Osaühing Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa hagi Swedbank AS-i vastu põhivõla 1 748 776.78 euro, viivise 385 685.54 euro ja alates
17.augustist 2017 edasise viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. detsembri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa ja Swedbank AS-i 20. jaanuari 2020. a apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
Osaühingu Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmitsa apellatsioonkaebuse osas 2 274 364.46 eurot Swedbank AS-i apellatsioonkaebuse osas 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant 1/vastustaja 2) Osaühing Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits, esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja vandeadvokaadi abi Jana Tudelep Kostja (vastustaja 1/apellant 2) Swedbank AS (registrikood 100060701), esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja vandeadvokaadi abi Silvia Urgas Kolmas isik OÜ Alex Stewart Inspection Estonia (registrikood 11326176), esindajad vandeadvokaadid Olavi-Jüri Luik ja Üllar Talviste
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 17. veebruari 2021. a kohtuistungil
4.Jätta menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude suurus vastavalt asja lahendamise tulemusele kohtuasja lahendava maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Alberta Trade (pankrotis) pankrotihaldur Andrias Palmits esitas 16. augustil 2017 Maakohtule Swedbank AS (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt Osaühing Alberta Trade (pankrotis, edaspidi AT) kasuks välja põhivõla 1 748 776.78 eurot, viivise hagi esitamise seisuga 385 685.54 eurot ja lisanduva viivise arvestatuna põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni seadusjärgses määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AT ja kostja 18. märtsil 2010 finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 (raamleping). 29. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja laenulimiidilepingu nr 11045198-JL (laenuleping), mille alusel antud laenu sihtotstarve oli rahastada AT kauplemist mitteraudmetallidega. Laenulepingu p-de 1.9.1 ja 1.10. kohaselt oli laen tagatud ladustatava kauba omandiõiguse loovutamisega kostjale. 29. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja tagatisomandamise lepingu (tagatisomandamise leping), millega lepiti kokku, et tagatisomandamise lepingus nimetatud kaupade (mitteraudmetallide) omandiõiguse üleandmisega tagatakse kõikide AT kohustuste, sh laenu- ja raamlepingust tulenevate kohustuste täitmine panga ees. Tagatiskaup ladustati Venemaal Peterburis kolmandale isikule kuuluvas laos.
3.Kostja ütles laenulepingu alates 16. augustist 2014 üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist jäi tagatiskaup kostja valdusesse. 21. augustil 2014 esitas kostja AT-le pankrotihoiatuse ning 09.
2-17-12240 septembril 2014 pankrotiavalduse Harju Maakohtule. Kostja nõudis AT-lt raam- ja laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumist. Samal ajal oli kostjal vastavalt tagatisomandamise lepingule õigus võlgnevuse katteks realiseerida kostja valduses olev tagatiskaup, kuid seda kostja ei teinud.
4.18. novembril 2014 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse. AT tasaarvestas oma 15 164 422.30 euro suuruse nõude (tagatiskauba väärtuse hüvitis) kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 13 340 850.19 eurot (raam- ja laenulepingust tulenev nõue). Tasaarvestuse tulemusel kostja nõue AT vastu lõppes täies ulatuses. AT nõue kostja vastu lõppes osaliselt ning alles jäi nõue summas 1 748 776.78 eurot.
5.Hageja on esitanud kostja vastu tagasinõude hagi ning nõuab kostjalt tagatiskauba väärtuse hüvitamist summas 1 748 776.78 eurot tagatisomandamise lepingu p-i 2.7 ja analoogia korras VÕS-i liisingulepingut reguleerivate sätete alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja vaidles hagile vastu leides, et hagis esitatud nõue ei tulene ühestki AT ja kostja vahel sõlmitud lepingust ning sellel ei ole seadusest tulenevat alust. Kostjal on AT vastu laenulepingust ja raamlepingust tulenev nõue summas 27 161 947.41 eurot, millele AT ega pankrotihaldur AT pankrotimenetluses 18. veebruaril 2016 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet ei esitanud. Hagejal pole õigust nõuet esitada, sest AT ega hageja ei esitanud kostja nõudele AT pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet.
8.Laenulepingu ülesütlemine 16. augustil 2014 või hageja poolt määratud kuupäev 01. oktoobril 2014 ei tekitanud tagatisomandamislepingu punkti 2.7 kohaselt AT-l ühtegi rahalist või muud nõuet kostja vastu ega lõpetanud tagatud nõudeõigusi AT vastu. AT-l tekkis üksnes tingimuslik nõue kostja vastu, mille suurus ja sissenõutavaks muutumise olid sõltuvad kostja kui kauba tegeliku omaniku edasivõõrandamisest. AT-l ei saa punkti 2.7 kohaselt tekkida mingeid rahalisi nõudeid, vaid kostjal tuleb üle anda tagatiskaup, mis ei ole vajalik tagatise rahuldamiseks.
