse põhjendused Harju Maakohus rahuldas võlausaldajate avaldused ja kuulutas 30.09.2015 määrusega välja OÜ Alberta Trade pankroti. Kohus nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa ja määras Andrias Palmitsale ajutise pankrotihalduri tasuks 3448, 32 eurot (lisandub käibemaks) ja vajalike kulutuste suuruseks 184, 44 eurot (lisandub käibemaks). Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 22 lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur leidis, et kui võlgniku nõuet AS Swedbank vastu ei saa arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 määruses antud juhise või nõude vaidlustamise tõttu ning võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu ei ole likviidne, on võlgnik maksejõuetu. Juhul, kui AS G.S.G. Metal võlgniku poolt esile toodud võla tasuks, et õnnestu selle raha arvel võlgniku kohustusi täita. Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 määruses antud juhise järgi tuleb jätta tähelepanuta AS Swedbank laenulimiidi lepingust ja finantstehingute raamlepingust tulenevad nõuded võlgniku vastu. AS Swedbank nõuded ja võlgniku poolt võlausaldaja nõude suhtes tehtud tasaarvestus kuuluvad lahendamisele tsiviilasi nr 2-14-61399 ning ei puutu pankroti väljakuulutamise otsustamisse. Kuivõrd võlgniku tagatiskauba hoiustamisega seotud regressinõue on seotud AS Swedbank laenulimiidi lepingust ja finantstehingute raamlepingust tulenevate nõuetega, millised tuleb jätta kõrvale, ei saa arvestada ka võlgniku regressinõuet. Samuti ei saa arvestada võlgniku varana võlgniku ja AS Swedbank vahel sõlmitud laenulimiidi lepingu tagatiskaubaks olevat metalli, mida hoiustatakse Venemaal. Metalli omandiõigus on võlgniku poolt üle antud AS-le Swedbank panga ja võlgniku vahel sõlmitud laenulimiidi lepingust tuleneva kohustuste tagamiseks. Võlgnik on korduvalt avaldanud, et ta on metalli omandiõiguse AS-le Swedbank üle andnud. Võlgnik andis omandiõiguse AS-le Swedbank viimasega sõlmitud laenulimiidi lepingu tagamiseks ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2015 määrusest tulevalt tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata ilma laenulimiidi lepingust ja finantstehingute raamlepingust tulenevate nõueteta. Ka võlgnik ise ei kajasta metalli oma varana 30.06.2015 bilansis. BNZ nõue ei ole selge ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. BNZ pankrotiavalduses esitatud kahju hüvitamise nõude eeldusena tuleb tuvastada, kas BNZ on jäänud metallisulamite, mis võlgnik omandas Cantec Systems Ltd-lt ja loovutas seejärel omandiõiguse 3(8)

AS-le Swedbank tema ja panga vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks, omandiõigusest ilma. Vaidlus antud asjaolu kohta on pooleli Venemaa kohtus. BNZ ja võlgniku vahel on vaidlus ka selles, kas BNZ saab nõuda kahju hüvitamist võlgnikult, kui poolte vahel puuduvad lepingulised suhted. BNZ ja võlgniku vahel on vaidlus BNZ võimaliku kahjuhüvitise nõude õigusliku aluse ja kahju suuruse osas. Samuti vaidlevad pooled selles, kas BNZ nõue on tingimuslik. Võlgnik on esitanud BNZ nõudele vastuväited muuhulgas kohaldatava õiguse osas ja välistatud ei ole, et asja on pädev lahendama Venemaa kohus. BNZ seob kahju hüvitamise nõude sellega, et BNZ poolt Cantec Systems Ltd-le müüdud kaup (metallisulameid), mille viimane võõrandas võlgnikule, on läinud võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusel BNZ valdusest välja. Seetõttu ei olnud BNZ-l võimalik kaupa võõrandada ning saadud vahendeid enda majandustegevuses kasutada. Kuna metallisulamitega seotud toimingud, mis on BNZ kahju hüvitamise nõude aluseks, on toimunud Venemaa territooriumil ja kaup asub endiselt Venemaal, siis määratakse eelduslikult kahju hüvitamise kohustused Venemaa seadusandluse järgi (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabileping artikli 40 lg 1) ja asjas on pädev Venemaa kohus (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabileping artikli 40 lg 3). Võlgnik vaidles BNZ nõudele vastu. Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-60-14 ja 3-2-1-57-14 tuleneb, et olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse ja võlgnik vaidleb nõudele vastu, tuleb kohtul võlgniku maksejõulisust hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta võlgniku maksejõulisust hinnates tähelepanuta BNZ pankrotiavalduses märgitud nõue võlgniku vastu. Võlgnik väidab, et temal on likviidne nõue (avansiline ettemaks) Cantec Systems Ltd vastu 1 994 722, 81 USD. Võlgniku sõnul on tema nõue Cantec Systems Ltd muutunud sissenõutavaks juba 15.07.2014, s.o üle aasta tagasi, kuid siiamaani ei ole Cantec Systems Ltd hakanud nõuet täitma. Kuna nõuet ei ole täidetud üle aasta, siis puuduvad alused väita, et nõuet hakatakse lähiajal täitma. Võlgnik väitis, et pärast 2014. a suvel saadud võlatunnistust (saldo kinnitust) on võlgnik teinud Cantec Systems Ltd-le päringuid nõude rahuldamise osas ja 10.09.2015 istungil teatas võlgniku esindaja, et vastust päringutele ei ole tulnud. Sellest saab järeldada, et võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu võib olla vaieldav, kuna viimane ei asunud nõuet vabatahtlikult täitma. Samuti ei kinnita Cantec Systems Ltd-le sooritatud maksete väljavõte Cantec Systems Ltd võimet maksta raha mõistliku aja jooksul ja sellises ulatuses, et võlgnik suudaks tasuda kõikidele võlausaldajatele nende sissenõutavaks muutunud nõuete eest, kuna maksed pärinevad aastatagusest perioodist ja ei saa usaldusväärselt kajastada Cantec Systems Ltd maksevõimet käesoleval hetkel. Järelikult ei kinnita võlgniku esitatud tõendid Cantec Systems Ltd-le sooritatud maksete kohta võlgniku nõude likviidsust Cantec Systems Ltd vastu käesoleval hetkel. Tõenäosust, et võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu on likviidne ja sissenõutav mõistliku aja jooksul, vähendab ka see, et võlgniku enda sõnul peaks tema oma nõude Cantec Systems Ltd vastu maksma panema kohtu kaudu, mis näitabki, et võlgniku nõue Cantec Systems Ltd on vaieldav ja ei ole mõistliku aja jooksul probleemideta sissenõutav. Samuti teatas võlgniku seaduslik esindaja 10.09.2015 kohtuistungil, et Cantec Systems Ltd ei pruugi oma kohustust võlgniku ees täita. Kui võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu oleks likviidne ja kergesti realiseeritav, oleks võlgnikul võimalus loovutada nõue kolmandale isikule, saamaks rahalisi vahendeid muude sissenõutavaks muutunud nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole ka väitnud, et keegi oleks huvitatud kõnealuse nõude omandamisest. Hinnates nõude likviidsust ei ole väheoluline ka see, et Cantec Systems Ltd puhul on tegemist välismaal registreeritud äriühinguga ja võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu ei ole tagatud. Cantec Systems Ltd-l ei ole Eestis vara, millele võlgnik saaks sissenõuet pöörata oma nõude täitmiseks. Cantec Systems Ltd-l on pangakonto AS-s SEB Pank, mille saldo 09.09.2015 seisuga oli 6025, 36 eurot, 473, 41 USA dollarit ja 36, 81 Vene rubla. Viimase poole aasta jooksul ei ole Cantec Systems Ltd AS-s SEB Pank oleval pangakontol raha märkimisväärsetes summades liikunud. Seega puudub Cantec Systems Ltd-l Eestis vara, et täita võlgniku nõuet mõistliku aja jooksul ja sellises ulatuses, et võlgnik suudaks tasuda kõikidele võlausaldajatele nende sissenõutavaks muutunud nõuete eest. 4(8)

Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku nõue Cantec Systems Ltd vastu likviidne ja realiseeritav mõistliku aja jooksul ja sellises ulatuses, mis võimaldaks võlgnikul täita võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Seega ei saa võlgniku maksejõulisuse hindamisel arvestada tema nõuet Cantec Systems Ltd vastu. Võlgnik selgitas ja esitas tõendid, et tema poolt esmalt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmetes märgitud nõue Reining Invest OÜ vastu on asendunud nõudega AS G.S.G Metal vastu. Võlgniku nõue AS G.S.G. Metal vastu on kajastatud 30.06.2015 bilansis ja võlgnik esitas AS G.S.G. Metal saldokinnituse, kus viimane kinnitab võlgnevust OÜ Alberta Trade ees 149 114, 73 eurot. Seega on võlgnik usaldusväärselt tõendanud, et temal on nõue AS G.S.G Metal vastu summas 149 114, 73 eurot. Võlgnik väitis, et Hollandi äriühingu Jewometaal Stainless Processing B.V. nõue võlgniku vastu on oluliselt väiksem, kui on märgitud halduri 18.05.2015 