Otsuse avalikult teatavaks 28.02.2018, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-16-792
Haldusasi
V.Z. kaebus Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsuse nr 316000052 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata kaebajale tööandja OÜ Alberta Trade (pankrotis) maksejõuetuse hüvitis ja kaebajale maksmata töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemis hüvitis kogusummas 31 893,44 eurot ajavahemiku 01.08.2014-30.09.2015 eest
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: V.Z., Vastustaja: Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane ja Meelis Paavel
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 2. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.14.12.2015 esitas OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Eesti Töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks V.Z.le.
2.Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsusega nr 316000052 jäeti V.Z.le seoses tööandja OÜ Alberta Trade (pankrot) maksejõuetusega hüvitis määramata saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingust ülesütlemishüvitise väljamaksmiseks ajavahemiku 01.08.2014 - 30.09.2015 eest.
3.25.04.2016 saabus Tallinna Halduskohtule V.Z. kaebus Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsuse nr 316000052 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja Eesti Töötukassa kohustamiseks määrata kaebajale tööandja OÜ Alberta Trade (pankrotis) maksejõuetuse hüvitis ja kaebajale maksmata töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemishüvitis kogusummas 31 893,44 eurot ajavahemiku 01.08.2014-30.09.2015 eest. 11.05.2016 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 07.12.2017 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub tühistada 21.03.2016 Eesti Töötukassa otsus nr 316000052 kaebajat puudutavas osas ja kohustada vastustajat tegema uus otsus, millega määratake kaebajale Tööandja OÜ Alberta Trade (pankrot) maksejõuetuse hüvitis maksmata töötasu, puhkusetasu ja töölepingust ülesütlemis hüvitis kogusummas 31 893,44 eurot ajavahemiku 01.08.2014 30.09.2015 eest. Kaebaja leiab, et otsus on põhjendamatu ja kehtiva õigusega vastuolus järgnevatel põhjustel:
4.1.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks üheselt otsuses märgitud väiteid. Kaebaja selgitab, et esitas äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 7 alusel 28.11.2014 Alberta Trade (pankrot) juhatuse liikme tagasiastumisavalduse alates 01.12.2014 (tl 15), mille alusel kutsusid Alberta Trade (pankrotis) omanikud 28.11.2014 otsusega kaebaja juhatusest tagasi alates 01.12.2014 (tl 16). Seega, alates 01.12.2014 olid kaebaja suhted OÜ-ga Alberta Trade (pankrot) seadusliku esindajana, so juhatuse liikmena lõppenud. Kaebaja suhteid tuleb alates 01.12.2014 OÜ-ga Alberta Trade käsitleda töölepingu (tl 17-18) sõlmimisest ja kuni pankrotihalduri poolt töölepingust ülesütlemiseni töösuhetena töölepingu seaduse (TLS) mõttes ja seda sõltumata sellest, kas OÜ Alberta Trade (pankrotis) kandis kaebaja töötamise registrisse või mitte ja kas OÜ Alberta Trade (pankrotis) nõukogu esitas äriregistrile vastava avalduse kaebaja juhatuse liikme registrist väljaarvamise kohta kande muutmiseks. Kaebaja väidab, et ta on alates 01.12.2014 tööülesannete täitmisel lähtunud töölepingu seadusest ja kommertsdirektori ametijuhendist ja sellest ajast alates mingeid juhtimisfunktsioone äriühingus kaebaja täitnud ei ole. Kaebaja toob välja, et Riigikohus on oma 3-2-1-134-02 lahendis leidnud, et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Nagu kaebaja on juba varasemalt väitnud, olid kaebaja suhted OÜ-ga Alberta Trade reguleeritud töölepinguseaduse kohaselt ja alates ülalnimetatud päevast OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liige kaebaja enam ei olnud, järelikult kaebaja suhet OÜ-ga Alberta Trade (pankrotis) tuleb tõlgendada töösuheteks.
