Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-118656 ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Express Credit AS (edaspidi hageja) esitas 02.09.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 167,49 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.09.2015 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 05.01.2016.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti hageja nõue Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.01.2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse Axxxxx Txxxxx(edaspidi kostja) vastu, milles palus hageja kasuks välja mõista 100 eurot (põhivõlg 50 eurot, intress 5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 20 eurot, sissenõudekulud 25 eurot) ja menetluskulud summas 231 eurot (75 eurot riigilõiv, 36 eurot kohtutäituri tasu, 120 eurot õigusabikulud). Tartu Maakohus võttis hagi 20.01.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult 11.02.2016 läbi Ametlike Teadaannete ning kohustati kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult

2-15-118656 põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 04.05.2015 hagejaga laenulepingu nr 20150504015(tl 17-21) 50 euro saamiseks. Laenuperioodiks oli 30 päeva. Kostja kohustus saadud laenu tagastama ühekordse maksena hiljemalt 03.06.2015, mida kostja ei teinud. 26.06.2015 esitas hageja kostjale meeldetuletuskirja ning 01.08.2015 laenulepingu ülesütlemise avalduse. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid.

põhivõlga,

intressi,

sissenõutavaks

muutunud

viivist

ja

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on hageja laenulepingu üldtingimuste (tl 27) punktis 6.3.2 sätestatud, et kui laenusaaja ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määr on märgitud maksegraafikus. Viivise määr tuleneb hoopis poolte vahel sõlmitud laenulepingust ning selleks on 0,33% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 50 eurot viivist alates 04.06.2015 (laenu tagastamise tähtaeg oli 03.06.2015) kuni hagiavalduse esitamiseni 15.01.2016 kokku 37,29 eurot 226 viivitatud päeva eest. Hageja on hagiavalduses märkinud, et koos hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivistega summas 37,28 eurot ületavad kõrvalnõuded põhinõuet 17,29 euroga, mistõttu vähendab hageja sissenõutavaks muutunud viiviste summat 17,29 euro võrra ja palub kostjalt välja mõista viivised summas 20 eurot. Kuna hageja vähendas viivise nõuet, siis peab kohus lähtuma vähendatud viivise nõudest ja välja mõista tuleb seega viivis 20 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 6.3 ja 6.3.1 sätestavad, et kui laenusaaja ei tagasta sooduslaenu lepingus ettenähtud tähtajaks loetakse laen väljastatuks püsikliendi tavatingimuste alusel, st tähtaja ületamisel lisandub laenuintress laenu kasutamise eest perioodil laenusumma kasutusse võtmisest kuni laenusumma tagasimaksmise tähtpäevani vastavalt püsikliendi tavatingimustes kehtivale hinnakirjale. Hageja ei ole esitanud tõendina püsikliendi tavatingimustes kehtivat hinnakirja, mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida intressi summa 5 euro õiguspärasust. Kohtu hinnangul on intressi nõue tõendamata. Kohus jätab intressinõude 5 eurot kostjalt välja mõistmata. Laenulepingu üldtingimuste p 9.7 kohaselt laenuandja poolt laenusaajale ühe meeldetuletuskirja saatmise hind on 10 eurot ning lepingu ülesütlemise teate hind 15 eurot. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirja 26.06.2015.a ja lepingu ülesütlemise teate 01.08.2015.a (t lk 19-30).

2-15-118656 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 95 eurot, millest 50 eurot moodustab põhivõlg, 20 eurot viivis ja sissenõudekulud 25 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot (maksekäsu kiirmenetluse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 30 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja on hagimenetluses kandnud menetluskuludena lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on kohtukuludena palunud kohtul mh välja mõista ka kohtutäituri tasu 36 eurot. Kostjale prooviti kohtutäituri Anne Böckleri vahendusel edastada menetlusdokumendid maksekäsu kiirmenetluse raames, kuid kohtutäitur tagastas need kättetoimetamise võimatuse tõttu. Hageja esitas kohtule tõendi kohtutäituri tasu 36 euro tasumise osas. Nimetatud kulu on asja läbivaatamise kulu TsMs § 143 p 4 kohaselt. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 231 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv, kohtutäituri tasu 36 eurot ja 120 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.