9.Kostja poolt kauba enda omandisse jätmine tähenda, et 16. augustil 2014 või 01. oktoobril 2014 oleks toimunud automaatselt kostja nõude rahuldamine. Tagatisomandamise korral ei ole imperatiivset eeldust, et võlausaldaja nõude rahuldamine peab kindlasti toimuma tagatiseseme kolmandale isikule võõrandamise teel, kuid see ei tähenda, et lepingu ülesütlemisest loetakse automaatselt, et tagatise saaja peab jätma tagatiseks oleva kauba omandi endale ning tagatise andja kohustus loetakse tagatises oleva kauba arvel automaatselt täidetuks. Selleks, et nõude rahuldamine toimuks tagatiseks oleva kauba tagatise saaja omandisse jätmise teel, tuleb selles eelnevalt kokku leppida või tagatuse saajal vastav ettepanek teha. Lisaks peab olema fikseeritud ka summa, mida tagatise saaja loeb tagatise väärtuseks ja seeläbi ka hinnaks, millega asi endale jätta ning kõik osapooled peavad aktsepteerima hinda, millega tagatis tagatise saaja omandisse jääb. Kostja ja AT vahel puudus selline kokkulepe. Tagatisomandamisleping ei määranud
2-17-12240 kindlaks tagatisvõõrandatud kauba hinda ega ka kostja kohustust kauba ostmiseks ja selle arvelt enda nõuete rahuldamiseks.
10.Hageja ja AT varasem käitumine ja tegevus kinnitavad, et nad said aru, et tagatiskauba arvelt ei ole toimunud ega toimu kostja nõude rahuldamist enne tagatiskauba realiseerimist. Hagejal oli kohustus enne 18. veebruari 2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekut kostja nõudeavalduse ja selle lisadega tutvuda ja vastuväite olemasolul esitada see pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 2 teise lause alusel nõuete kaitsmise koosolekul. Seega ei ole ka hageja arvates toimunud tagatiskauba arvelt kostja nõude rahuldamist.
11.Kostjal ei olnud võimalik tagatiskaupa võõrandada Venemaal kauba omandiõiguse üle toimunud kohtuvaidluse tõttu.
12.Isegi kui Albertal teoreetiliseks saaks olla kostja vastu nõudeid, ületab kostja nõue oluliselt tagatiskauba väärtust, mistõttu ei saa Albertal olla nõudeid kostja vastu. Kostja esitas Alberta pankrotimenetluses nõude summas 27 161 947.41 eurot, mis ületab oluliselt tagatiskauba väidetavat väärtust. Isegi kui tagatiseks oleva kauba väärtus omaks asjas tähtsust, on kauba väärtus tõendamata. Kauba väärtus pole põhjust hinnata 2014. a seisuga ega hagi esitamise seisuga. Kolmanda isiku OÜ Alex Stewart Inspection Estonia seisukoht
13.Kolmas isik toetab hagi ja leiab, et see kuulub rahuldamisele. Kostja on teinud eksperdi (kolmas isik) kaudu kindlaks, mis koguses ja millise kaubaga on tagatisomandi näol tegemist. Kostja ei teostanud kontrolli piisava hoolsusega. Kolmas isik tuvastas 2014. a augustis ca 3-4 päeva jooksul massiivse kauba sisse- ja väljaliikumise (vahetumise) laos. Kolmas isik teavitas sellest kostjat, tehes ettepaneku teenuse osutamiseks, kus kolmas isik oleks 24/7 teostanud lauba täieliku fikseerimise. Kostja esindaja helistas kolmanda isiku esindajale tagasi ja loobus teenusest. Kulude kokkuhoid ja kostja hooletu käitumine viis olukorrani, kus kostja kaup vahetati enne Rotterdami jõudmist ümber. Vaidlusalust kaupa inspekteeriti täiendavalt 2016. a septembris Rotterdamis ja nendest raportitest selgub, et Venemaalt Rotterdami 2016. a-l saabunud kauba pakend ja sisu ei vasta sellele, mille kolmas isik oli Peterburis 2014. a-l inspekteerinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 20. detsembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
15.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus järgmiste asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude üle: - Kostja ja C. Steinweg Handelsveem B.V sõlmisid 17. juulil 2003 laoteenuse lepingu laofinantseeringu teenuse osutamiseks; - AT ja kostja sõlmisid 18. märtsil 2010 finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 (raamleping);
2-17-12240 -
-
-
-
-
-
