Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-15-115278 võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. 26.10.2015.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus keeldus 27.10.2015.a määrusega hagi menetlusse võtmast ning andis tsiviilasja nr 2-15-115278 kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Hageja esitas 07.12.2015 hagiavalduse, mille kohaselt nõudis võlgnevuse 5488,83 euro tasumist, sh põhivõlgnevus 4410,83 eurot ja viivis 1078 eurot. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks käsundilepingu (õigusabileping) täitmata jätmine käsundindaja poolt. Kostja teatas kirjalikus seisukohad, et ei ole käsundi täitmisega rahul, kuid tunnistas põhivõlga, mis on tasumata. Kostja leidis, et viiviste nõudmiseks pole põhjust. Hageja teatas kirjalikus seisukohas, et seisuga 22.02.2016 oli kostja põhivõla summas 4410,83 eurot tasunud ning tasuda jäi üksnes viivise nõue ja menetluskulud summas 425 (riigilõiv). 08.03.2016 toimunud kohtuistungil arutas kohus pooltega käsundilepingu täitmist, viiviste arvutamise aluseid. Istungil esitas hageja avalduse hagist loobumiseks põhjusel, et põhivõlg on kostja poolt tasutud ning hageja loobub viiviste nõudmisest. Menetluskulud palus hageja siiski kostjalt välja mõista. Kostja oli hagist loobumisega ning menetluskulude tema kanda jätmisega nõus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, siis hagist loobumine protokollitakse. Hageja on hagist loobunud kohtuistungil ja loobumine on protokollitud (tl 82-83), samuti on protokollitud kostja nõusolek hagist loobumise osas ning menetluskulude tema kanda jätmisega. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus hagist kuna kostja tasus põhinõude pärast hagiavalduse esitamist. Viivise nõude tasumist hageja kostjalt enam ei soovinud. Kohtuistungil leppisid pooled veel kokku, et menetluskulud summas 425 eurot (riigilõiv) jäävad kostja kanda, millega kostja oli nõus.

2-15-115278 Kohus on tuvastanud, et hageja on tsiviilasjas 2-15-115278 tasunud kokku 425 eurot riigilõivu (164,66 maksekäsu kiirmenetluses ja täiendavalt 260,34 eurot hagimenetluses). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 425 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.