Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
30. september 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-10105
Kohtuasi
X avaldus Y-lt hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks, alternatiivselt ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. novembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X ja Y määruskaebused Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2021 määrus muutmata.
2.Jätta X ja Y määruskaebused Harju Maakohtu 23. novembri 2021 määruse peale rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
Keelduda menetlusse võtmast Y 14. oktoobri 2021 määruskaebust Harju Maakohtu 13. septembri 2021 määruse peale, millega keelduti Y 30. augusti 2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.X (avaldaja, lapse ema) esitas 25.06.2021 Harju Maakohtule avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks. Lapse ema palus Y-lt (lapse isa, puudutatud isik II) võtta ära C (alaealine laps, puudutatud isik I) hooldusõiguse ja anda lapse ainuhooldusõigus emale.
2.Avalduse kohaselt on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XXXXXXX lapse isa tunnistatud süüdi tapmiskatses ja võõra asja rikkumises, mille kohaselt lapse isa sulges enda ja oma 3-aastase lapse 10.06.2017 korterisse, asetas tooli välisukse ette ja lukustas ukse. Seejärel kallas ta korterisse bensiini ja süütas selle põlema, et tappa ennast ja last. Kui lapse ema püüdis last päästa, valas lapse isa ema käele bensiini ja lubas ta põlema panna ning hoidis samal ajal last kinni. Tapmine jäi lõpule viimata, kuna kolmandad isikud sekkusid. Lapsel diagnoositi vingugaasi toksilisest toimest tingitud mürgistus. Lisaks tunnistati lapse isa süüdi lapse ema löömises korduvalt kätega näkku ja ühel korral põlvega kõhtu. Lapse isale mõisteti karistuseseks 8 aastat ja 8 kuud vangistust. Lapse isa viibib kinnipidamisasutuses alates 12.07.2017. Seega on üheselt tuvastatud, et lapse isa võib vahendeid valimata olla ohtlik oma lapsele. Kuivõrd lapse isa ei ole kordagi oma süüd tunnistanud ega oma tegusid kahetsenud, siis puudub alus arvata, et ta edaspidi vägivaldsest käitumisest hoiduks, mis omakorda seab ohtu lapse elu ja tervise tulevikus. Lapse ema on last üksi hooldanud juba 4 aastat. Laps oli avalduse esitamise hetkel 7-aastane ja läks kooli. Lapse psüühika sai isa teo tagajärjel kahjustatud ning laps käis psühholoogi vastuvõttudel.
3.01.07.2021 esitas lapse ema kohtule täpsustatud avalduse lapse isa hooldusõiguse piiramiseks, võttes isalt täielikult ära hooldusõigus lapse suhtes. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hooldusõiguse piiramiseks puudub alus, palus lapse ema anda lapse ainuhooldusõigus lapse emale. Puudutatud isikute seisukohad
4.08.07.2021 vaidles lapse isa avaldusele vastu. Lapse isa palus seada lapse üle eestkoste, määrates lapse vanaema W lapse eestkostjaks kuni lapse 14. eluaastani või kuni vajaduse äralangemiseni. Lapse isa palus peatada lapse ema hooldusõiguse kuni lapse 14. eluaastani või kuni vajaduse äralangemiseni. Lisaks palus lapse isa määrata eestkoste esmaseks õiguskaitseks. 19.07.2021 esitas lapse isa kohtule seisukoha täienduse. Selle kohaselt ei ole kohus seotud kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX tuvastatud faktiliste asjaoludega. Lapse emal ei ole ühtegi uut faktilist asjaolu esitada oma avalduse põhjendamiseks. Avalduses ei ole esile toodud, mida taotluse rahuldamise lapse heaolu jaoks tagab. Lapse isal puudub suhtlus lapsega, samuti suhtlus lapse emaga. Lapse isal puuduvad vangistuse tõttu reaalsed võimalused lapse isikuhoolduse teostamiseks. Lapse emal on tugevad puudujäägid vanemlikest oskustest.
Lapse ema ei teadvusta perekonna olulisust ning on vihast lapse isa vastu pimestatud. Lapse ema on korduvalt asetanud last ohtu, sh rikkunud varahoolduse nõudeid.
