2-15-118109
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2016. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-15-118109
Tsiviilasi
mogo OÜ hagi Rxxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: mogo OÜ (registrikood 12401448, asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Alla Milovidova (e-post [email protected]); Kostja: Rxxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxe-post x
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-15-118109 2.3 Kui kostja viivitab punktides 2.1.1-2.1.3 sätestatud mistahes makse tasumisega enam kui 30 päeva, muutub kogu kompromissi punktides 2.1.1-2.1.3 sätestatud nõue koheselt täies ulatuses sissenõutavaks ning hagejal on õigus pöörduda kogu nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Nõude sundtäitmisele pööramisest ei pea hageja kostjat eelnevalt teavitama. 2.4 Pooled on kokku leppinud, et välja arvatud kompromissilepingu punktides 2.1-2.3. märgitud hageja rahalised nõuded, loobuvad pooled teineteise suhtes mistahes muudest varalistest ja mittevaralistest nõuetest, mis võivad tuleneda tsiviilasjas nr 2-15-118109 esitatud hagi aluseks olevatest asjaoludest.
pooled
kohtule
kompromissilepingu
ja
taotluse
kompromissi
Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:
2-15-118109 TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad edasikaebamise õigusest kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) päevale. Seega TsMS § 661 lg 2 alusel on määruskaebust võimalik esitada 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist hageja arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus on tuvastanud, et hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest riigilõivu tasunud 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja täiendavalt 155 eurot hagimenetluses). Kuna kohus kinnitab kompromissi, tuleb pool riigilõivu ehk 100 eurot hagejale tagastada. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja enda kanda. Sellest järeldab kohus, et kostja enda menetluskulud jäävad tema kanda, kuid kompromissiga ei ole kokku lepitud, kes kannab hageja menetluskulud. Kohus määrab TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt, et menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.