Töölepinguseadus ei näe ette ühtegi sätet, mille alusel lasuks töötajal kohustus koguda tõendeid oma töötamise kohta tööandja juures eelduslikult tulevikus võimaliku tõendite esitamiseks kolmandale isikule või teistele asutustele vms. Tulenevalt TLS § 35 peab tööandja maksma töö eest töötasu v.a juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 28 kohaselt on tööandja kohustatud eelkõige kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ja maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töösuhete kestel ei ole tööandja esitanud mitte ühtegi etteheidet kaebajale kui töötajale ja pole kordagi tuvastanud kaebaja poolset töö tegemata jätmist või süüd. Tööandja pole kordagi teinud ettepanekut muuta töölepingu tingimusi, tööandjaga oli kaebaja tööga rahul ja vastupidise kohta tõendid puuduvad. Kaebaja arvates tõendab ülalnimetatud asjaolu ka OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotihalduri Andrias Palmitsa 14.12.2015 Töötukassale esitatud avaldus tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemisel, st töösuhtest tulenev nõue maksmata töötasu, puhkusetasu ja töölepingust ülesütlemis hüvitise eest kogusummas 31 893,44 eurot (vt tl 5-6).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses. Vastustaja palub kohtul lugeda vastustaja seisukohtadeks ka vaidlustatavas otsuses toodud argumente. Vastustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
5.1.TKindlS § 22 lg 11 järgi jätab töötukassa hüvitise määramata, kui töötajal puudub töösuhtest tulenev nõue tööandja vastu. Vastustaja jättis kaebuse esitajale maksejõuetuse hüvitise määramata, kuna kaebaja ja OÜ Alberta Trade (pankrotis) vahel ei olnud tema arvates töösuhet vaidlustatud otsuses toodud põhjendustel. Vastustaja leiab, et kaebaja täitis OÜ-s Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liikme ülesandeid. Vastustaja leiab, et kaebaja väited töötamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata ja võttes arvesse teisi esitatud dokumente, on tõendatud vastupidine. Kaebaja ei ole vastustajale haldusmenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta täitis mingeid ülesandeid OÜs Alberta Trade pärast tagasikutsumist juhatuse liikme ülesannetest. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et sõlmitud lepingu näol oli alates 01.12.2014 kuni pankrotihalduri poolt lepingu ülesütlemiseni tegemist töölepinguga. Vastustajale esitatud tõendid viitavad sellele, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes pärast kaebaja juhatuse liikme staatuse lõppemist ning mingeid muid ülesandeid pärast seda ei ole kaebaja täitnud.
5.2.Samuti on vastustaja hinnangul vastuolulised andmed kaebaja juhatuse liikme staatuse lõppemise kohta. Kohus märgib 17.10.2014 kohtumääruses nr 2-14-57098, et võlgnik ei ole suutnud võlausaldaja nõuet täita alates 07.07.2014 (tl 76-77p). Kohtumääruses 02.12.2014 on kohus tuvastanud, et likviidseid vahendeid juba sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks on OÜ-l Alberta Trade 6027,27 eurot ja võlg töötajate ees on 10 381,63 eurot. Samuti oli kohus seisukohal, et võlgniku vande andmiseks 17.12.2014 on kohustatud juhatuse liikmed V.Z. ja K. B. ning endine juhatuse liige A. M. (tl 79-82). Seega oli kohtu hinnangul V.Z. juhatuse liige edasi, st kaebaja juhatuse liikme volitused ei olnud 01.12.2014 lõppenud. Võlausaldajate esimesel koosolekul 15.10.2015 on allkirjastatud pankrotihalduri ettekanne, kus haldur märgib, et alates 07.08.2014 on kaebaja OÜ Alberta Trade juhatuse liige. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et ka halduril oleks olnud teada, et juhatuse liige V.Z. on tagasi kutsutud.
5.3.Vastustaja toob välja, et Töötukassale esitatud tõendid kinnitavad kaebaja tegutsemist ainult juhatuse liikmena, mitte töölepingu alusel tööd tegeva isikuna. Nii on kaebaja 03.10.2014
OÜ Alberta Trade juhatuse liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule vastuväite pankrotiavaldusele (tl 57 ja selle pöördel). 06.10.2014 on kaebaja OÜ Alberta Trade juhatuse liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule taotluse eelistungi edasilükkamiseks. 16.11.2014 on kaebaja OÜ Alberta Trade juhatuse liikmena allkirjastanud Harju Maakohtule esitatud vastuväite pankrotiavaldusele.
5.4.Lisaks juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et samal kuupäeval kaebaja töölepingu sõlmisega 01.08.2014, sõlmis töölepingu ka OÜ Alberta Trade teine juhatuse liige K. B., kusjuures töölepingule kirjutas tööandja esindajana alla juhatuse liikmena kaebaja.