AT ja kostja sõlmisid 29. juulil 2011 laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL (laenuleping), millega rahastati hageja kauplemist mitteraudmetallidega ja sätestati selleks laenulimiit; AT ja kostja sõlmisid 29. juulil 2011 tagatisomandamislepingu Osaühingu Alberta Trade kohustuste täitmise tagamiseks (tagatisomandamisleping); AT ja C. Steinweg Handelsveem B.V sõlmisid 1. jaanuaril 2013 ekspedeerimislepingu; OOO Buruktalski Nikelevõi Zavod (BNZ) esitas Venemaal hagi AT, C. Steinweg Ltd, piiratud vastutusega osaühingu Logistikapark Janino vastu vara tagastamise kohta võõrast ebaseaduslikust valdusest. Menetluses olid kolmandateks isikuteks Cantec Systems Limited ja Swedbak AS. Nõue jäi rahuldamata; kostja ütles AT laenulimiidilepingu üles alates 16. august 2014; kostja esitas 09. septembril 2014 avalduse AT pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus kuulutas 30. septembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57098 välja AT pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa; AT esitas 18. novembril 2014 kostjale tasaarvestusavalduse (I kd lk 59-62); AT tegi 21. novembril 2014 kostjale ettepaneku tagatiskauba omandamiseks (I kd lk 115 pöördel-116); AT esitas 24. novembril 2014 kostja vastu tuvastushagi, milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Harju Maakohus jättis tsiviilasjas 2-14-61399 esitatud AT hagi 31. märtsi 2017 määrusega läbi vaatamata, mille ringkonnakohus jättis 31. märtsi 2017 määrusega muutmata. hageja palus 13. veebruaril 2015 C. Steinweg-Handelsveem B.V.-l võtta tarvitusele mis tahes meetmed, mis võivad olla vajalikud, et tagada, et (a) kaupu säilitatakse nende praeguses asukohas logistikapargis “Janino“ seni, kuni nende omandi osas jõustub lõplik otsus, ning, et (b) Steinweg Russia ei võta kaupades suhtes mis tahes meetmeid ja ei luba lao käitajal mis tahes selliseid meetmeid võtta seni, kui ei teatata teisiti; kostja esitas 9. oktoobril 2015 nõudeavalduse AT pankrotimenetluses, millele AT nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei esitatud; hageja ja AT kostja nõudele 18. veebruaril 2016 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid ei esitanud.
Pooled vaidlevad: - kas hagejal on nõudeõigus; - millal tekkis kostjal tagatiskauba omandiõigus; - millise ajahetkega tuleb arvestada tagatiskauba väärtust; - milline on tagatiskauba väärtus; - kas tagatiskaup on realiseeritav; - kas kostjal on kohustus tagastada hagejale osa tagatiskauba väärtusest; - kas kostjal saab hageja vastu olla tasaarvestusavalduses esitatud nõue.
16.Nõuete kaitsmine toimub PankrS § 100 lg 2 kohaselt pankrotimenetluse alguses ning selle eesmärgiks on saada ülevaade võlausaldajatest ja nende nõuetest. Tagasivõitmine seevastu on osa pankrotivara moodustamisest. Järelikult täidavad nõuete kaitsmine ja tagasivõitmine pankrotimenetluses erinevaid eesmärke, kusjuures tagasivõitmine saabki ajaliselt toimuda
2-17-12240 hiljem. Käesolev hagi on esitatud pankrotivara moodustamise osana. Seega asjaolu, et hageja ei esitanud kostja nõudele nõuete kaitsmise koosolekul vastuväidet, ei oma antud asjas tähtsust.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Viidatud sätetest tulenevalt oli AT-l käesoleval juhul õigus finantstehingute raamlepingust, laenulimiidilepingust ja tagatisomandamislepingust tulenevaid nõudeid (sh tasaarvestusavaldusi) esitada kuni AT pankroti väljakuulutamiseni 30. septembril 2015. AT seda võimalust ka kasutas, kuid üheski kohtumenetluses ei tunnustatud AT tasaarvestusnõuet kostja vastu. Peale pankroti väljakuulutamist saanuks AT esitada kostja nõudele vastuväite (s.h alusel, et nõue on tasaarvestatud) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul, kuid nimetatud võimalust AT ei kasutanud. Peale pankrotimenetluse väljakuulutamist saanuks hageja esitada kõiki AT ja kostja vahel sõlmitud finantstehingute raamlepingust, laenulimiidilepingust ja tagatisomandamislepingust tulenevaid nõudeid (s.h põhjusel, et nõue on tasaarvestatud) kuni pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosoleku lõpuni, kuid nimetatud võimalust AT ei kasutanud. Sellest tulenevalt on hageja käesolevaks hetkeks minetanud õiguse tugineda 18. novembri 2014 AT tasaarvestusavaldusele.