5.22.07.2021 esitas Lasnamäe Linnaosa Valitsus (eestkosteasutus) kohtule seisukoha. Eestkosteasutus toetab ema avaldust. Eestkosteasutusele teadaolevalt on lapse ema taganud lapsele igakülgse hoolitsuse, heaolu ja turvalisuse. Lasteasutuse pedagoogide hinnangu põhjal koostatud koolivalmiduse kaardilt nähtub, et lapse arengunäitajad, sotsiaalsed ja eneseteadvustamise oskused on väga kõrged. Laps on laia silmaringiga, heasoovlik, arukas ja motiveeritud õppija, kes oskab erinevates situatsioonides käituda, enda tegevusi analüüsida ja vastutada oma käitumise eest. Samuti vestles lastekaitse vanemspetsialist lapsega 16.07.2021 teostatud kodukülastuse käigus, milles pedagoogide järeldused leidsid kinnitust. Laps on heade sotsiaalsete oskustega, rõõmsameelne, avatud ja suhtlemisaldis, temaga kontakti saavutamine on lihtne. Kodukülastuse käigus selgus, et lapse arenguks, kasvamiseks ja heaolu tagamiseks on ema poolt kõik tingimused loodud. Tegemist on heade elamistingimustega, puhta ja korras korteriga. Lapsel on eraldi tuba koos vajalike ja ealiste esemetega. Käesoleval juhul puuduvad alused lapsele eestkoste seadmiseks, lapse emal on lapse hooldusõigus olemas. 16.07.2021 vestluse käigus lapse emaga ütles lapse ema, et lapse vanaema W ei ole lapse vastu huvi tundnud. Lapse isa on oma lapse suhtes toime pannud õõvastava kuriteo, sooritanud tapmiskatse, mille tagajärjel laps viibis haiglas ja vajas pikalt psühholoogilist nõustamist. Ei ole välistatud, et läbielatud trauma on talle kogu eluks jälje jätnud. Laps väljendas selgesõnaliselt 16.07.2021 oma vestluses lastekaitse vanemspetsialistiga, et ta ei taha isa näha. Lapse arvamusega arvestamine on oluline, et tagada lapse heaolu ja huvid. Lapse isa on oma tegudega kahjustanud oma lapse vaimset ja hingelist heaolu, seadnud tema elu ja tervise ohtu, millega on ta oma hooldusõigust kuritarvitanud.
6.23.07.2022 esitas kohtule seisukoha lapsele määratud esindaja. Esindaja selgitas, et kohtumisel ja vestluses lapse isaga selgus, et isa poolt kohtule esitatud 07.07.2021 avaldust tuleks mõista selliselt, et lapse isa soov on lapse ema hooldusõiguse peatamine põhjusel, et lapse ema ei tule hooldusõiguse teostamisega toime ja hooldusõiguslike vanemate puudumise korral taotleb lapse isa lapsele eestkostja määramist. Mõlemad vanemad on kinnitanud, et isal puudub alates vahistamisest, s.o alates 12.06.2017 igasugune kokkupuude lapsega. Sama kinnitas ka laps, kes isa küll mäletab, kuid ei soovi temaga vestelda. Lapse isa poolt sooritatud kuritegusid ei ole võimalik õigustada, kuid tuleb tunnistada, et käesoleval ajal, tulenevalt vangistusest, lapse isa lapse heaolu kuidagi ei ohusta. Tuleb kaaluda, kas isa on peale vabanemist lapsele ohtlik. Kas ja kui palju võib isa põhjustada hooldusõiguse säilimise korral lapsele tulevikus uusi hingelisi kannatusi ja läbielamisi on võimatu prognoosida, mh ka põhjusel, et laps isast rääkida ei soovinud. Esindaja on seisukohal, et isalt hooldusõiguse äravõtmine ei kahjustaks lapse huve, kuna kontakt on isa ja lapse vahel katkenud juba siis, kui laps oli 3-aastane. Laps on isast praktiliselt võõrdunud ja tema mälestused isast on lünklikud ja episoodilised. Küll aga ei pruugi hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks olla hetkel piisavalt alust. Kui lapse isalt hooldusõigust ära võtta ei saa, siis tuleb kaaluda hooldusõiguse isa vangistuse ajaks peatamist. Esindaja ei täheldanud ühtegi ohumärki, et lapse ema ei tuleks lapse hooldusõiguse teostamisega toime. Lapse ema hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkostja määramiseks alust ei ole.
