Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
11.03.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-2698
Tsiviilasi
Osaühingu XXXXvabastatud pankrotihalduri Ly Müürsoo ja
taotlus osaühingu XXXX(kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks
Menetlusosalised
Avaldaja osaühing XXXX(kustutatud, registrikood XXXX) vabastatud pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood 46208220284) Avaldaja XXXXOÜ (registrikood XXXX) seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX) Puudutatud isik osaühing XXXX(kustutatud, registrikood XXXX)
XXXX(kustutatud,
registrikood
täiendav
2-16-2698 Edasikaebe kord Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused OÜ XXXX vabastatud pankrotihalduri Ly Müürsoo ja XXXXOÜ esitasid 18.02.2016 taotluse OÜ XXXX(kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks Esitatud avalduse kohaselt tuleneb vajadus ettevõtte täiendavaks likvideerimiseks asjaolust, et kustutatud ettevõttel on jaotamata vara, milleks on registrisse kantud õigus (eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks). Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu äriregistrist kustutamist selgub, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on osaühing XXXX äriregistrist kustutatud 27.08.2015. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et pärast äriühingu registrist kustutamist on kustutatud ettevõttel jaotamata vara. Kuivõrd osaühing XXXX on registrist kustutatud, ei ole võimalik olemasolevat vara käsutada. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingute likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Kuivõrd antud juhul on avaldajad palunud määrata likvideerijaks Ly Müürsoo ning isik on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu
2-16-2698 tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ja tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. TsMS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud juriidilise isiku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.