18.Pankrotiseadus võimaldab esitada pankrotihalduril tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagisid ka peale nõuete tunnustamist pankrotimenetluses, kuid käesoleval juhul tulnuks pankrotiseaduse kohaselt võlgnikul või pankrotihalduril esitada vastuväide hageja nõudele pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul 15. veebruaril 2016. Hageja ei ole esitanud tagasivõitmise hagi sarnaselt Riigikohtu lahendites (3-2-1-157-157-16 ja 2-16-8552) käsitletud nõuetele, vaid on asunud väitma, et AT tasaarvestas kostja nõude 18. novembril 2014. Tasaarvestusavaldusele tuginemise õiguse on hageja minetanud. Tuleb arvestada, et kohtu menetluses oli tsiviilasi 2-14-61399, paludes tuvastada, et AT-l puudub kohustus tasuda kostjale 29. juuli 2011 laenulepingu ja raamlepingu alusel nõutud summasid, kuna kostja nõuded on lõppenud AT poolt teostatud tasaarvestuse tulemusena. Hageja ei soovinud AT asemel astuda tsiviilasja nr 2-14-61399 menetlusse. Seega on pankrotihaldur ka ise keeldunud samas vaidluses osalemisest.
19.Kostja venitas korduvalt menetlust tõendite esitamise tähtaja pikendamise taotlustega ning esitas tõendid (s.h eriteadmistega isikute aktid) peale kohtu poolt pikendatud tähtaega. Samuti esitas taotlusi (s.h asja läbi vaatamata jätmise taotluse ja vaheotsuse taotluse) hetkel, kui nende esitamiseks oli menetlusökonoomiliselt mõistlik aeg möödunud. Lisaks esitas kostja vahetult enne menetluse lõppemist tasaarvestusavalduse (26. juulil 2019), mis tingis veelkord menetluse venimise. Kostja esitas nii menetlusdokumente kui ka tõendeid vahetult enne istungit, mis tingis istungite edasilükkamist. Ka esitas kostja samu tõendeid korduvalt, kuna oli varasemalt esitanud tõendid selliselt, et ei olnud võimalik aru saada, milliseid asjaolusid, milliste tõenditega kostja tõendab. Tõendid olid järjestatud arusaamatult. Lisaks muutis kostja vastuses
2-17-12240 toodud seisukohti nii mitmel korral ja ulatuslikult, et nende jälgimine menetluses oli suurel määral raskendatud. Osundatust tulenevalt oleks hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4), mistõttu jätab maakohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja apellatsioonkaebus
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi Harju Maakohtule.
21.Hageja hinnangul ei tugine kohtuotsuses märgitud järeldused materiaalõiguslikele alustele. Kohus leidis, et hagejal puudub alus (tasaarvestusavaldus) rahalise nõude esitamiseks ning jättis hagi rahuldamata. Kohtu järeldus ei põhine seadusel. Tegemist on tagasinõude hagiga. Haldur võib võlgniku vara pankrotivarasse tagasi nõuda. Nõude alus saab tuleneda, kas tehingust või seadusest. Nõude esitamise õigust poleks hagejal vaid juhul, kui AT ja kostja vahel puuduks võlasuhe või võlasuhe oleks mõnel VÕS § 186 toodud alusel täielikult lõppenud. AT ja kostja vahel on lepinguline võlasuhe. Puudub vaidlus, et AT ja kostja on sõlminud laenulepingu, raamlepingu ja tagatisomandamise lepingu. Vastavalt tagatisomandamise lepingu p-ile 2.1 andis AT oma kohustuste täitmise tagamiseks tagatiskaupade omandiõiguse üle pangale, kes võis kaubad müüa või omal äranägemisel muul viisil realiseerida, kui AT jättis oma kohustused täitmata. Seejuures sätestas p 2.7, et kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad, siis kohustus kostja tagastama lepingu alusel kostjale üleantud ülejäänud kaubad AT-le. AT täitis oma kohustused kostja ees sellega, et kostjale läks pärast krediidilepingute ülesütlemist üle täielik tagatiskauba käsutamise õigus. Kostja ei hüvitanud hagejale AT kohustusi ületavas osas tagatiskauba väärtust. Hageja nõue tuleneb seega kostja ja AT vahel sõlmitud tagatisomandamise lepingust.