Menetluse vahepealne käik
7.Harju Maakohtu 17.08.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata lapse isa taotluse tõendite kogumiseks, W menetlusse kaasamiseks, lapsele eestkoste seadmiseks, sh ajutise eestkostja määramiseks ning lapse ema hooldusõiguse peatamiseks.
8.30.08.2021 esitas lapse isa määruskaebuse 17.08.2021 määruse punktide 3-5 (lapsele eestkostja, sh ajutise eestkostja, määramise taotluse rahuldamata jätmine, lapse ema hooldusõiguse peatamise taotluse rahuldamata jätmine) peale.
9.13.09.2021 määrusega keeldus maakohus lapse isa 30.08.2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
10.17.09.2021 esitas lapse isa taotluse menetluse peatamiseks kuni 17.08.2021 määruse jõustumiseni.
11.07.10.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata lapse isa taotluse tsiviilasja menetluse peatamiseks.
12.14.10.2021 esitas lapse isa määruskaebuse maakohtu 13.09.2021 määrusele määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise osas ja 07.10.2021 määrusele menetluse peatamata jätmise osas.
13.01.11.2021 määrusega keeldus kohus 07.10.2021 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. 13.09.2021 määrusele esitatud määruskaebuse jättis maakohus käiguta.
14.05.11.2021 esitas lapse isa määruskaebuse 01.11.2021 määrusele.
15.18.11.2021 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast 05.11.2011 määruskaebust maakohtu 01.11.2021 määrusele osas, milles maakohus jättis 14.10.2021 määruskaebuse käiguta. Ühtlasi jättis maakohus 05.11.2021 määruskaebuse käiguta osas, milles maakohus keeldus 07.10.2021 määruse peale esitatud 14.10.2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
16.07.12.2021 määrusega jättis kohus lapse isa 05.11.2021 määruskaebuse maakohtu 01.11.2021 määruse peale menetlusse võtmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast 14.10.2021 määruskaebust maakohtu 07.10.2021 määruse peale. Maakohtu määrus
17.Harju Maakohtu 23.11.2021 määrusega rahuldas kohus lapse ema avalduse ja võttis lapse isalt täielikult ära lapse hooldusõiguse.
18.Kohus tuvastas, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on lapse isale määratud karistuseks 8 aastat ja 8 kuud vangistust. Viidatud kriminaalasjas tuvastasid kohtud, et tõendamist leidis, et lapse isa soetas mõned päevad enne süüdistuses kirjeldatud käitumist kanistritäie bensiini ja, soovimata last tema emale üle anda, lukustas end korterisse. Tema ja lapse ema vahel arenenud suulise konflikti käigus kallas ta bensiini mitmesse kohta üle terve korteri ning süütas selle, põhjustades tunnistajate kirjelduse kohaselt plahvatuselaadse süttimise ning mitu üheaegset ja intensiivset tulekollet, mille kustutamine nõudis päästetöötajate
sekkumist. Samuti täitus korter pea viivitamatult mürgise suitsuga. Ühtlasi takistas süüdistatav vähemalt esialgu last korterist lahkumast, mistõttu ei ole mõistlikku põhjust vaielda vastu järeldusele, et korteri süütamisel kirjeldatud asjaoludel oli lapse isa eesmärgiks nii enda kui ka lapse surma põhjustamine. See tahtlik tapmistegu oli jõudnud katsestaadiumisse. Kohtud tegid kindlaks, et lapse isa oli tapmiskatsest sunnitud loobuma väliste asjaolude tõttu, mis mõjutasid olukorda tema teoplaani silmas pidades oluliselt kahjulikus suunas. Kriminaalmenetluses tehtud kohtuotsust võib faktiliste asjaolude tõendamiseks kasutada dokumentaalse tõendina, mida kohus hindab koos teiste asjas kogutud tõenditega (dokumentaalse tõend) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 35).