5.5.Vastustaja märgib, et kaebuse esitajale ei ole kogu väidetava töötamise aja töötasu makstud. OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liikme 04.01.2016 esitatud selgituse kohaselt ei makstud kaebajale töötasu perioodil 1.08.2014-30.09.2015, kuna pankrotihaldur ei andnud nõusolekut töötasude välja maksmiseks. Vastustaja osundab, et Harju Maakohtu määrusega keelati OÜ-l Alberta Trade (pankrotis) ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutamine alates 17.10.2014. Pankrotihaldur on küll töötukassale selgitanud, et keeldus töötasu välja maksetest, kuna töötajad saavad saamata tasu töötukassalt, kuid kaebajale on töötasu välja maksmata ka eelnevate kuude eest enne vara käsutamise keeldu.
5.6.OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liige K. B. on töötukassale selgitanud, et suvel 2014 oli komplitseeritud periood ning ebasoodsa turusituatsiooni tõttu oli vähenenud kaupade müügikäive. OÜ-l oli tekkinud objektiivne vajadus tööle võtta Venemaa turule suunatud kogemustega turundusspetsialist ning selleks otsustati luua arendus(justiits)direktori ja kommertsdirektori ametikohad. Kuivõrd samal ajal esitas senine juhatuse liige avalduse enda vabastamiseks, siis otsustati arendus ja kommertsdirektor nimetada ka uue ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. TLS § 1 lg 5 sätestab, et töölepingu seadus ei laiene juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Seega ei laiene äriühingu juhatuse liikmele ka TKindlS 4. peatükis töötaja kohta sätestatu.
5.7.Eesti Töötukassale on kaebuse esitaja nõude aluseks esitatud tööleping, mis on tööandjaga sõlmitud 01.08.2014 ning mille kohaselt on töötaja asunud tööle samast kuupäevast kommertsdirektorina töötasuga 1937,97 eurot kuus. Töölepingu punkti 2.2. kohaselt on töökohustused toodud ametijuhendis, mille kohaselt oli kommertsdirektori koha eesmärgiks müügialase töö tõhus korraldamine ning uute tellimuste kindlustamine OÜ Alberta Trade (pankrotis) tootmisvõimalusi arvestades. Töökohustusteks oli uute kliendisuhete loomine ning olemasolevate hoidmine ning juhtimine, aktiivne ettevõtte teenuste/toodete müük, ettevõtte müügieesmärkide täitmine ning müügieelarve planeerimises osalemine, lepingutingimuste läbirääkimine kliendiga, projektplaani koostamine ja meeskonna moodustamine koostöös kliendihalduse ja ostuosakonna juhtidega jms. Vastustaja nõustub, et äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kuid juhul, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist ning sellisel juhul saab pankrotihaldur ka talle taotleda tööandja maksejõuetuse hüvitist sarnaselt teiste töötajatega.
5.8.Võttes arvesse kõik kaebuse esitaja esitatud dokumendid ning selgitused, on vastustaja hinnangul kaebaja töölepingus toodud ülesanded seotud äriühingu igapäevase majandustegevusega ning äriühingu juhtimisega. Vastustaja hindas hüvitise taotlemise avaldusele lisatud ja täiendavalt esitatud dokumente kogumis ning leiab, et kommertsdirektori ülesanded on ÄS kohaselt juhatuse liikme ülesanded. Vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS §-d 179, 183, 185 ja 186 sätestavad juhatuse liikmete täiendavad kohustused, mille järgi tuleb juhatusel näiteks
koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne, korraldada osaühingu raamatupidamist, vältida konkurentsikeelu rikkumist ning hoida osaühingu ärisaladust. Kuigi töötukassale ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt kommertsdirektori ülesannete täitmise kohta, ei välju vastustaja hinnangul kaebaja ametijuhendis loetletud ülesanded tavapärase äriühingu majandustegevuse juhtimise ja korraldamise raamidest. Asja materjalist ei järeldu, et kaebaja oleks täitnud mingit peamist ja juhtimisest lahusseisvat funktsiooni, mille täitmist ei võiks nõuda ega eeldada äriühingu juhatuse liikmelt. Vastustaja leiab, et kommertsdirektori tööülesanded ning juhatuse liikme tööülesanded on kattuvad. Nii kommertsdirektori kui ka juhatuse liikme tööülesanded on seotud ettevõtte juhtumise ja igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Isegi, kui kommertsdirektori ülesannete täitmine kaebaja poolt oleks tõendatud, oleks vastustaja hinnangul tegemist