22.Tagatisomandamise lepingust tulenev võlasuhe ei ole lõppenud. AT tasaarvestas oma nõude kostja nõudega AT vastu, kuid tasaarvestuse tulemusel jäi AT-l kostja vastu alles 1 748 776.78 euro hüvitamise nõue. Maakohus oleks pidanud tuvastama, kas hagejal on võlasuhtest tulenev nõudeõigus ning kas see nõudeõigus on võlasuhte lõppemise (nt tasaarvestuse) tõttu lõppenud. Selle asemel on kohus asunud hindama, mis ajani võis AT tasaarvestusavaldusi esitada, kas tasaarvestusavaldust on mõnes kohtuasjas tunnustatud või kas hageja oleks pidanud astuma AT asemel tsiviilasjas nr 2-14-61399 menetlusse. Need küsimused on nõudeõiguse seisukohast asjakohatud.
23.Kohtu järeldused pole jälgitavad ega põhine seadusel. Maakohus on otsuses viidanud PankrS § 100 lg-tele 1 ja 2 ning PankrS § 101 lg-tele 1 ja 2, samuti PankrS § 103 lg-le 2 ja PankrS §-le 105. Neile tuginedes leidis kohus, et AT-l oli õigus esitada laenu-, raam- ja tagatisomandamise lepingust tulenevaid nõudeid (sh tasaarvestusavaldusi) kuni AT pankroti väljakuulutamiseni. Viidatud sätted ei välista tagasivõitmise või üldalustel nõude esitamist pankrotihalduri poolt. Riigikohtu praktikast nähtub, et nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite
2-17-12240 esitamata jätmine pankrotihalduri poolt ei välista hilisemaid nõudeid pankrotivara moodustamise etapis.
24.Kohtuotsusest jääb ebaselgeks, kuidas hageja mitteastumine tsiviilasja nr 2-14-61399 menetlusse mõjutab kohtu hinnangul hageja nõudeõigust. Pankrotihalduri astumine AT asemel tsiviilasja nr 2-14-61399 menetlusse poleks muutnud selle tsiviilasja lõpptulemust. Selles asjas jätsid kohtud AT tuvastushagi läbi vaatamata tuvastushuvi puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tuli tuvastushuvi eitada, kuna kostja sai oma rahalise kohustuse maksma panna ainult pankrotimenetluses. Praegu ongi pankrotihaldur esitanud hagi pankrotivara moodustamiseks.
25.Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Ühest küljest nõustub maakohus, et tagasivõitmise ja vara tagasinõudmise hagi on võimalik esitada pärast nõuete tunnustamist, kuid teisest küljest leiab kohus, et hageja oleks pidanud esitama vastuväite kostja nõudele. Ei ole selge, miks välistab vastuväite esitamata jätmine hagi esitamise. Maakohtu otsus pole eespoolmärgitu tõttu seaduslik ega põhjendatud. Vastustaja seisukoht
26.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud poolte enda kanda. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
28.Kostja hinnangul ei ole TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldused täidetud. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsust tehti. Vaidluses ei esinenud erandlikke asjaolusid. Kohus ei ole välja toonud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamise oleks tinginud hageja isikust tulenevad asjaolud. Kohtu hinnangul tingis TsMS § 162 lg 4 kohaldamise kostja menetlusökonoomiliselt ebamõistlik käitumine nii menetlusosaliste kui kohtu suhtes. Kohtu soovi menetlusosalist korrale kutsuda ei saa pidada erandlikuks asjaoluks, mis muudaks hagi rahuldamata jätmisel kostja menetluskulude hageja kanda jätmise äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus ei ole oma otsust vastavas osas põhjendanud.
29.Menetluskulude poolte kanda jätmine on ebaõiglane. Kostja on AT tegevuse tulemusena kandnud suurt kahju. Kostja finantseeris hageja tegevust AT antud tagatiskauba tagatisel. Finantseering on tagastamata. Kahjude vähendamiseks on kostja pidanud tegema kulutusi, et saada tagatiskaup enda kontrolli alla ja see realiseerida. Need kulud on osutunud aga suuremaks tagatiskauba väärtusest, sest tagatiskaup on osutunud väheväärtuslikuks. Kostja on seoses AT tegevusega kandnud tagatiskaubale kulutusi 10. juuni 2019 seisuga 1 699 545.27 eurot.
2-17-12240 Sealhulgas on kostja tasunud laopidajalt kauba valduse saamiseks AT eest maksmata arveid 240 416.86 eurot.