19.Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Ühiskond tervikuna on huvitatud laste nõuetekohasest kasvatamisest. Selle nõude rikkumise korral vanema õigusi ei kaitsta ja riik, sekkudes perekondlikesse õigussuhetesse, võib kohaldada sanktsioonina vanema õiguste äravõtmist. Pereautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, kuid seda eelkõige juhul, kui vanem täidab ka oma kohustusi lapse suhtes, hoolitsedes tema eest ning tagades tema turvalisuse. Vanema õigus oma last ise kasvatada ei kaalu üles lapse õigust tervisele, arengule ja heaolule. Kohus on seisukohal, et PKS § 134 lg 1 kohaldamise eeldused lapse isalt lapse hooldusõiguse äravõtmiseks on täidetud. Lapse isa on kuritarvitanud oma hooldusõigust vanemana. Lapse isa poolt toime pandud kuritegu on põhjustanud lapsele nii füüsilist kui ka hingelist valu ja kannatusi, mille tagajärjed võivad jääda last saatma kogu elu. Kuigi lapse isa avaldas ärakuulamisel, et tal on juhtunust väga kahju, siis lapse ema avaldas ärakuulamisel, et lapse isa ei ole oma tehtut tunnistanud ja oma süüd siiamaani kahetsenud. Lapse isa toeks ei ole üritanud olla, ei ole vabandanud ja ka ülalpidamiskohustust ei täida. Kohus leidis, et lapse huvides ei ole tulevikus hakata taas läbi elama hetkel peidetud läbielamisi seoses lapse isa tegevusega tema suhtes, vaid oma last tappa soovinud vanemalt tuleb võtta ära täielikult hooldusõigus. Lapse isa on kuritarvitanud oma hooldusõigust, on näidanud oma suutmatust täita oma vanemakohustusi, mis annab aluse vanema hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks lapse suhtes. Lapse ema selgitas, et lapse ema on last üksi hooldanud juba 4 aastat. Laps on praegu 7-aastane ja käib koolis. Eelpool kirjeldatud sündmuse toimumise ajal oli vanemate kooselu juba lõppenud ning ema elas lapsega eraldi. Lapse psüühika sai isa teo tagajärjel kahjustatud ning laps käis psühholoogi vastuvõttudel. Emal ja lapsel on tugev hingeline seotus. Kohus leidis, et lapse huvide ja turvalisuse tagamiseks tuleb lapse isalt hooldusõigus lapse suhtes täielikult ära võtta (PKS § 135 lg 2). Kohus oli veendunud, et muude abinõude rakendamisest ei piisa.
20.Asjaolu, et lapse isa viibib käesoleval ajal vanglas ja ei saa seetõttu lapse hooldusõigust teostada, ei välista PKS §-des 134 ja 135 nimetatud abinõude kohaldamist. PKS § 140, mis reguleerib vanema hooldusõiguse peatamist, mõtteks on tagada lapse huvide kaitse olukorras, kus lapsel on küll hooldusõiguslik vanem õiguslikus mõttes olemas, kuid tegelikult ei saa hooldusõiguslik vanem lapse õigusi ja huve kaitsta ega lapse heaolu tagada. Lapse huvides tuleb sellisel juhul vanema hooldusõigus peatada. Kohus leidis, et võimalik ei ole peatada lapse isa hooldusõigust. Käesoleval juhul kannab lapse isa vanglakaristust oma lapse tapmiskatse eest, mistõttu ei saa teda pidada põhjendatult eemalolijaks.