juhatuse liikme ülesannete täitmisega. Vastustaja leiab, et kuna V.Z. töölepingujärgsed tööülesanded olid hõlmatud juhatuse liikme kohustustega, puudus V.Z. ja OÜ Alberta Trade (pankrotis) vahel töösuhe ja seega on vastustaja otsus V.Z. tööandja maksejõuetuse hüvitise määramata jätmise osas õiguspärane. Vastustaja leiab, et tema poolt haldusmenetluse käigus kogutud tõendid ei kinnita V.Z. töösuhte olemasolu OÜ-ga Alberta Trade. Vastustaja leiab, et Eesti Töötukassa 21.03.2016 otsus nr 316000052 tugineb faktilistele asjaoludele, on kooskõlas TKindlS §-ga 22, seadusandja poolt antud õigustega ning on proportsionaalne ja põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Käesolevas asjas seisneb vaidlus selles, kas vastustaja on oma 21.03.2016 otsusega nr 316000052 õiguspäraselt keeldunud kaebajale määramast tööandja OÜ Alberta Trade (pankrotis) maksejõuetuse hüvitist ja kaebajale maksmata töötasu, puhkusetasu ning töölepingu ülesütlemis hüvitise maksmisest. Kaebaja väitel olid tema juhatuse liikme õigused OÜ-s Alberta Trade (pankrotis) lõppenud alates 01.12.2014, kui osanikud kaebaja avalduse alusel ta juhatusest tagasi kutsusid. Kaebaja väidab kaebuses, et tema suhted tööandjaga alates 01.12.2014 töölepingu sõlmimisest ja kuni pankrotihalduri poolt töölepingu ülesütlemiseni tuleb käsitleda töösuhtena, mille tõendamiseks esitab kaebaja töölepingu. Kaebaja väitel on ta alates 01.12.2014 tööülesannete täitmisel juhindunud töölepingu seadusest ja kommertsdirektori ametijuhendist ja sellest ajast mingeid juhtimisfunktsioone äriühingus ei täitnud. Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning leiab, et kaebajal puudub töösuhtes tulenev nõue OÜ Alberta Trade vastu, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane. Vastustaja leiab, et kaebaja väited töösuhte olemasolu kohta on tõendamata ja kaebaja ei olnud ka kantud töötajate registrisse. Vastustajale esitatud tõendid viitavad selle, et poolte vahel sõlmitud leping oli tegelikult juhatuse liikmega sõlmitud leping ja lõppes peale kaebaja juhatuse liikme staatuse lõppemist ning mingeid muid ülesandeid ei ole kaebaja täitnud.
7.TKindlS § 22 lg-st 1 tulenevalt on töötukassa pankrotihalduri avalduse saamisel kohustatud kontrollima taotluse põhjendatust. Muu hulgas tuleb töötukassal lisaks tööandja maksejõuetusele kontrollida, kas nõue tuleneb töölepingulisest suhtest ja kas taotletav summa on põhjendatud. Nõude põhjendatust kontrollitakse eelkõige sotsiaalministri 07.12.2006 määruses nr 66 loetletud dokumentide alusel. TKindlS § 1 lg 3 järgi kohaldatakse selles seaduses sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades TKindlS erisusi. Üheks erisuseks tööandja maksejõuetuse hüvitise määramise avalduse menetluses on see, et avaldusele lisatavad dokumendid peavad üldjuhul võimaldama
töötukassal vajaliku otsuse tegemist ning tuleb eeldada, et töötukassale esitatakse avalduse lahendamiseks piisavad usaldusväärsed ja tegelikkusele vastavad andmed. Kohus märgib, et see ei tähenda siiski HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibi mittekohaldumist, vaid üksnes andmete esitamisel teatud hoolsuskohustuse olemasolu. Töötukassa peab taotluse õigeks lahendamiseks selgitama välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud ega saa piirduda üksnes pankrotihalduri esitatuga, kui see on ebapiisav.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud järgmised faktilised asjaolud:
8.1.Käesolevas asjas on tõendamist leidnud, et 28.07.2014 OÜ Alberta Trade ainuosaniku otsusega valiti mh kaebaja V.Z. ja K. B. OÜ Alberta Trade juhatuse liikmeteks ja alates sellest kuupäevast olid kaebajal kõik juhatuse liikme volitused. Juhatusest kutsuti samal päeval tagasi A. M. (tl 100). Vastavad kanded tehti äriregistrisse 07.08.2014. 8.2 Kohus loeb tõendatuks ka selle, et kaebaja volitused lõppesid äriregistri kande kohaselt 14.05.2015, kuigi kohtule on esitatud OÜ Alberta Trade 28.12.2014 osanike otsus, mille kohaselt kutsutakse V.Z. tema enda avalduse alusel tagasiulatuvalt alates 01.12.2014 juhatusest tagasi (tl 16). Nähtuvalt elektroonilisest äriregistrist on kaebaja juhatuse liikme volituste lõpu kanne tehtud 14.05.2015.