30.Kostja on menetlusega paralleelselt viinud läbi mahuka ja mitmeid jurisdiktsioone hõlmava uurimise, tõendeid on saadud menetluse ajal ja esitatud esimesel mõistlikul võimalusel. Väheväärtuslik tagatiskaup oli osa AT laiaulatuslikust skeemist, mille eesmärgiks oli kostjalt raha saamine väheväärtusliku kauba vastu. Skeemi rakendati peamiselt Venemaal, kaasates skeemi Kanada ettevõtte Cantec Systems Ltd. Vaidlusaluse kauba mittevastavus dokumentidele avastati Hollandis. Uurimisversioon keskendus algselt katsele selgitada välja, kas, millal ja kuidas on kaup vahetatud, kuid jõudis lõpuks tõendite kogumise tulemusena järeldusele, et kaup on algusest peale olnud väheväärtuslik ja dokumentidest erinev. Sisuliselt heidetakse kostjale ette, et ta on põhjustanud ebamugavusi oma õiguste kaitsmisel mahuka töö tegemisega. Kostjal ei olnud võimalik tagatiskauba ekspertiisi varasem teostamine.
31.Tegu oli keerulise ja tõendimahuka vaidlusega. Hageja 16. augusti 2017 hagiavaldus oli üldsõnaline ning sellele oli lisatud 12 sisulist tõendit. Hageja jättis hagis kajastamata mitmeid asjaolusid ning esitamata hulgaliselt hagiavalduse lahendamise seisukohalt olulisi tõendeid. Seega langes tõendamiskoormis algusest peale suures osas kostjale.
32.Kostja menetlusdokumentide paljusus on osaliselt tingitud kohtu tegevusest. Kohus on andnud asja lahendamisel eelmenetluses suuniseid, mis on tinginud kostja vajaduse esitada tõendeid (sh ekspertiisid, tunnistajate ütlused) tagatiskauba väärtuse ja koostise kohta, kuigi vastavat küsimust pole kohtuotsuses käsitletud. Kostja hinnangul määras kohus kostjale põhjendamatu tõendamiskoormise.
33.Puudub vaidlus, et AT pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-14-57098) on kostja nõue AT vastu kaitstud summas 27 161 947.41 eurot. Nõue on tänaseni täies ulatuses täitmata. Sellises olukorras on hageja esitanud kostja vastu pahatahtliku nõude, põhjustades sellega kostjale hulgaliselt menetluskulusid.
34.Menetluse venimise tingis mh hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks. Hageja taotluse rahuldamine ja kolmanda isiku kaasamine tingis kostjale vajaduse täiendavate tõendite esitamiseks ja ekspertidega konsulteerimiseks. Kostja on kõik taotlused ja tõendid esitanud tähtaegselt. Kostja on tõendid korduvalt esitanud tulenevalt kohtu juhistest.
35.Kohus on leidnud, et kostja on menetluse kestel muutnud oma seisukohti. Kostja on menetluse käigus läbivalt olnud seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sh et 18. novembri 2014 protsessuaalne tasaarvestusavaldus ei anna hagejale kostja suhtes nõudeõigust ning et tagatiskaup on väheväärtuslik. Kostja ei ole oma vastavaid seisukohti muutnud.
36.TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ei olnud ettenähtav. TsMS § 162 lg 4 alusel kulude vähendamine ei või tulla pooltele üllatuslikult ning lähtuda tuleb VÕS § 140 lg 1 suhtes kujunenud kohtupraktikast. VÕS § 140 lg 1 järgi peab kohus vajaduse korral juba eelmenetluses selgitama, kas ja kui palju oleks poolte hinnangul põhjendatud kulude kandmist vähendada ning
2-17-12240 andma vajadusel kulude kandmiseks kohustatud isikule võimaluse kahjuhüvitise vähendamiseks esiletoodud asjaolusid tõendada. Antud juhul on kohus otsuses TsMS § 162 lg 4 alusel sisuliselt vähendanud kostjale mõistetavat hüvitist nullini, andmata kostjale eelnevalt võimalust enda kulude ja nende hüvitamise põhjendatust täiendavalt tõendada.
37.Isegi kui leida, et kostja pole kõiki taotlusi esitanud menetlusökonoomiliselt õigel ajal, ei ole põhjendatud kõigi kostja menetlustoimingutega seonduvate kulude kostja kanda jätmine. Sisuliselt on kohus TsMS § 162 lg-t 4 kohaldades leidnud, et kõik kostja menetluskulud olid põhjendamatud. Kohus võis jätta TsMS § 162 lg 4 alusel kostja menetluskulud vaid osaliselt kostja enda kanda.
38.Hageja leiab, et kuigi ta ise on palunud maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses, on maakohtu otsus menetluskulude osas õiguspärane.