seisukohas. Võlgnik esitas oma väite kinnitamiseks raamatupidamisprogrammi väljavõtte ja Jewometaal Stainless Processing B.V. kinnituse, et tema nõue võlgniku vastu moodustab 31.12.2014 seisuga 18 555, 77 USD. Samas summas kajastub Jewometaal Stainless Processing B.V. nõue võlgniku 30.06.2015 bilansis. Seega on võlgnik usaldusväärselt tõendanud, et Jewometaal Stainless Processing B.V. nõue võlgniku vastu moodustab 18 555, 77 USD. Osakapitali suurendamisega likvideeris võlgnik 4 000 000 euro suuruse võla. Samas toimus osakapitali suurendamine mitterahalise sissemaksega ja võlgnikule ei ole reaalselt osakapitali suurendamise tagajärjel likviidseid vahendeid laekunud. Osakapitali suurendamine parandas võlgniku raamatupidamislikke näitajaid, kuid ei tõstnud reaalselt tema võimet täita võlausaldajate sissenõutavaks muutunud kohustused mõistliku aja jooksul. Seega ei parandanud osakapitali suurendamine võlgniku maksevõimet. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ajutise halduri 18.09.2015 aruandes märgitut, kus haldur tugineb võlgniku 30.06.2015 bilansile, on võlgnikul kohustusi kokku 361 419, 28 eurot (võlad hankijatele 343 689, 32 USA dollarit + 31 466,38 eurot + võlad töötajatele kokku 15 975, 03 eurot + maksuhaldurile deklareerimata ning tasumata 11 350, 84 eurot, millest tinglikult saab lahutada maksude ettemakse 3373, 18 eurot). Võlgniku vara moodustab kokku 155 943, 69 eurot (võlgniku pangakontodel ja kassas olev raha kokku 6828, 96 eurot + nõue AS G.S.G Metal vastu 149 114, 73 eurot). Seega ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja on täidetud võlgniku maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 3 järgi. Võlgniku maksejõuetus on püsiv, ca ühe aasta jooksul ei ole tema majandustegevust toimunud. Võlgniku poolt esitatud tarnijate pakkumused, lepingute sõlmimise soovid ning lepinguprojekt pärinevad 2014.a sügisest. Võlgniku esitatud arvetest nähtub, et kolmas isik tasus võlgniku telefoniteenuse kasutamise ja kütusearveid, mis pärinevad 2014.a sügisest ja sama aasta detsembrist. Sama kolmas isik tasus ka võlgniku õigusabiarve mais 2015 võlgnikule osutatud õigusabi eest novembris 2014. Seega puudub alus pidada tõenäoliseks, et võlgnik suudab lähiajal taastada majandustegevust, et rahuldada mõistliku aja jooksul võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku majandusraskused ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Määruskaebus Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta pankrotiavaldused rahuldamata ning lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud jätta Swedbank AS kanda. Maakohus lükkas kõrvale mõlemas pankrotiavalduses esitatud nõuded ning ei arvestanud nendega, kuid vaatamata sellele kuulutas välja OÜ Alberta Trade pankroti. Ükski teine võlausaldaja ei ole esitanud omapoolseid

5(8)

nõudeid. Võlgnikul on piisavalt vara, et olemasolevad selged võlgnevused likvideerida või jätkata majandustegevusega, et teenindada kohustusi pikemas perspektiivis. Kohus on arvestanud ebaõigesti võlgniku kohustustena Hollandi äriühingute nõudeid seoses tagatiskauba ladustamisega. Nimetatud nõuete alusel on kohustatud isikuks AS Swedbank, kellele kuulub ladustatav tagatiskaup. Alternatiivselt tuleb Hollandi äriühingute nõuetele korrespondeeruvalt arvestada võlgniku regressinõudega AS Swedbank vastu. Sellest tulenevalt katab võlgniku vara tema kohustusi ning ta pole maksejõuetu. Kohus ei järginud võlgniku maksejõuetuse hindamisel uurimispõhimõtet. Kohus pani ebaõigesti võlgnikule kohustuse tõendada Cantec Systems Ltd vastu suunatud nõude likviidsust. PankrS § 3 lg 3 ja TsMS § 477 lg 5 ja 7 eesmärgiga ei ole kooskõlas panna isikule tema vastu suunatud pankrotiavalduse menetluses kohustus sisuliselt tõendada kolmanda isiku maksevõimelisust olukorras, kus nõude likviidsuse küsimus on tähtsaim faktiline küsimus ning kohtul on ulatuslikumad õigused ja võimalused täiendavate tõendite kogumiseks. Kohus tunnistas kergekäeliselt Cantec Systems Ltd vastu suunatud nõude mittelikviidseks. Kohus ei rajanud oma seisukohta Canteci nõude likviidsuse hindamisel ühelegi tõendile, mis otseselt tõendaks, et Cantec Systems Ltd