8.3.Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kaebaja ja OÜ Alberta Trade sõlmisid 01.08.2014 lepingu „Tööleping nr 4“ (tl 17-18), mille lahutamatuks lisaks on Müügiarendusjuht (kommertsdirektor) ametijuhend (tl 108-110).
8.4.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja esitas enne oma vaidlustatud otsuse tegemist 17.02.2016 kaebajale otsuse projekti ja palus esitada sellele kaebaja seisukohad ja dokumendid 01.03.2016 (tl 44-47). Kaebaja vastas sellele kirjale oma 02.03.2016 vastuväitega (tl 32-34). 7.03.2016 esitas kaebajale palve täpsustada seoses viimase vastuväitega otsuse projektile tema töötamisega ja selle töötamise registrisse kandmata jätmisega seotud asjaolusid ja esitada võimalusel täiendavaid dokumente (tl 31). Kaebaja vastas sellele kirjale 11.03.2016 (tl 28-30). Samuti ei ole vaidlust asjaolu osas, et vastustaja on seoses kaebaja väidetava töölepingulise töötamisega esitanud kirjalikke küsimusi OÜ Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldurile Andrias Palmitsale ja äriühingu juhatuse liikmele K. B. (tl 64, 65-66, 97, 102103, 120-121) ja saanud neilt vastused.
9.Käesolevas asjas vaieldakse sisuliselt küsimuse üle, kas vastustaja on otsuse langetamisel sisuliselt täitnud uurimiskohustust ja langetanud seejärel talle teatavaks saanud asjaolusid arvestades õiguspärase otsuse eelkõige seoses kaebaja ja OÜ Alberta Trade vahel 01.08.2014 sõlmitud töölepingut silmas pidades. Kaebaja leiab, et nimetatud leping tõendab kaebaja töötamist töölepingu alusel ning sellest tulenevalt on vaidlustatud otsus õigusvastane.
10.Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu ja leiab jagades vastustaja seisukohta, et üksnes nimetatud leping kaebaja töötamist töölepingu alusel ning kaebaja ja OÜ Alberta Trade vahelist tööõiguslikku suhet ei tõenda.
11.Kohus leiab, et kõigepealt on vastustaja uurimiskohustust täites õigesti tuvastanud, et kaebajal ei olnud vastustajaga sisulist tööõiguslikku suhet ajavahemikus 1.08.2014-01.12.2014 ja sel ajal oli sõlmitud lepingu näol tegelikult tegemist juhatuse liikme kohustuste täitmise lepinguga. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et 01.08.2014 lepingus ja eelkõige selle lisas Ametijuhend (tl 108-110) sätestatud ülesanded (kokkuvõtvalt ettevõtte müügitöö juhtimine ja korraldamine ning tellimuste kindlustamine ettevõttele, meeskonna moodustamine, lepingutingimuste läbirääkimine, müügitöö administreerimine ja kõikide kokkulepitud raportite ja andmebaaside õigeaegne ning korrektne haldamine jne) kujutavad endast sisuliselt juhatuse liikme kohustuste täitmist ja seetõttu ei kuulu siinkohal rakendamisele töölepingu seadus. Kohus leiab, et vastustaja leidis otsuses õigesti, et lepingu pealkiri „Tööleping“ ei tähenda, et tegemist oleks kindlasti töölepinguga.