39.Kolmas isik hageja poolel toetab hageja apellatsioonkaebuse taotlust tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kostja apellatsioonkaebuse palub kolmas isik jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
40.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ringkonnakohus ei saa ise maakohtu kõiki menetluslikke minetusi kõrvaldada, kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
41.Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus hagis esitatud nõue kohtulikult maksma panna või on nõude esitamine mingi menetlusliku takistuse tõttu välistatud.
42.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks: -
-
18.märtsil 2010 sõlmisid AT ja kostja finantstehingute raamlepingu nr 9848/2010 (raamleping [tl 11-19, I kd]).
29.juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja laenulimiidilepingu nr 11-045198-JL (laenuleping), mille alusel antud laenu sihtotstarve oli rahastada AT kauplemist mitteraudmetallidega (tl 5-10, I kd).
29.juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja tagatisomandamise lepingu (tagatisomandamise leping) AT kohustuste täitmise tagamiseks (tl 20-31, I kd). Kostja ütles laenulepingu alates 16. augustist 2014 üles (tl 56, I kd).
21.augustil 2014 esitas kostja AT-le pankrotihoiatuse ning 9. septembril 2014 pankrotiavalduse Harju Maakohtule.
2-17-12240 -
-
30.septembri 2015 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-14-57098 kuulutati välja AT pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Andrias Palmits;
18.novembril 2014 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse (tl 59-62, I kd). AT tasaarvestas oma 15 164 422.3 euro suuruse nõude (tagatiskauba väärtuse hüvitis) kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 13 340 850.19 eurot (raam- ja laenulepingust tulenev nõue).
24.novembril 2014 esitas AT kostja vastu tuvastushagi, milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas 2-14-61399 jäeti AT hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 26. mai 2017 määrusega muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 6. septembri 2017 määrusega, millega jäeti AT määruskaebus menetlusse võtmata (tl 5-7, 9-10, 12-15, 17-19, 21, VII kd).
43.Maakohus jättis hagi rahuldamata leides, et hagejal puudub alus (tasaarvestusavaldus) rahalise nõude esitamiseks (maakohtu otsuse p 50.7 jj). Maakohtu hinnangul on hageja minetanud õiguse tugineda AT tasaarvestusavaldusele, sest hageja ei esitanud AT pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul kostja nõudele vastuväidet ega astunud AT asemel kohtumenetlusse, kus ta palus kohtul tuvastada, et kostja nõuded on lõppenud 18. novembri 2014 tasaarvestuse tulemusel.
44.Kolleegium leiab, et maakohus pidas ekslikult AT 18. novembri 2014 tasasarvestusavaldust hageja nõude aluseks, millele tuginemise õiguse on hageja kaotanud ning järeldas vääralt, et hageja on minetanud õiguse nõude esitamiseks. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, sest otsusest ei nähtu, milline õigusnorm välistab hageja nõude menetlemise ja annab aluse hagi sel põhjusel rahuldamata jätmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tuvastatud asjaolusid, mis välistaks hageja nõude esitamise mingi menetlusliku takistuse tõttu.
45.Hageja on esitanud kostja vastu rahanõude ja palub kostjalt välja mõista tagatiskauba väärtuse hüvitamiseks 1 748 776.78 eurot ja lisaks viivise . Maakohus tuvastas, et 29. juulil 2011 sõlmisid AT ja kostja tagatisomandamise lepingu AT kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja väitel lepiti selles kokku, et tagatisomandamise lepingus nimetatud kaupade (mitteraudmetallide) omandiõiguse üleandmisega tagatakse kõikide AT kohustuste, sh laenuja raamlepingust tulenevate kohustuste täitmine panga ees. Hageja väitel oli tagatisomandamise lepingu p 2.7 kohaselt kostjal õigus oma nõuded rahuldada tagatiskauba arvel ning kui kostja on saanud tagasi lepinguga tagatud võlad, siis kohustus kostja tagastama lepingu alusel kostjale üleantud ülejäänud kaubad AT-le. Kuna kostja ütles 16. augusti 2014 seisuga AT-ga sõlmitud laenulepingud üles, tekkis hageja hinnangul tagatisomandamise lepingu p 2.7 kohaselt kostjal täielik õigus tagatiskaupa käsutada. Arvestades, et AT raam- ja laenulepingust tulenev võlgnevus kostja ees oli hageja väitel kokku 16 951 831.73 USD, kuid AT poolt tagastatud tagatiskauba väärtus 15. augusti 2014 seisuga oli 19 293 094.08 USD, oli tagatiskauba väärtus 2 341 262.35 USD võrra suurem kui kostja nõue AT vastu. Seega pidi hageja arvates 15. augusti 2014 seisuga vaidlusaluse lepingu p-ist 2.7 tulenevalt kostja AT-le tagastama tagatiskaupa 2 341 262.35 USD ehk 1 748 776.78 EUR väärtuses. Maakohus tuvastas, et 18. novembril 2014
2-17-12240 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse. AT tasaarvestas oma 15 164 422.3 euro suuruse nõude (tagatiskauba väärtuse hüvitis) kostja vastu kostja nõudega hageja vastu summas 13 340 850.19 eurot (raam- ja laenulepingust tulenev nõue) ning on esitanud oma nõude osas, milles see tasaarvestuse tõttu ei lõppenud (1 748 776.78 eurot).