21.Kuigi lapse isa on kohtult taotlenud erinevate tõendite kogumist ja leidnud, et lapse ema hooldusõigus tuleks peatada ja lapsele eestkostja määrata, lahendas kohus eeltoodud taotlused 17.08.2021 määrusega, jättes lapse isa taotlused rahuldamata. Eestkosteasutuse
esindaja märkis kohtule esitatud arvamuses, et 16.07.2021 läbiviidud kodukülastusest lapse ja ema elukohta selgus, et lapse arenguks, kasvamiseks ja heaolu tagamiseks on ema poolt kõik tingimused loodud. Tegemist on heade elamistingimustega, puhta ja korras korteriga. Lapsel on eraldi tuba koos vajalike ja ealiste esemetega. Ka lapse esindaja oli seisukohal, et hetkel ei esine vähimatki alust lapse ema hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkostja määramiseks. Kohus leidis, et lapse ema hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkoste seadmiseks puudub alus, sest lapse ema on lapse hooldusõigust teostades taganud talle õigusliku kaitse, turvalisuse ja loonud kõik tingimused lapse füüsiliseks ja vaimseks arenguks. Lapse ema on lähtunud lapse vajadustest, taganud lapsele igakülgse stabiilse ja turvalise kasvukeskkonna. Ema on last ähvardava ohu korral tegutsenud kindlameelselt ja pakkunud talle kindlustunnet vastupidiselt isale. Kohus märkis, et lapse isa ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis oleksid tekitanud kahtlusi lapse ema võimes teostada hooldusõigust ainuisikuliselt, mistõttu ei pidanud kohus täiendavaid tõendeid koguma. Hagita menetluses kehtivast uurimispõhimõttest ei tulene, et kohtul on kohustus igaks juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alus (vt Riigikohtu 03.10.2018 määrus nr 2-16-3663, p 23).
22.Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita asjaga) ning asjaolu, et käesolev kohtulahend tehakse lapse huvides, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotuses puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
Lapse isa määruskaebus
23.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse isa, kes palub maakohtu määruse tühistada, saata asi tagasi maakohtule lahendamiseks teisele kohtunikule või jätta avaldus rahuldamata.
24.Määruskaebuse kohaselt on menetlus maakohtus olnud ühekülgne. Lapse isa taotlust ema hooldusõiguse peatamiseks ei ole menetletud. Kohtu arusaam, et hooldusõiguse peatamine on menetluslik taotlus, mitte hagita perekonnaasi, on väär. Kohus jättis enne lahendi tegemist pooled ära kuulamata. Lapse isa on kohtuniku tegevust vaidlustanud, aga kohus ei ole kaebust ringkonnakohtule edastanud. Kohus nõuab põhjendamatult riigilõivu tasumist. Kohus on teinud lahendi enne eelneva määruse jõustumist. Sellise olukorra vältimiseks oli esitatud ka taotlus menetluse peatamiseks, mis ei ole samuti jõustunud. 17.08.2021 jättis kohus tõendid välja nõudmata. Maakohtu lahend ei tugine tõenditel. Teise kohtu tuvastatud asjaolud ja eestkosteasutuse seisukohad ei ole tõendid. Eestkosteasutuse kodukülastuse osas tuleb kontrollida, millisel õiguslikul alusel on külastus tehtud, kas on järgitud dokumenteerimise korda jms. Kohtule ei ole esitatud tõendeid psühholoogi hinnangust või visiidist. Lapse ema on õigustamatult võõrandanud lapse vara. On fakt, et lapse isa täna reaalset ohtu ei osuta. Kohus ei ole põhjendanud, miks hüpoteetilist ohtu ei maanda riiklikult tunnustatud sotsiaalprogramm ja vangistus. Kohus ei ole lahendanud vaidluskohta, kus ema ja isa on eriseisukohal süü tunnistamise ja kahetsuse osas. Kohus on jätnud käsitlemata vägistamise küsimuse. Kohus on jätnud tähelepanuta, et lapse ema on esitanud teadvalt valeandmeid elukoha kohta. Kohtu etteheide isale tõendite puudumise kohta on kohtu enda tegevuse tulem, kuna isa ei saanud vande all küsitleda. Kohus menetles omal algatusel ülalpidamiskohustuse täitmise küsimust, mis ei kuulu hagita asja juurde. Väide, et ülalpidamiskohustust ei täideta, on meelevaldne.