Kohus peab oluliseks ka asjaolu, et vastustaja andis haldusmenetluses kaebajale võimaluse esitada tõendeid, mis tõendaks tema töötamise asjaolusid ja tehtud tööd (tl 31) ja ka täiendava võimaluse vastavate tõendite esitamiseks (tl 44-45). Kaebaja selliseid tõendeid ei esitanud ja teatas vastustajale, et töötaja ei pea koguma tõendeid enda töötamise kohta (tl 29-30 ja vt ka 33-34). Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja oma väiteid töötamise kohta töölepingu alusel tõendanud. Kohus märgib, et selline kaebaja seisukoht on selgelt ekslik, sest TKindS ettenähtud tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise määramise ja väljamaksmise menetlus on haldusmenetlus ja vastavalt TKindS § 1 lg 3 kohaldatakse selle suhtes haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades töötuskindlustuse seaduses erisusi. Seega oli vastustajal õigus asjaolude väljaselgitamisel tugineda oma otsuses HMS sätetele ja muuhulgas HMS § 38 lg 3 sätestatud kaasaaitamiskohustuse nõudele.
12.Kohus leiab, et arvestades käeoleva asja asjaolusid ja eriti kaebaja väiteid aktiivsest ja tööandjat rahuldanud tööst rohkem kui aasta jooksul, oleks kaebaja pidanud suutma esitada või siis vähemalt nimetada mingeidki tehtud töid ja täidetud tööülesandeid või vähemalt seda, kust võib tema tehtud tööde kohta tõendeid leida. Kaebaja vaatamata vastustaja järelepärimisele seda ei teinud ja oma töötamist töölepingu alusel ei tõendanud. Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on haldusasja nr 3-11-3066 kohta langetatud otsuse punktis 11 muuhulgas märkinud “... taotluse osaline rahuldamine eeldab ka huvitatud isiku poolt asjakohaste täpsustuste ja tõendite esitamist. Käesoleval juhul on apellant piirdunud üksnes formaalsete või üldise sisuga dokumentide esitamisega, mille ebapiisavus töösuhte tegeliku olemasolu tõendamiseks on talle haldusmenetluse käigus üheselt arusaadavalt teatavaks tehtud (töötukassa on saatnud kõigile asjaomastele töötajatele tutvumiseks haldusakti projekti). Sellises olukorras pidi olema apellandile teada, et kui ta soovib hüvitise määramist vähemalt osaliselt, siis tuleb tal töötukassale esitada täiendavaid andmeid ja dokumente, mis tema töötamist (tööülesannete tegelikku täitmist) tõendaksid.“ ja sama otsuse punktis 15 „ ... Olukorras, kus apellant on kogu haldus- ja kohtumenetluse käigus väitnud, et ta tegi töölepingus kokkulepitud tööd, tuleb esmajoones temal endal esitada tõendid, mis seda faktiväidet kinnitaksid. Põhjendamatu oleks nõuda, et töötukassa peaks hüvitise määramiseks esitatud avalduse tervikuna rahuldamata jätmiseks tõendama ära negatiivse asjaolu esinemise ehk isiku mittetöötamise fakti (vt nt Riigikohtu 29.05.2012 otsus nr 3-2-1-64-12, p 16; 21.12.2007 otsus nr 3-2-1-123-07, p 15).“. Kohus leiab, et need kõrgemate astmete kohtute jõustunud otsustes väljendatud seisukohad on asjakohased ka käesoleva asja lahendamisel.