ei ole maksevõimeline või tema vastu suunatud nõuet ei oleks võimalik realiseerida. Üksnes kohtu oletused ei anna alust tunnistada võlgniku üle 1,7 miljoni euro suurune nõue mittelikviidseks. Asjaolu, et võlgnik ei ole nõuet loovutanud, ei anna alust lugeda nõue mittelikviidseks. Nõude likviidsus ning realiseeritavus ei väljendu üksnes selles, kuivõrd lihtne oleks seda loovutada. Nõuetel kui loovutatavatel õigustel ei ole sellist märkimisväärset turgu nagu on näiteks väärtpaberitel. Kolmandatel isikutel ei ole reeglina huvi börsil noteerimata isikute vastu suunatud nõuete omandamiseks. Võlgniku maksejõulisuse hindamise metoodikas ei saa lähtuda sellest, kas võlgnikule kuuluvaid nõudeid on võimalik loovutada kolmandatele isikutele või mitte. Suur osa paljude äriühingute varadest moodustavad nõuded kolmandate isikute vastu, mistõttu oleks võimalik väga kergekäeliselt tunnistada sellised äriühingud maksejõuetuteks. Kohus ei põhistanud, miks tuleb praeguse vaidluse puhul lugeda nõue mittelikviidseks seetõttu, et nõue on suunatud välismaa äriühingu vastu. Tulenevalt võlgniku ja Cantec Systems Ltd vahelisest lepingust, millel põhineb võlgniku nõue, on võimalik Cantec Systems Ltd nõue maksma panna Venemaal. Arvestades asjaolu, et nii avaldaja kui ka Cantec Systems Ltd osalevad juba oma lepinguliste esindajate kaudu Venemaal pooleliolevas kohtuvaidluses, siis seda kiiremini on võimalik nõuet läbi sama riigi kohtu maksma panna. Asjaolu, et Cantec Systems Ltd-l puudub vara Eestis, ei anna alust arvata, et tal üldse puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Kohus ei võtnud arvesse võlgniku ja Cantec Systems Ltd pikaajalist ärisuhet, mille käigus on Cantec Systems Ltd käitunud majanduslikult korrektselt, samuti ei arvestanud sellega, et nõuete kohtu kaudu maksma panemisel on võimalik rahvusvahelise õiguskoostöö raames tagada nõudeid ka kolmandates riikides. Kohus tuvastas ebaõigesti, et võlgniku maksejõuetus on püsiv. Võlgnik tõendas võimalust jätkata majandustegevusega. Kohus ei juhtinud enne pankrotimääruse tegemist võlgniku tähelepanu sellele, et võlgniku esitatud tõendid majandustegevuse jätkamise võimaluse kohta ei ole piisavad. Vastused Võlausaldajad ja pankrotihaldur vaidlevad määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata 6(8)

ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 ei pea vajalikuks vastavaid motiive korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Ainuüksi asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks esitas võlgnik hagi kohtusse, ei too igal juhul kaasa võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist. Vastasel juhul saaksid võlgnikud äärmiselt lihtsa võimaluse nende suhtes pankrotimenetluse algatamise vältimiseks või pankroti väljakuulutamise venitamiseks. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-3207, et PankrS § 31 lg 1 teise lause koostoimes PankrS § 15 lg 2 p-ga 1 kohaldamiseks peab kohus kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse. See, kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue on selge või mitte, on pankrotiavaldust läbivaatava kohtu otsustada. Lahendites 3-2-1-57-14 ja 3-2-1-60-14 selgitas Riigikohus PankrS § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 tõlgendamise kohta järgmist. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Alates 01.01.2010 kehtiva PankrS § 31 lg 2 esimese lause järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Muu hulgas on PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi selliseks aluseks olukord, kus võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. PankrS § 31 lg-st 2 tuleneb selgelt, et eelnimetatud säte ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul. Kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE) seletuskirja järgi oli PankrS § 31 muutmise eesmärgiks lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Sellega sooviti tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetuid juriidilisi isikud. Seega hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel. PankrS § 31 lg 1 esmane eesmärk on maksejõulisuse hindamine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on