Lapse ema määruskaebus
25.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse ema, kes palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus määrus, millega jätta lapse ema menetluskulud lapse isa kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmine õiglane ja kohus ei ole otsustust põhjendanud. Avalduse esitamise kohtusse tingis lapse isa poolt sooritatud kuritegu lapse suhtes ning tegemist ei olnud lapse ema suvaotsustusega. Kohus rahuldas avalduse täies ulatuses. Lapse isa on asjas esitanud mitmeid põhjendamatuid taotlusi ja kaebusi. Seega ei ole õiglane jätta menetluskulusid avaldaja enda kanda. Lapse ema poolt esitatud avalduse oleks tegelikult pidanud esitama kohalik omavalitsus koheselt pärast lapse isa suhtes kohtuotsuse jõustumist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5794 leidnud, et ei ole põhjendatud jätta lastesse puutuvates hagita asjades menetluskulusid vanemate endi kanda.
Menetlusosaliste seisukohad
26.Lapse isa vaidles lapse ema määruskaebusele vastu. Lapse ema vaidles lapse isa määruskaebusele vastu. Lapsele määratud esindaja vaidles mõlema vanema määruskaebustele vastu. Eestkosteasutus toetas lapse ema määruskaebust ja vaidles lapse isa määruskaebusele vastu. Menetluse edasine käik
27.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebustes esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
29.Esmalt käsitleb kohus lapse isa määruskaebust. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.
30.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et põhjendatud on eeldada, et teiste abinõude rakendamisest ei piisa lapsele ohu ärahoidmiseks. Lapse isa on süüdi mõistetud oma lapse tapmiskatse eest. Ebaõige on lapse isa seisukoht, et kriminaalasjas tehtud otsus ei ole tõend. Tulenevalt TsMS § 272 on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades. Lapse huvides ei ole, et tema hooldusõigust teostab vanem, kes on eelnevalt üritanud teda tappa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et laps ei taha isaga suhelda (21.07.2021 eestkosteasutuse seisukoht ja 23.07.2021 lapsele määratud esindaja seisukoht). Eeskosteasutuse 21.07.2021
seisukoha kohaselt vajas laps tapmiskatse järel pikalt psühholoogilist nõustamist. Lapse isa määruskaebuse väide selle kohta, et kohtule ei ole esitatud tõendeid psühholoogi visiidist, ei ole põhjendatud. TsMS § 229 lg 2 alusel saab eestkosteasutuse seisukohta käsitleda tõendina. Lisaks järeldub isa kahtlusest, kas tema tegevusel oli lapsele raske psühholoogiline mõju, et ta ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus lapse isa on üritanud last tappa, isa tegu on toonud kaasa lapsele raskeid hingelisi kannatusi ning laps ei taha isaga suhelda, ei ole võimalik asuda seisukohale, et isa poolt lapse hooldusõiguse teostamine oleks lapse huvides. Lapse isa on oma tegevusega näidanud, et ta kujutab oma lapsele otsest ohtu, mistõttu võttis maakohus põhjendatult temalt hooldusõiguse ära. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et käesoleval hetkel viib lapse isa vangistuses.
31.Ebaõige on lapse isa seisukoht, et maakohus menetles lapse ülalpidamiskohustuse täitmise nõuet. Kohus ei ole sellist nõuet käesolevas asjas lahendanud, vaid on üksnes tsiteerinud lapse ema väidet, et lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust.
32.Puudutatud isik II heidab määruskaebuses ette, et kohus on jätnud käsitlemata vägistamise küsimuse. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik II on süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 2 – 25 lg 4 ja § 141 lg 2 p 1 – 25 lg 2 järgi õigeks mõistetud.
33.Mis puudutab lapse isa väidet maakohtu poolt ärakuulamata jätmise kohta, siis lapse ema avalduse menetlemisega seonduvalt on maakohus ära kuulanud nii lapse ema kui isa.
34.Lapse isa heidab maakohtule ette, et maakohus jättis 17.08.2021 määrusega lapse isa taotluse tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. Samas on lapse isa määruskaebuses möönnud, et tal ei ole tõendite sisu teada. Seega ei nähtu määruskaebusest, et tõendite väljanõudmata jätmine võis tuua kaasa asja ebaõige lahendamise.