13.Kohus leiab, et täiendavalt kinnitab kaebaja mitte töötamist töölepingu alusel see, et kaebajat ei ole kantud töötajate registrisse ning vastustajal tuli vastava asjaoluga otsuse tegemisel arvestada. Nimelt MKS 251 lg 1 sätestab, et töötamise register on käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatud registri alamregister, mida peetakse Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmise tagamiseks. Järelikult tuli Eesti Töötukassal vastavaid andmeid või õigemini käesoleval juhul nende puudumist registris arvesse võtta. Lisaks märgib kohus, et arvestades, et leping sõlmiti 01.08.2014 ning kaebaja oli alates 07.08.2014 ka juhatuse liige, siis vastutas kaebaja ise ka selle eest, et kõik kanded oleksid tehtud. Kanne tuli teha küll tööle asumise päevast, kuid kaebaja, kes oli valitud juhatuse liikmeks juba 28.07.2014 ning kelle volitused vastavalt registrisse kandmisele olid kehtivad alates 07.08.2014 pidi kontrollima vastava kohtuse täitmist. Seda eriti veel olukorras, kus kaebajale oli teada, et juhatusse asusid uued juhatuse liikmed ning vana juhatuse liige kutsuti 28.07.2014 otsusega tagasi. Järelikult oli kaebaja enda kohustuseks järgida kõikide seadusega sätestatud kannete tegemist ning arvestades juhtimise ülevõtmist tuli kaebajal ka arvestada asjaoluga, et eelmine juhatus, kes oli töölepingu sõlmimise päeval juba tagasi kutsutud enam mingeid kandeid ei tee. Seejuures on töölepingu allkirjastanud OÜ Alberta Trade esindajana K. B., kes valiti juhatuse liikmeks sama otsusega, mis kaebajagi. Järelikult lasus kaebajal endal
hoolsuskohustus teha kõik vajalikud kanded, mis seoses ettevõtte juhtimisega olid mh kaebajale endale üle läinud. Ekslik on kaebaja viide nagu oleks tulnud teha vastav kanne kellegi teise poolt ja seda alles peale kaebaja juhatusest tagasi kutsumist, ei ole asjakohane. Töötamise alustamine registreeritakse hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks (MKS § 252 lg 3). Lepingu kohaselt pidi kaebaja tööle asuma 01.08.2017. Juhatuse liikmena töötamist ei tule registreerida juhul kui isikule juhatuse liikme tasu ei maksta. Reaalselt ei ole kaebajale kordagi makstud ei töötasu ega juhatuse liikme tasu ning seda ka ajal, mil Harju Maakohtu 17.10.2014 määrusest nr 2-14-97098 p 3 tulenev piirang, mille kohaselt keelati OÜ-l Alberta Trade ajutise pankrotihalduri nõusolekuta kogu vara käsutamine (vt tl 8586), veel ei kehtinud, mis omakorda viitab sellele, et kaebaja ei ole töölepingulist tööd teinud.
14.Kohus märgib, et vastustaja ei ole käesoleval juhul jätnud ka ise täiendavaid tõendeid kogumata. Nähtuvalt vaidlustatud otsusest on vastustaja uurimiskohustust täites esitanud seoses kaebaja väidetava töötamisega äriühingus asjakohaseid küsimusi ka OÜ Alberta Trade (pankrotis) juhatuse liikmele K. B. ja pankrotihaldurile Andrias Palmitsale näiteks seoses kannete puudumisega töötamise registris, puuduvate taotlustega töötasude väljamaksmiseks ja täidetud tööülesannetega (tl 64, 65-66, 97, 102-103, 120-121). Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et saadud vastused ei tõenda kuidagi kaebaja töötamist OÜ-s Alberta Trade (pankrotis) töölepingu alusel. Vastustaja on muuhulgas õigesti märkinud, et töötamise registris kande tegemine ei sõltu isikule töötasu maksmisest, vaid et seda tuleb teha isiku tööle asumise hetkeks (MKS § 252 lg 3) ja seetõttu ei saanud selle tegemata jätmise põhjuseks olla väljamaksete mittetegemine, mida märkis K. B. (tl 84). Kohus märgib, ka, et eksitav on kaebaja enda väide, et tema oletas, et vastav kanne on tehtud (tl 29-30). Kaebaja oli hetkel, kui see kanne teha tuli ise juba osaühingu juhatuse liige ja kuna sel hetkel kehtinud osaühingu juhatuse töökorralduse tõttu said juhatuse liikmed osaühingut esindada ainult ühiselt (teine juhatuse liige oli K. B., kellega väidetavalt sõlmitud töölepingu allkirjastas kaebaja ise osaühingu juhatuse liikmena), siis oleks pidanud ta juhul, kui ta ei olnud registrile andmete esitamist juhatuse liikmena kaasallkirjastanud, olema teadlik, et vastav kanne on tegemata. Asjaolu, et kande tegemine kuulus sel ajal juhatuse kompetentsi ja kaebaja oli sellest teadlik, nähtub muuhulgas ka tema 11.03.2016 vastusest Eesti Töötukassale (tl 29). Samuti on kohtu arvates eluliselt väheusutav, et äriühingu ainuke juhatuse liige ei suuda peale paljasõnaliste väidete ja viidete teistele äriühingutele esitada ühtegi kinnitust ja tõendit selle kohta, et kaebaja oleks töötanud tema juhitavas osaühingus. Kohus märgib ka seda, et kommertsdirektori ülesannete täitmine vaidlusaluses töölepingus toodud mahus eeldab terve mõistuse seisukohast lähtudes paljude dokumentide (pakkumused, lepinguprojektid, aruanded jne) koostamist ja allkirjastamist. Ühtegi sellist dokumenti käesoleval juhul ei ole ei vastustajale ega kohtule keegi esitanud.