põhjendatult tõendeid hinnates tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse, lähtudes võlgniku varast, kohustustest, majandustegevusest ja muudest asjakohastest asjaoludest, arvestamata seejuures AS Swedbank laenulimiidi lepingust ja finantstehingute raamlepingust tulenevaid nõudeid võlgniku vastu ning BNZ pankrotiavalduses märgitud nõuet. Võlgniku väited seoses 30.06.2015 bilansis kajastatud kohustustega Hollandi äriühingute ees on paljasõnalised ja tõendamata. Võlgnik kinnitab oma määruskaebuses, et tal on Hollandi äriühingutega võlasuhted ning need eksisteerisid juba enne, kui AS Swedbank metalli omandas. Seega tuligi võlgnikul neid kohustusi oma raamatupidamises näidata ja ebaõige on võlgniku väide, justkui Hollandi äriühingute nõuded võlgniku vastu olid raamatupidaja poolt õiguslikke nüansse teadmata märgitud bilansis ekslikult võlgniku kohustustena. Samuti on võlgniku alternatiivne käsitlus ebaõige. Vastavalt võlgniku ja AS Swedbank vahel 29.07.2011 sõlmitud tagatisvõõrandamise lepingu p-le 2.8 (tl 22 ja tõlge tl 14, II köide) peab kaupade ladustamise eest tasuma võlgnik. Pealegi ei arvestanud maakohus võlgniku maksevõime hindamisel AS Swedbank ja võlgniku vahelisi nõuded. Võlgnik heidab alusetult maakohtule ette, et kohus ei arvestanud võlgniku maksevõime hindamisel võlgniku nõuet Cantec Systems Ltd vastu. Maakohus põhjendas üksikasjalikult, miks ei ole selle isiku vastu nõude maksmapanek tõenäoline, käsitles seda nõuet puudutavaid võlgniku väiteid ja uuris esitatud tõendeid. Võlgnik ei selgita, mida oleks maakohus saanud veel konkreetselt ära teha selleks, et koguda täiendavaid tõendeid Cantec Systems Ltd varade kohta. Seda enam, et võlgnik möönab määruskaebuses, et Cantec Systems Ltd-l puudub Eestis nõuete rahuldamiseks piisav 7(8)

vara. Lisaks teatas võlgnik 10.09.2015 istungil, et tal ei ole mingeid täiendavaid tõendeid Cantec Systems Ltd varalise seisu kohta (tl 128-130, XII köide) ega esitanud kohtule mingeid taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks. Maakohus tuvastas õigesti võlgniku püsiva maksejõuetuse ja võlgniku väited majandustegevuse jätkamise võimaluste kohta on ebamäärased. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid tema maksejõuetuse ajutisele iseloomule. Võlgnik tunnistas 10.09.2015 kohtuistungil, et tal puudub majandustegevus. Lisaks nähtub võlausaldajate esimese üldkoosolekul protokollist (tl 102-107, XIII köide), et võlgniku juhatuse liige Kalev Bachmann ei pea võimalikuks võlgniku majandustegevuse jätkamist ning võlgniku majandustegevus on ligi aasta olnud seiskunud. Seega ei esine asjaolusid, mis välistaksid võlgniku püsiva maksejõuetuse. Ajutise halduri 18.09.2015 aruande kohaselt on võlgnikul rahalisi vahendeid üksnes 6828, 96 eurot, mida on liiga vähe osalemaks aktiivselt tsiviilkäibes ning tasumaks võlausaldajatele sissenõutavaks muutunud nõudeid. Võlgniku muu vara seisneb nõuetes AS G.S.G. Metal vastu summas 149 114, 73 eurot ja Cantec Systems Ltd vastu summas 1 994 772, 81 USD. Seejuures tuvastas maakohus, et võlgniku bilansis kajastatud nõue Cantec Systems Ltd vastu ei ole likviidne. Ka asjaolu, et isikule on määratud ajutine pankrotihaldur, ei muuda isiku osalemist majanduskäibes võimatuks. Juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikmetel on endiselt esindusõigus ning nad saavad sõlmida kehtivaid tehinguid ja korraldada äritegevust. Seega ei saa olla võlgniku majandustegevuse seiskumine tingitud ajutise halduri määramisest, vaid üksnes võlgniku reaalsest finantsseisundist. Maakohus analüüsis olukorda tervikuna ja pikemas perspektiivis ega pidanud tõenäoliseks, et võlgnik suudab lähiajal taastada majandustegevuse ning rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõuded. Seega on täidetud PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud maksejõuetuse eeldused. Menetluskulude jaotus Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud OÜ Alberta Trade kanda. Kuna maakohus ei määranud otsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust, määrab ka ringkonnakohus oma otsuses vaid menetluskulude jaotuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.