35.Lapse isa leiab, et maakohus on teinud lõpplahendi ära ootamata määruste jõustumist, mis puudutavad tema avaldust lapsele eestkoste seadmiseks ja lapse ema hooldusõiguse peatamiseks, samuti, mis puudutab tema taotlust tsiviilasja menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebused seoses menetluse peatamise taotlusega on lahendatud. 07.10.2021 määrusega jättis maakohus rahuldamata lapse isa taotluse menetluse peatamiseks. Lapse isa esitas sellele 14.10.2021 määruskaebuse. Maakohus keeldus 01.11.2021 määrusega 07.10.2021 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest. Lapse isa esitas 05.11.2021 määruskaebuse 01.11.2021 määruse peale. Maakohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. 07.12.2021 määrusega jättis maakohus menetlusse võtmata lapse isa 05.11.2021 määruskaebuse maakohtu 01.11.2021 määruse peale, millega keelduti menetlusse võtmast 14.10.2021 määruskaebust maakohtu 07.10.2021 määruse peale menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Seega on menetluse peatamisega seonduvad määruskaebused lahendatud. Mis puudutab lapse isa avaldust lapse ema hooldusõiguse peatamiseks ja lapsele eestkostja määramiseks, sh eestkostja määramiseks esialgse õiguskaitse korras, siis maakohus tegi 17.08.2021 määruse, millega jättis lapse isa avalduse rahuldamata. Lapse isa esitas sellele 30.08.2021 määruskaebuse. Maakohus keeldus 13.09.2021 määrusega määruskaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus märkis, et 17.08.2021 määruse resolutsiooni vaidlustatud
osa puhul on tegemist menetlusosaliste taotluste lahendamisega. Lapse isa esitas 14.10.2021 määruskaebuse 13.09.2021 määruse peale, milles palus menetleda 30.08.2021 määruskaebust. Maakohus jättis 01.11.2021 määrusega määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 09.11.2021. Maakohus märkis, et lapse isal tuleb esitada selgelt väljendatud taotlus ja tasuda riigilõivu 50 eurot. Lapse isa esitas 05.11.2021 määruskaebuse maakohtu 01.11.2021 määruse peale, milles märkis, et nõutud riigilõiv ei vasta riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 sättele ning 14.10.2021 määruskaebuses on ühemõtteliselt tuvastatav tema taotlus. Maakohus keeldus 18.11.2021 määrusega lapse isa 05.11.2021 määruskaebuse 01.11.2021 määruse peale menetlusse võtmisest osas, milles maakohus jättis 14.10.2021 määruskaebuse 13.09.2021 määrusele käiguta. Eeltoodust järeldub, et maakohus on tõepoolest jätnud otsustamata lapse isa 14.10.2021 määruskaebuse maakohtu 13.09.2021 määruse peale menetlusse võtmise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga vajadust saata seda maakohtule lahendamiseks, vaid menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on ringkonnakohtul võimalik viidatud minetus kõrvaldada ja määruskaebuse menetlusse võtmine ise otsustada. Kolleegiumi hinnangul tuleb määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda, kuna lapse isa ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Ringkonnakohtu hinnangul tuli lapse isal tasuda 14.10.2021 määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 14 määruskaebuse esitamise aegses redaktsioonis), kuna ta vaidlustas 13.09.2021 määrust muuhulgas osas, milles keelduti menetlusse võtmast 30.08.2021 määruskaebust muuhulgas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise peale. Lapse isa ei tasunud riigilõivu 50 eurot ega ka 10 eurot, mis tal enda hinnangul tuli tasuda. Seega tuleb TsMS § 663 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda menetlusse võtmast lapse isa 14.10.2021 määruskaebust maakohtu 13.09.2021 määruse peale, millega keelduti lapse isa 30.08.2021 määruskaebuse menetlusse võtmisest.
36.Lapse ema määruskaebuse osas märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Arvestades, et käesolevas asjas tehti lahend eelkõige lapse huvides, jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda). Lapse ema poolt viidatud Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas 2-16-5794 käsitles menetluskulude jaotust lepitusmenetluses ning olukorras, kus avaldus jäeti läbi vaatamata. Käesoleva asja puhul ei ole tegemist sarnase olukorraga.
37.Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõiguse üle toimuva vaidlusega ning asjaoluga, et määruskaebused jäävad rahuldamata, siis tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.