46.Eelnevast järeldub, et hageja esitas sooritusnõude tuginedes kostja väidetavale lepingu rikkumisele, mida saaks pidada täitmisnõudeks või kahju hüvitamise nõudeks. Sooritushagi alusel tehtud kohtulahendis tuvastatakse sisuliselt, kas kostjal on hageja ees hagiavalduses (ja lahendi resolutsioonis) nimetatud kohustus ja selle vaidluse tulemusel ei lõppe kostja nõue pankrotimenetluses. Ringkonnakohus ei nõustu seega maakohtuga justkui saaks esitatud hagi käsitada nõude vaidlustamisena, mis on PankrS § 105 järgi võimalik üksnes PankrS § 106 lg‐s 2 sätestatud tingimustel. Arvestades, et hageja ei esitanud nõude vaidlustamise hagi, ei saa PankrS § 105 hageja nõuet välistada. Kuna osundatud norm ei piira pankrotivõlgniku õigust esitada hagis esitatud nõuet, ei oma nõude maksmapaneku seisukohast tähtsust, et võlgnik või pankrotihaldur jättis kostja nõudele pankrotimenetluses 18. veebruari 2016 nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamata.
47.Maakohus viitas sellele, et 18. novembril 2014 esitas AT kostjale tasaarvestusavalduse protsessuaalsena AT pankrotiavalduse vastuväites ja 24. novembril 2014 tuvastushagina, milles palus tuvastada kostja nõuete lõppemise tema vastu tasaarvestatud ulatuses. Samas tuvastas maakohus, et Harju Maakohtu 31. märtsi 2017 määrusega tsiviilasjas 2-14-61399 jäeti AT hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse 26. mai 2017 määrusega muutmata ja Riigikohus jättis 6. septembri 2017 määrusega jäeti AT määruskaebus menetlusse võtmata. Arvestades, et AT pankroti väljakuulutamisel hindas kohus viimase maksejõulisust ilma kostja laenu- ja raamlepingust tuleneva nõudeta ja AT tagatiskauba väärtuse hüvitise nõudeta ning AT tuvastushagi jäi läbi vaatamata, ei ole toimunud kohtumenetluste tulemina tekkinud esitatud nõude kohta sisulist pooltele siduvat kohtulahendit (TsMS § 457 lg 1). Kuna pankrotivõlgniku nõude üle ei ole toimunud ühtegi kohtumenetlust, mis välistaks kohtusse pöördumist, puudub alus sel põhjusel hagi rahuldamata jätmiseks.
48.Ringkonnakohus märgib, et vaatamata apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetele, nõustus kostja kolleegiumi ülaltoodud käsitlusega Tallinna Ringkonnakohtu 17. veebruari 2021. a kohtuistungil (tl 64p, X kd).
49.Leides ekslikult, et hageja nõudeõigus on välistatud, on maakohus jätnud asja lahendamiseks kõik tegelikult vajalikud asjaolud tuvastamata. Maakohus on jätnud hindamata hageja nõude alusena esile toodud hulgalised asjaolud, väited ja tõendid, kostja vastuväited ja neid kinnitavad tõendid ning hageja nõue on jäänud õiguslikult kvalifitseerimata. Arvestades, et maakohus ei ole hageja nõuet sisuliselt otsuses üldse käsitlenud, ei saa ringkonnakohus hageja nõuet praegusel juhul lahendada kahjustamata seejuures oluliselt menetlusosaliste edasikaebeõigust. Eelnevat arvestades tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule eelmenetluses staadiumis uueks läbivaatamiseks. Asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisega nõustusid üksmeelselt ka kõik menetlusosalised (tl 64p, X kd).
2-17-12240
50.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
51.Kuna maakohtu otsus on ka menetluskulude jaotuse osas tühistatud, rahuldatakse kostja apellatsioonkaebus osaliselt. Arvestades, et maakohus peab asja uuel läbivaatamisel jaotama uuesti ka menetluskulud, ei võta ringkonnakohus seisukohta kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohta.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.