15.Kohus leiab, et ka perioodi osas, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige s.o. 01.12.2014 – 30.09.2015, puudub alus kaebajale töötasu maksta. Kohus märgib siinkohal, et juhatuse liikme kanne äriregistris on deklaratiivne ja ei näita tegelikku volituste kehtivuse aega. Vaidlust ei ole, et osaühingu üldkoosolek vabastas kaebaja juhatuse liikme ametist 01.12.2014. Ühestki kohtule ja vastustajale esitatud dokumendist ei nähtu, et kaebajal oleks sel perioodil (01.12.2014 – 30.09.2015) töötanud töölepingu alusel OÜ-s Alberta Trade (pankrotis). Kohus märgib siinkohal, et eelnevalt on kohus juba nõustunud vastustajaga, et töölepingu näol oli sisuliselt tegu juhatuse liikme lepinguga ehk näiliku lepinguga. Vastavalt TSÜS § 89 lg 2 on näilik tehing tühine ja vastavalt selle lg 3 kohaldatakse juhul, kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. Seadusest tulenevalt on seega võimalik töölepingu ümberkvalifitseerimine juhatuse liikmega sõlmitud lepinguks, mida nähtuvalt vaidlustatud otsusest vastustaja ka tegi. Olukorras, kus ka vastavalt ümber kvalifitseeritud leping lõpetatakse, puudub poolte vahel seadusest tulenevalt edasine õigussuhe. Käesolevas asjas on OÜ Alberta Trade (pankrotis) osanikud vabastanud kaebaja juhatuse liikme
ametist tagasiulatuvalt alates 01.12.2014 ja sellega lõppes ka kaebaja lepinguline suhe osaühinguga. Kaebaja ei ole esitanud ei kohtule ega ka vastustajale ühtegi tõendit, et pärast juhatuse liikme volituste lõpetamist oleks ta sõlminud uuesti töölepingu OÜ-ga Alberta Trade (pankrotis). Kohus märgib, et seda ei ole väitnud ka jätkuvalt OÜ Alberta Trade Juhatuse liikmeks olnud K. B. ega pankrotihaldur Andrias Palmits. 16 Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kohtule esitatud pankrotimenetlusega seotud tõenditest nähtuvalt on vähetõenäoline, et kaebaja oleks pärast enda vabastamist juhatuse liikme kohustustest tegelikult ja reaalselt töötanud äriühingu kommertsdirektorina ja täitnud neid ülesandeid, mis vastavalt temaga väidetavalt 01.08.2014 sõlmitud töölepingule tal täita oleks tulnud. Kohus mainib siinkohal ära Andrias Palmitsa 16.02.2016 Töötukassale esitatud vastuse, milles on muuhulgas märgitud, et, „Teist korda kuulutati võlgniku pankrot välja 30.09.2015. Selleks ajaks oli võlgniku majandustegevus juba üle aasta seiskunud olnud ning võlgnik ei olnud kokku leppinud peamise võlausaldajaga. Ka majandustegevuse jätkamise kohta avaldas võlgnik vahetult enne seda kohtuistungil, et ta ei näe jätkamisel perspektiivi. ...“. Kohus leiab, et koosmõjus teiste käesolevas menetluses kogutud ja esitatud tõenditega, milledest kõige olulisemateks peab kohus seda, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks tema tegelik töötamine töölepingu alusel OÜ Alberta Trade (pankrotis) kasuks ja asjaolu, et kaebaja ei ole alates oma lahkumisest äriühingu juhatusest sisuliselt aasta jooksul kordagi taotlenud, et talle töötasu välja makstaks, leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks töölepingu alusel osaühingu kasuks töötanud.
17.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vastustaja on vaidlustatud otsuses põhiküsimuses õigesti leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud töösuhte olemasolu ja seetõttu tuleb tööandja maksejõuetuse hüvitis tema osas jätta määramata. Kaebus jääb rahuldamata kõigi nõuete osas.
18.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist nõudnud ja kohus jätab need menetlusosaliste enda kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.